Tallinna Tehnikaülikool

Evelin Heiberg on Tallinna Tehnikaülikooli bio- ja toiduainetehnoloogia vilistlane ja Orkla Eesti jätkusuutlikkuse juht. Evelin on töötanud 18 aastat šokolaadi keskel, olles alustanud Kalevis töötamist juba magistriõpingute ajal 2003. aastal kvaliteediassistendina ja pärast seda töötanud pikalt tootearenduse osakonnas.  

Evelin Heiberg
Evelin Heiberg. Foto: erakogu

Töövälisel ajal on Evelini suurimaks kireks Ladina-Ameerika rütmide järgi tantsimine - suurepärane võimalus ajule muudest mõtetest puhata ja kehale liigutamiseks. Lisaks paelub teda psühholoogia ehk mis mõjutab seda, kuidas ennast tunneme, kuidas mõtleme, kuidas käitume. 

Milliseid inimesi Sinu sektor täna ja viie aasta pärast vajab? 

Mulle tundub, et aina olulisem nii meie sektoris kui tõenäoliselt ka mujal on valmisolek muutustega kohanemiseks ja avatus uuele. See nõuab omajagu julgust. Maailm on pidevas muutumises ja kiired arengud on toimumas ka toiduainetööstusega seotud valdkondades. Peab olema avatud pidevaks enesetäiendamiseks ja vajadusel ka seni kehtinud veendumustest lahti laskmiseks. Lisaks oma eriala teadmistele on väga vajalikud oskus projekte juhtida ja/või neis tulemuslikult osaleda, oskus oma mõtteid selgelt esitleda, huvigruppe kaasata ja nendega arvestada, koostööd teha.  

Kui läheksid end täna täiendama, siis mida Sa õppima asuksid?  

Kuigi kestlik areng defineeriti Maailma Keskkonna- ja Arengukomisjoni (WCED) poolt juba aastal 1987, siis minu õpingute ajal jätkusuutlikkusest eriliselt juttu polnud. Seega olen pidanud selle valdkonnaga tutvuma omal käel, pidades silmas ka allikakriitilisust. Praegu räägitakse sellest kindlasti palju rohkem ja õppuritel on hea võimalus usaldusväärse infoga tutvumiseks. Kuigi jätkusuutlikkus ei piirdu kaugeltki vaid keskkonnahoiu teemadega, on just see valdkond, milles end meeleldi kõige rohkem täiendaksin. Jõudumööda seda ka teen. 

Mida soovitad noortel õppima minna? 

Olen rahul, et sattusin omal ajal õppima toidutehnoloogiat ning julgen seda soovitada ka tänapäeva noortele. Toit ei kao maailmast kuhugi. Samuti on oluline, et saaksime Eestis ise endale toitu toota ning selleks on vaja võimekaid ja tarku tehnolooge. Lisaks annab toiduainete valdkonnas tegutsemine võimaluse mõjutada seda, milline on meie enda toidulaud. Toidu valdkonda õppides saab ka kasulikke ja usaldusväärseid teadmiseid toitumise kohta ning seeläbi oma tervise suhtes hoolivam olla. 

Kui saaksid praegu gümnaasiumit lõpetavale iseendale nõu anda, millise elutarkuse Sa endale annaksid? 

Soovitaksin olla julgem. Mitte karta eksimist või ebaõnnestumist, kuna need mõlemad on loomulikud osad inimeseks olemisest ja lahutamatud osad arengust. Ei ole vaja olla alati „täiuslik“. Lisaks ütleksin talle, et ta on väga armas ja meeldib mulle väga. Eks tegelikult tasub neid asju aegajalt endale meenutada ka nüüd, kaks kümnendit hiljem. 

Üks naljakas seik või nali Sinu tegevusvaldkonnast. 

Kuna üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna, lisan siia ühe oma praeguse ametiga haakuva, mis näitab hästi, kuidas mõnikord ei pea lahendused olema nii keerulised kui nad sõnades tunduvad ja vahel on uus ja moodne hoopis hästi unustatud vana, mille juurest me nii innukalt eemalduda oleme püüdnud. 

Meem

Sind huvitab, mis meie söögilauda katab, kuidas toitu toodetakse ja soovid valdkonda süvitsi tundma õppida? Sul on juba olemas baasteadmised toidutehnoloogiast, keemiast, bio- või geenitehnoloogiast? Toidutehnika ja –arenduse magistrikava valmistab ette spetsialiste töötamaks toidusektoris – nii tootmises, tootearenduses, kvaliteedikontrollis, riigiasutustes kui ka teaduses. Tuleb aga märkida, et õppekavas on palju valikaineid, et saaksid õppida just sind huvitavaid erialateadmisi. Tutvu õppekavaga: taltech.ee/toidutehnoloogia-ja-arendus