Samal ajal kui osa inimesi teeb iga väiksemagi linnaliikumise autoga, leiab teine osa üles ka sobivad ühistranspordiliinid ja mõnusad kergliiklusteed ning isegi naudib neid. Epp Eglajs kuulub nende teiste hulka jagab oma kogemusi, et innustada ja inspireerida ülikoolipere liikmeid valima kestlikumaid ja aktiivsemaid liikumisviise.
Kuidas teed oma valikud igapäevaseks liiklemiseks?
Teen oma argiliikumised aastaringselt kastiratta või tavalise jalgrattaga, olenevalt sellest, kas on tarvis ka lapsi lasteaeda viia või neid sealt tuua. Paksu ja eriti värske lumega liigun eelistatult ühistranspordiga ning aegajalt olude sunnil ka autoga (kui on vaja linnas teha pikemad või keerulisemad tiirud). Trajektoor kodust Põhja-Tallinnas Mustamäele tööle on mööda rohealasid ning üks ots on pea 10 km, mida sõidan 35 minutit. Minu jaoks ei ole kunagi halba ilma ning sõidan hea meelega igasuguse ilmaga, ka hooldatud lumistel teedel. Ainus erand on värske ja paks lumi või kui väljas on üle 10 külmakraadi. Viimase hooaja lemmikasi varustuses on olnud visiiriga lumelauakiiver, mis külmema ilmaga ja saju korral kaitseb silmi, ning vihmakeep, mida olen isegi talveperioodil ootamatult palju kasutanud. Lumise ilmaga on laste vedamisel abiks kelgud.
Bussiga tööle tulles kõnnin 5 minutit peatusesse, seejärel 30 minutit sõitu ning taas 5 minutit kõndi. Autoga tulles aga möödub 22-35 minutit istudes ja minimaalne aeg värskes õhus.
Maale liigume perega eelistatult rataste ja rongiga, aga kui on rohkem asju vaja transportida, siis autoga.
Mida oled võitnud tänu sellele, et kasutad auto asemel ratast, jalgu ja ühistransporti?
Olen võitnud parema vaimse ja füüsilise tervise ning parema töövõime. Lemmikaeg sõitmiseks on kevad-suvine periood, kui linnud laulavad ja mesilased sumisevad. Siis ei raatsi kõrvaklappe pähe panna, looduse kuulamine teeb ütlemata rõõmsaks.
Jalgratta liikumise eelis ühistranspordiga liikumise ees on väiksem risk mõnda viirushaigust külge saada. Minu jaoks on ka oluline olla lastele eeskujuks ning lisaks õpetada neid iseseisvalt liikuma. Ühistranspordiga ja aastaringselt rattaga liikumine on täna ühiskonnas liiga stigmatiseeritud ning ma soovin olla osa positiivsest muutusest. Väikeste lastega rattaga liikumisel on eriti tore see, et me saame nendega vestelda selle üle, mida parasjagu näeme, ning igal hetkel saab ka peatuda, et näiteks trajektoorile jäävat tee- või haljastustööd lähedalt jälgida. Kevad-suvisel perioodil liigume koju suure pargi kaudu, kus teeme üldjuhul mängu- ja jäätisepausi ning vahel korjame tee äärest mõne õitsva sirelioksa – lihtsad asjad elus, mis teevad õnnelikuks.
Paljud inimesed põhjendavad enda väikest kehalist aktiivsust (ja auto liigkasutamist) ajapuuduse ja väsimusega. Kuidas Sina leiad aega ja jõudu liikumiseks?
Rattaga liikumine annab suurema vabaduse! Lisaks saan olla kindel, et kohalejõudmine sõltub ainult minust, mitte teistest liiklejatest. Ka neil päevil, kui ma trenni minna ajaliselt või füüsiliselt ei jõua, olen vähemalt 20 km jalgrattaga sõitnud. Lisaks olen võtnud plaani tulevikus vähemalt kahel päeval nädalas teha osa igapäevaseid liikumisi joostes ning seda Targa linna tippkeskuse juhi Ralf-Martin Soe eeskujul, kes regulaarselt joostes tööl käib.
Aega tuleb ise võtta ja planeerida. Minu jaoks on suurimad motivaatorid liikumiseks heaoluhormoonid ja hea enesetunne pärast trenni või rattaga liikumist.
Võimalusi liikumiseks leiab alati. Hommikuti äratan end üles Viie Tiibetlase harjutustega. Kahe väikese lapse emana on muidugi hommikuid, kus võimelda ei jõua-saa, aga siis proovin end päeva jooksul muudmoodi liigutada, näiteks lähen 6. korrusele rektoraati kohtumistele alati trepist, kahe astme kaupa joostes. Lisaks meeldib mulle teha üks-ühele koosolekuid kõndides.
Ütle üks hea nipp neile, kes saaks, aga ei suuda auto kasutamisest loobuda. Mida soovitad neile, kes täna veel regulaarselt ei liigu?
Soovitan võtta regulaarset liikumist kui investeeringut oma tervisesse ja tulevikku. Need, kes regulaarselt ei liigu, peavad tõenäoliselt tulevikus rohkem aega ja raha (sic!) kulutama oma tervise turgutamisele.
Proovi näiteks nüüd kevadel ühe nädala jooksul planeerida oma käigud nii, et liigud vähemalt kahel päeval ilma autota, ning vaata, mis tunne neil päevadel õhtuks on.
Ole nagu Epp!
Mõõda enda eluviisi kestlikkust eluviisitestiga siin.
Kuidas anda oma panus keskkonnajalajälje vähendamisse, loe Tehnikaülikooli rohejuhisest ja Riigikantselei rohekäitumise tööriistakastist.