Kuidas kujundab tehisintellekt lähiaastatel tööturgu, õppimist, riigivalitsemist ja ettevõtlust ning milliseid eeldusi on vaja, et Eesti tuleks AI-revolutsioonist võitjana välja, arutas ekspertide paneel Mektorys. Tööturul on edu eelduseks valdkondliku äriloogika mõistmine ja tippspetsialistid, kes oskaks tehisintellektist kasu lõigata.
“Tehisintellektiga seotud tööpõld on täna võimalusterohke ja ettevõtjad ootavad pikisilmi uusi talente. Võimekus täna AI-lahenduste kasutuselevõtus ja juurutamises on suhteliselt tagasihoidlik – oleme veel millegi suure alguses. Suurel osal ettevõtetest on potentsiaali, et oma teenuseid optimeerida ja arendada, kuid suutlikkus on veel nõrk,” ütles Urve Mets. Tema sõnul jääb ainuüksi IT-oskustest tööturul väheseks – interdistsiplinaarne ja üldoskusi hõlmav teadmistepagas peab olema laiem ning tuleb aru saada valdkondlikust äriloogikast.
TalTechi informaatika ja tehisintellekti õppekava tutvustava sündmuse INITi paneeldiskussioonis „AI-revolutsioon tööturul: Kuidas olla valmis?“ jagasid oma mõtteid tehisintellekti mõju kohta erinevatele eluvaldkondadele Ukraina asepeaministri nõunik tehisintellekti ja digiülemineku küsimustes Luukas Ilves, OSKA tulevikuoskuste raporti vanemuuringujuht Urve Mets, TalTechi AI fookustippkeskuse juht professor Sven Nõmm ning Zendesk QA masinõppe juht Mervi Sepp Rei. 1. märtsil Mektorys toimunud arutelu juhtis Eesti Rahvusringhäälingu ajakirjanik Kristjan Pihl.
“Ettevõtjad ootavad, et ülikoolide lõpetajad oskavad kasutada kaasaegseid tehnoloogiaid, aga saaksid ka aru, miks masin mingeid vastuseid annab ja oskaksid neid ka tõlgendada,” ütles Sven Nõmm. “Kui rääkida ametitest, mis AI arengu tõttu ohus võivad olla, võib küll välja tuua rutiinsed andmesisestamise ja -töötlemisega seotud ametid, kuid tõenäoliselt ei ole need kuhugi kadumas, vaid nende tööiseloom muutub.”
Seda kinnitas ka Luukas Ilves: “Kesine koodikirjutamise vajadus on kadumas, sest seda teeb tehisintellekt, kuid vajadus fundamentaalsete teadmiste järele süvainseneerias kasvab – AI oskab küll klassikalist koodi paremini kirjutada, aga seejuures vajame inimesi neid protsesse juhtima.”
Mervi Sepp Rei tõi välja reaalelulise dissonantsi: “Räägime küll, et lahendame tehisaruga keerulisi probleeme, aga tegelikkuses tehakse kohutavalt nõmedaid ülesandeid endiselt käsitsi. Soovime, et bot lahendaks kõik asjad ära, aga samas kontrollime endiselt käsitsi grammatikat. AI võimekus on leida suurtest andme- ja tekstimahtudest mustreid ja neid väga kiiresti analüüsida, lahterdada ja kategoriseerida.”
Näitena käis läbi ka meditsiinivaldkond, kus tehisaru kindlasti arste asendada ei saa, kuid annab inimestele terviseinfo vaatest sadu kordi rohkem ligipääsu meditsiiniandmetele, kui meil varem on olnud. “Tehisaru võimekus erinevates protsessi etappides on palju suurem kui näiteks röntgenpiltide vaatamine ja võrdlemine. See kogus andmeid, mida perearst peab sisestama, võiks olla juba palju paremini automatiseeritud,” arvas Ilves. “Ka trenni- ja toitumiseesmärkide puhul saab tehisaru edukalt nõu anda, sest omab terviklikku kirjanduse tausta. Vaid eurode eest on AI suuteline andma nõuandeid, mille kvaliteet on võrreldav personaaltreeneriga, kelle teenuse hind ja ajaline kulu on kordades suurem.”
Eksperdid tõdesid, et tehisintellekti arendamisel on suur võimalus järgmiseks tiigrihüppeks, kuid see nõuab suurt õpetajate ja õpilaste koostööd ja õhinapõhisust. “Ülesande püstitused peavad muutuma ja on vaja mõista õppimise eesmärki sügavuti, sest palju teeb õpilaste eest ära tehisintellekt,” sõnas Ilves. “Meil on vaja tervikuna ehitada üles tark rahvas, aga vajame ka tippspetsialiste, kes näeksid, kuidas tehisintellektist kasu lõigata. Ülikooli roll on mõlemat poolt kasvatada, et mitte jääda poole peale, vaid liikuda järgmisele astmele magistri- ja doktoriõppe näol,” ütles Mets.
Et aidata kaasa tööturu muutustega kohanemisele ja valmistada ette vajalike teadmiste ja oskustega spetsialiste, on TalTech uuendanud informaatika ja tehisintellekti õppekava. Lisaks erialastele baasteadmistele pööratakse senisest suuremat tähelepanu AI-süsteemide sügavamale mõistmisele ning nende arendamisele ja juhtimisele. See läheb kokku ka OSKA tööturu prognoosidega, mille järgi kasvab IKT põhikutsealadel hõivatute arv 2027. aastaks vähemalt 1,5 korda ning Eesti vajab igal aastal üle 2600 uue IKT-spetsialisti.
Kui tunned, et Informaatika ja tehisintellekti õppekava on sinu jaoks, siis sisseastumine on juba avatud ja lõpeb 3. juulil kell 12!