„Mõnel aastal on tulemused paremad, teisel halvemad,“ tõdes Veinthal täna, 16. mail Tallinna Tehnikaülikoolis peetaval doktorantide konverentsil, mis kannab pealkirja „Doktorikraadiga uutesse kõrgustesse“.

TalTechis 2005. aastal doktorikraadi kaitsnud Veinthali sõnul võiks küsida, et kas Eesti on tõesti liiga kõrge eesmärgi seadnud? „Pakun, et ei ole. Peame mõtlema, mida tuleks teha teisiti, et see eesmärk saavutada.“ Juba on kõlanud mõtted, et Eesti ühiskond vajab tegelikult veel rohkem doktorikraadiga inimesi. „Isegi 500 võiks olla, aga minu seisukoht on, et teeme enne selle 300 ära.“

Veinthal lisas, et riigi esindajana pööraks ta suuremat tähelepanu struktuursetele probleemidele, et selgitada, mis valdkondades kui palju doktorikraadiga inimesi on vaja. „Üheski valdkonnas pole neid palju, aga mõnes on neid karjuvalt puudu.“

Eriti vähe on Veinthali sõnul doktorikraadi kaitsjaid erialadel, kus tööandjad krabavad endale juba bakalaureuseõppe tudengeid. Üks selline on muidugi IT.

Riigi soovitus välisdoktorantidele – õppige eesti keelt!

Samas on Eestis välisdoktorantide osakaal aastatega kõvasti kasvanud. „Kümne aastaga on nende arv kolmekordistunud, IT-s ja inseneerias aga isegi poole võrra kasvanud,“ märkis asekantsler, kelle sõnul on poliitikate kujundajatel ja ülikoolidel siin mõttekoht. Kui otsime talente ja tahame parimaid, aga ei suuda maksta maailma tasemel töötasu, siis mis argumendid need oleks, et siia inimesi saada?

Kui võrreldes Põhjamaadega ei ole Eesti seis nii hea, siis maailma võrdluses on Eesti suhteliselt heas positsioonis.

Siiski soovime, et Eesti riik oleks veelgi teadusmahukam. Nii on aastaks 2030 seatud Eestil eesmärk, et tuhande töötaja kohta oleks 4,5 teadlast – täna on see näitaja vaid pisut üle 2.

Ühtlasi julgustab Veinthal ka kõiki välisdoktorante tundma huvi eesti keele ja kultuuri vastu. „Isegi kui näete ette järeldoktorantuuri välismaal, siis kes teab, elu võib teid siia tagasi tuua – ja kinnitan, et Eesti areng loob doktorikraadi omandanule palju uusi võimalusi.“ 

Eesti ühiskonnas on igatahes üks murrang juba toimunud – tööandjad ei karda enam doktorikraadiga inimesi. Nii tõi Veinthal näite, et kui 2015 leidus CV-portaalis ainult kaks töökuulutust, kus oodati doktorikraadi, siis nüüd on uksed noortele teadlastele valla. „Mitte ainult ülikoolides, vaid ka igal pool mujal.“

Mida doktorantide konverents endast kujutab?

Tegemist on järjekorras juba teise TalTechi eestvedamisel toimuva doktorantide karjäärikonverentsiga, mis on suunatud kõigile Eesti doktorantidele ja doktoriõppest huvitatud inimestele (ka magistrantuuris õppijatele). Sellel aastal toimub konverents Eesti doktorikooli hõlma all ja osalevad kõik Eesti ülikoolid. Konverentsi eesmärk on esile tuua doktorikraadi väärtust ja tutvustada lõputuid karjäärivõimalusi.