Ehitusinseneeria õpingud nõuavad süsteemset mõtlemist, järjepidevust ja oskust näha tervikpilti. Sama kehtib ka tippspordis. Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledži ehitiste projekteerimise ja ehitusjuhtimise 2. kursuse tudeng ja murdmaasuusataja Ralf Kivil on üks neist, kes ühendab kaks nõudlikku maailma ning näeb nende vahel selgeid paralleele.
Kivili jaoks ei olnud ehitusinseneeria valik juhuslik. “Soovisin, et spordi kõrval oleks mul praktiline ja tulevikukindel eriala – ainult spordiga ära ei ela,” ütles ta. Huvi ehitusvaldkonna vastu on tal juba varasemast ajast ning inseneeria mitmekülgsus pakkus võimalust saada laiapõhjaline ettevalmistus.
Süsteemsus ja distsipliin
Kivili sõnul on inseneriõpingud mõjutanud ka tema lähenemist spordile. “Treening ei ole juhuslik, vaid süsteem, kus iga osa mõjutab tervikut. Kui üks komponent ei toimi, mõjutab see kohe tulemust,” kirjeldas ta. Sama põhimõte kehtib ka ehituses – iga detail alates vundamendist kuni viimase viimistluslahenduseni mõjutab lõpptulemust. Just süsteemne ja analüütiline mõtlemine on oskus, mida ehitusinseneeria õpingud tugevdavad ning mis on otseselt ülekantav ka sporti. Kivil tõi välja kannatlikkuse ja protsessipõhise lähenemise olulisuse: “Tugev vundament on vajalik nii hoonele kui ka sportlase arengule,” ütles ta.
Töö ehitusvaldkonnas eeldab sageli mitme protsessi samaaegset juhtimist ja ajastamist. Sama kehtib Kivili igapäevaelus, kus tuleb ühitada treeningud, õpingud ja taastumine. Tema nädalad on täpselt planeeritud: päevas üks kuni kaks treeningut, loengud ning õhtuti iseseisev õppetöö. “See nõuab head ajaplaneerimist ja distsipliini,” lausus ta. Samas rõhutas ta, et oluline on leida tasakaal ja aeg puhkuseks, sest ilma taastumiseta ei ole võimalik pikaajaliselt head tulemust saavutada.
Paindlikkus ja mitmekesisus
Kivili hinnangul on Tartu kolledži eeliseks paindlik ja toetav õpikeskkond. Väiksemad õpperühmad ja otsene kontakt õppejõududega võimaldavad vajaduse korral õpinguid kohandada. “Õppejõud on olnud väga toetavad ning tulnud vastu, mis on aidanud mul paremini ühitada õpinguid treeningute ja võistlustega,” rääkis ta. Selline lähenemine on oluline ka laiemalt – ehitusvaldkond vajab spetsialiste, kes puutuvad juba õpingute ajal kokku praktika ja päriseluga ning kes oskavad oma aega ja tööd juhtida.
Kuigi Kivil on jõudnud murdmaasuusatamises rahvusvahelisele tasemele, ei näe ta sporti ainsa karjäärivalikuna. Ehitusinseneeria annab talle kindlustunde ja võimaluse jätkata pärast sportlaskarjääri erialasel tööl. “Haridus annab vaimset vaheldust ja kindlustunnet tuleviku suhtes. Pärast sportlaskarjääri lõppu on võimalik kohe tööturule siseneda,” sõnas ta.
Kivili lugu näitab, et ehitusinseneeria ei ole ainult tehniline eriala, vaid ka mõtteviis – süsteemsus, järjepidevus ja oskus näha tervikut. Need omadused on väärtuslikud nii projekteerimislaual kui ka suusarajal.
Tallinna Tehnikaülikooli tudengid, vilistlased ja teadlased loovad lahendusi, mis viivad edasi nii Eestit kui ka maailma. Reaalsed teadmised loovad reaalseid lahendusi.
Vastuvõtt Tallinna Tehnikaülikooli on avatud 6. juuli keskpäevani: taltech.ee/reaalne