Õpingute kõrvalt tööl käiv tudeng Oliver Juhan Ed Kari sai esimestel ülikooliaastatel kenasti hakkama – elada sai vanemate juures, õppimine läks hästi ja palk oli puhas boonus. Seis muutus neljandal kursusel, kui koormus läks nii suureks, et mõistlik oli endale ülikooli lähedal korter üürida. Tekkinud ebakindlus oli õnneks ajutine – peagi õnnestus tal arengufondi kaudu saada mitu stipendiumit. Ta sai Peep Sürje teedeehituse ja geodeesia stipendiumi, samuti tunnustas teda AS-i TREV-2 Grupp. 

Stipendiumi abil saab tudeng mõistlikuma koormusega töötada 

Piritalt pärit teedeehituse ja geodeesia tudeng Oliver Juhan õpib viimasel kursusel teedeehitust ja käib samal ajal ka tööl. Esimestel ülikooliaastatel kodus elades oli tal üpriski lihtne oma kulusid kontrolli all hoida. Alates neljandast kursusest tulid aga õppekavasse hilisemad loengud, mis lõppesid mõnikord alles kell 21 ja järgmisel päeval oli vaja juba kell 8 koolis tagasi olla. Siis otsustas Oliver Juhan üürida endale ülikoolilinnaku lähedale korteri – nii saab kiirelt pärast väsitavat päeva puhkama ja hommikul usinalt kooli. 

Korteri üürimisega seotud kulud muutsid Oliver Juhani olukorra ebakindlamaks. Ta uuris tudengitele mõeldud toetuste kohta, leidis TalTechi Arengufondi stipendiumid ja otsustas kandideerida. Noormees pälvis kolmel korral teedeehituse ja geodeesia üliõpilastele suunatud Peep Sürje nimelise stipendiumi, lisaks tunnustas teda valdkonnas pikalt tegutsev stipendiumipartner AS TREV-2 Grupp. „Stipendiumid on üliõpilastele suureks toeks. Töötav tudeng saab nii oma koormust reguleerida – vajadusel intensiivsematel õppeperioodidel vähem tunde töötada, kattes elamiskulud saadud toetusest,“ selgitas Oliver Juhan, kes on enda sõnul just tänu stipendiumile saanud rahulikuma südamega õppimisele keskenduda.  

Oliver Juhan ei ole aga sugugi ainus noor sellises olukorras. EUROSTUDENTi eelmise aasta lõpparuandest selgub, et üle kahe kolmandiku Eesti tudengitest käivad tööl. Peamise põhjusena toovad nad välja vajaduse katta oma elamiskulusid. Arvestades, et õppetööle läheb tudengitel keskmiselt 32 tundi nädalas ja töötamisele 28, on noorte koormus väga suur. 
 

Ettevõtjate panus on oluline 

Oliver Juhan leiab, et nii ülikoolil, valitsusel kui ka ettevõtetel on väga suur ja tähtis roll tänaste üliõpilaste toetamisel – et erinevad toetused oleksid kättesaadavamad ja tudengid ei peaks raha puuduse tõttu kooli pooleli jätma. „Ülikooliõpingute kõrvalt tööl käimine on tihti väga stressirohke,“ märkis ta. „Mul on väga hea meel, et paljud ettevõtted juba toetavad tudengeid, innustades neid erinevate stipendiumitega edasi õppima ja eesmärke saavutama.“ Oliver Juhani sõnul on üliõpilaste jaoks hea saada toetust väiksemates osades, aga pikema perioodi jooksul – siis ei teki kiusatust kogu summat kohe ära kulutada. Ta arvab, et suureks abiks oleks näiteks stipendium, millega saaks maksta kindlatel kuudel ühiselamu üür.  

Ettevõtted ei tee stipendiumeid välja pannes heategu vaid tudengile, vaid kogu valdkonna arengule ja järelkasvule. Toetus aitab populariseerida vajalikke erialasid, kuhu muidu läheks õppima liiga vähe noori. Samuti on see ettevõtte jaoks hea võimalus saada tulevaste talentidega kontakt juba nende õpingute ajal ning end kui potentsiaalset tööandjat tutvustada.  

“Oleme viimase kolme aastaga TalTechi Arengufondi kasvatanud Eesti suurimaks tudengeid toetavaks sihtasutuseks. Möödunud aastal kogusime üle poole miljoni euro toetusi, millest suure osa maksime stipendiumitena välja,” sõnas arengufondi juhataja Elinor Toming. “Oliver Juhani lugu on hea näide, kuidas erasektori toetus hoiab üliõpilast õppimas. Eriti oluliseks lähevad sellised stipendiumid alates 2025. aastast, mil riigieelarves ei ole enam tulemusstipendiumite rida.”