Kui Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledž  alustas 2006. aastal ehitusinseneride koolitamist restaureerimise suunal, ei olnud esialgu ei laboreid ega suurt õppejõudude meeskonda. Täna on olukord hoopis teine: Tartust tuleb ligi kolmandik kogu TalTechi ehitiste projekteerimise ja ehitusjuhtimise õppekava lõpetajatest ning ligi 50–60 protsenti Tartu kolledži tudengitest õpib just ehitusinseneriõppes.

Kaasaegsed laborid ja tugev õppejõudude meeskond

“Alustasime õige tagasihoidlikes tingimustes ilma laboriteta ja üksikute õppejõududega,” meenutab Tartu kolledži direktor Aime Ruus. “Täna on meil põhilised vajadused ehitusmaterjalide, -füüsika ja geotehnikavaldkonnas kaetud ning koostöö peamaja õppejõududega on järjest tihenenud.” Enamik õppejõude on doktorikraadiga või 8. taseme insenerid-praktikud. Märgilise sündmusena kaitses tänavu kevadel oma lõputöö juba 300. ehitusinseneriõppe lõpetaja.

Ka taristu poolest on areng olnud märgatav. Laborid on kolitud suuremale pinnale ja kolledži hoovis on üles seatud kaks minimaja, mis teenindavad ehitusinseneriõppe vajadusi. Lisaks avati värskelt ka töökoda, mille on sisustanud küberfüüsikaliste süsteemide peaeriala tudengid, kuid mis pakub võimalusi ka ehitusinseneritudengitele.

Tugev tugi ja mentorlus esmakursuslastele

Ka uutele tudengitele on mõeldud senisest süsteemsem tugi. “2024. aasta sügisest alates saavad esmakursuslased kasutada Orbit 8 platvormi, et planeerida isiklikku karjääri ja kaardistada oma tugevusi ja nõrkusi. Samuti on käivitatud Inseneriakadeemia raames sissejuhatav nädal, et luua tudengite vahel ühtekuuluvustunnet ja toetavat õhkkonda,” tutvustab Tartu peaerialade programmijuht Mihkel Kiviste. Lisaks pakutakse matemaatika abitunde, mida viivad läbi õppeassistentidest üliõpilased, ning töötatud on välja mentorite süsteem, mis aitab toetada esmakursuslaste õpinguid ja toimetulekut raskustega.

Unikaalsed suunad ja loov inseneriharidus

Õppekava sisu on aja jooksul mitmekesistunud. Kui alguses õpetati Tartus vaid ehitiste restaureerimist, siis täna on lisaks ehitiste projekteerimise ja arhitektuuri suund, mis noorte seas on eriti populaarne. “Eestis oleme ainukesed, kes koolitavad ehitusinsenere muinsuskaitse valdkonnas,” toob avalike suhete juht Kai Kalda-Kiisk esile. “Sellistele hoonetele võivad olla määratud muinsuskaitse eritingimused, millest tuleb restaureerimistööde planeerimisel lähtuda. Meie lõpetajad oskavad hinnata ajalooliste hoonete väärtusi ja tunnevad tehnoloogiaid nende restaureerimiseks.” Restaureerimise peaeriala lõpetajad saavad lisaks tavapärasele kraadile ka täiendkoolituse tunnistuse muinsuskaitse ja restaureerimise alal, mis koos piisava töökogemusega võimaldab taotleda pädevustunnistust.

2012. aastal lisandunud ehitiste projekteerimise ja arhitektuuri suund pakub tudengitele algteadmisi arhitektuurist ning arendab loova inseneri profiili ehk spetsialisti, kes mõistab ja suudab rakendada nii inseneri- kui arhitektuuri teadmisi. “Tudengid läbivad disainistuudio õppeained, mille baasil on valminud mitmeid lõputöid. Praeguseks on välja arendatud ka hoone arhitektuurikonkursi imiteerimine,” selgitab Ruus.

2022. aastast alates viib kolledž ellu ka riikliku koolitustellimuse täiendkoolitusi ehitussektoris.

Praktiline õpe ja vastavus tööturu vajadustele

Oluline on ka see, et ehitiste projekteerimise ja ehitusjuhtimise õppekava sisu on tihedalt seotud tööturu vajadustega. “Meie lõpetajad lähevad tööturule väga praktiliste oskustega. Õppeainete sisu ja õpiväljundid vastavad diplomeeritud ehitusinseneri kutsestandardi nõuetele, lõpetajad saavad magistrikraadi ja 7. taseme esmakutse” ütleb Kalda-Kiisk. Ta lisab, et lõpetaja on hea koostööpartner nii muinsuskaitse spetsialistidele kui ka arhitektidele.

Digitaliseerimine ja rohepööre jõuavad õppetöösse

Ka kaasaegsed ehitustrendid on õppekavasse tihedalt põimitud. Tudengid õpivad näiteks puitmoodulmajade projekteerimist ning digitaalse ehitusinfo modelleerimist (BIM, CYPE). Geotehnika õppesse on lõimitud tarkvara Midas:Geotech, mille kasutamist on edukalt rakendatud ka magistritöödes. Lisaks jõuab õppetöösse üha tugevamalt rohepööre. “Õppekavas käsitletakse ehitusmaterjalide süsiniku- ja energiajalajälge, olelusringi hindamist ja säästlikke lahendusi,” räägib programmijuht Kiviste. Tudengite tööd on seotud ka renoveerimispasside arendamisega ning ehituslubade andmise digitaliseerimisega, viimast tehakse koostöös doktorantide ja peamaja teadlastega.

Ehitusettevõtted ootavad lõpetajaid juba õpingute ajal

Tööjõuturul on Tartu kolledži lõpetajad väga oodatud. “Ehitusettevõtted saadavad pidevalt töö- ja praktikapakkumisi,” kinnitab Kalda-Kiisk. Paljud tudengid jäävadki praktikakohtadesse tööle juba õpingute ajal või vahetult pärast lõpetamist.

Millisele noorele see eriala sobib?

Küsimusele, millistele noortele see õppekava kõige rohkem sobib vastab ta järgnevalt: “See sobib hästi neile, kellel on huvi tehniliste lahenduste, loogilise mõtlemise ja praktilise töö vastu.” Ehk, see ei ole ainult neile, kes soovivad projekteerida, samavõrd sobib see ka neile, kes tahavad juhtida ehitusprotsesse objektil. Üks, mida aga Kalda-Kiisk toonitab on see, et hea ehitusinsener peab olema avatud suhtumisega, suutma näha tervikpilti ja olema valmis töötama meeskonnas. “Kui sind huvitab, kuidas ideest saab hoone ja tahad olla selle protsessi juures algusest lõpuni, siis on see eriala sulle.”

Ehitiste projekteerimise ja ehitusjuhtimise õppekava

Kui ka Sina soovid saada reaalseid teadmisi, et luua reaalseid lahendusi, siis esita avaldus TalTechi hiljemalt 3. juuli keskpäevaks. 

Lugu ilmus 09.06 Geeniuses.