Vahel välisõpe pakub võimalusi, mida mujalt ei saa. Rakenduskeemia ja biotehnoloogia magistrant Saari Anete Loog käis kevadsemestril Erasmus+ programmi raames Saksamaal Jena ülikooli kliinikumis praktikal, kus tal oli ainulaadne võimalus läbida praktika kohtuekspertiisi laboris.
Mis eriala õpid ja mitmendal aastal?
Lõpetasin kevadel rakenduskeemia ja biotehnoloogia magistri ning plaanin edasi minna TalTechi loodusteaduskonna doktorantuuri.
Magistrisse edasimineku valisin sellepärast, et saaksin tulevikus minna tööle kohtuekspertiisi laborisse. Mind on alati köitnud politseitöö, kuid huvi kohtuekspertiisi vastu tekkis alles ülikoolis. Olen rahul, et minu spetsialiseerumine võimaldab omandada kogemusi ekspertiisiasutustes ja teaduslaboris uusi asju proovida.
Miks otsustasid välismaale minna?
Soovituse Saksamaa ülikooli praktikale mineku kohta sain oma TalTechi juhendajalt Jekaterina Mazina-Šinkarilt, kes teadis, et seal on võimalik kohtuekspertiisi õppida ja omandada praktilisi kogemusi. Erasmus+ praktika programm oli selleks hea võimalus. Tegin praktikakoha sooviavalduse Friedrich Schiller ülikoolile Jenas. Sellel ülikoolil on oma kliinikum, kus saab kohe ka oma õpitud kogemusi rakendada ja läbi praktiliste tegevuste uusi teadmisi omandada.
See oli õnnelik juhus, et mind valiti Jena ülikooli kliinikumi praktikale. Laboris, kuhu ma kandideerisin, ei ole varem väga välistudengeid olnud. Pidin saatma sinna oma avalduse ja jääma ootele, kas mind valitakse välja. Õnneks sain jaatava vastuse üsna pea.
Saksamaale minekut kaalusin ka seetõttu, et olen õppinud saksa keelt ja sain seal oma keeleoskust praktiseerida.
Milline see praktika välja nägi?
Olin praktikal kohtumeditsiini instituudis, toksikoloogia osakonnas. Huvitav oli see, et kui Eestis on doktorantuuris vähemalt pooled välismaalased, siis selles laboris peale minu välistudengeid ega isegi doktorante ei olnud. Suhtlemine käis saksa keeles. Sain endale kohaliku doktorandi juhendajaks. Projekti, millega ma seal tegelema hakkasin, aitasid nemad valida.
Põhiliselt tegelesin laboris vere lagunemise uurimisega. Verest saab olulise info
kohtuekspertiisi jaoks – näiteks määrata surmast möödumise aja.
Koos minuga töötasid laboris peamiselt keemikud ja farmakoloogid. Praktika ajal sain õppida juurde palju farmakoloogiat.
Lisaks teadustööle tehti samas laboris igapäevaselt haiglatööks vajalikku kliinilist toksikoloogiat. Samas laboris analüüsiti ka ülikooli kliinikumi proove, mille põhjal patsiendid said ravi. Näiteks vereproovidest tuvastati, kas ja milline mürgistus on patsiendil.
Mida huvitavat välisõppes erialaselt teada said?
Praktika käigus omandasin väga palju uusi teadmisi. Õppisin juurde farmakoloogiat ja toksikoloogiat ning sain laboris väga palju praktilisi kogemusi. Õppisin kasutama uusi tehnoloogiaid. Töötasin HPLC-MS seadmega, millega saab uurida näiteks vere lagunemisel tekkivaid aineid ja psühhotroopseid aineid. Iga uue tehnoloogia kasutamisel tuleb juurde õppida andmete analüüsi ja uute meetodite väljatöötamist. Võimsad tehnoloogiad võimaldavad uurida peaaegu kõike ja oluline osa tööst on otsustada, millist analüüsi teha. Muidu raiskad liialt aega ja raha.
Erasmuse praktika raames sai paika ka minu doktoritöö teema. Soovin uurida uusi psühhoaktiivseid aineid. Mul on hea meel, et Jena ülikooli kliinikumi juhendaja on nõus minu doktoritöö kaasjuhendajaks olema.
Mis muutusi välisõpe endaga kaasa tõi?
Lisaks haridusele õpetas see mind uue elukorraldusega harjuma. Tööpäev algas laboris kella 7 ja 8 ajal. Päeva alustati varakult ja õhtul kella 18-ks oli labor inimestest enamasti tühi. Eestis on laborielu teise rütmiga, pigem jäädakse õhtuti kauemaks ja hommikul tullakse hiljem kohale.
Mõni meenutus välisõppest, mida tahad teistega jagada.
Meenub üks lõbus seik, mis ilmestab hästi Ida- ja Lääne-Saksamaal elanud sakslaste erinevusi. Nad on väga erineva taustaga ja näiteks on üks toit, mis kannab küll sama nime – Jägerschnitsel, kuid mida läänes ja idas valmistatakse isemoodi. Ida-Saksamaal paneeritakse vorstiviil ja seda nimetatakse Jägerschnitsliks. Lääne-Saksamaal on Jägerschnitsel aga hoopis lihalõik juustu ja seenekattega. Enamikule meist meeldis šnitsli idaversioon rohkem. Ükskord andis juhendaja meile ülesandeks ära arvata, kas meie kasutatava meetodiga väljub instrumendist kiiremini leutsiin või isoleutsiin ja lubas anda auhinna õigesti arvanutele. Meie rühm arvas õigesti ja auhinnaks tõi Lääne-Saksamaalt pärit õppejõud idasakslaste traditsioonide järgi valmistatud Jägerschnitsli. See näitas, kui hästi ta teadis, mis meile meeldib, kuigi ise läänesakslasena ta maitse osas meiega ei nõustunud.
Kas on soovitus tulevastele Erasmus-tudengitele?
Soovitan minna välismaale, kui on huvi õppida seda, mida Eestis ei ole võimalik.
Ma ei kahetse, et läksin. See oli huvitav kogemus ja sain erialaselt hästi palju juurde.
Välisõppe lisakonkurss kevadsemestriks 2026 on avatud kuni 15. septembrini 2025. Loe siit.