Seminari avasid fookuskavade programmijuhid, kes tutvustasid CDIO raamistikku toetavate töötubade põhjal koostatud arendusplaane ning nende mõju õppekavade sidususele. Aruteludes analüüsiti muu hulgas seda, kuidas on tugevnenud seosed erialaõppe ja matemaatika kursuste vahel ning millisel määral on PPÕ põhimõtteid eri õppekavades rakendatud. Tähtsal kohal oli ka ettevõtete roll õppijate erialaste ootuste ja töömaailmaga sidumisel.

Õppekavade sidususe tugevdamine

2025. aasta jooksul läbisid fookuskavade programmijuhid ja õppejõud CDIO standarditel põhineva kolmikkohtumistest koosneva õppekava arenduse programmi. CDIO raamistikust sai TalTechis inseneriõppe arenduse alus juba 2021. aastal. Aasta jooksul toimunud töötubades analüüsiti õppeainete sidusust, õppeainete rolli pädevuste kujunemisel ning arutleti selle üle, kuidas toetada õppijaid sisukamas mõtestatud õppimises olukorras, kus info hulk aina kasvab.

Arendusseminaril jagasid programmijuhid ülevaateid muudatustest, mis töötubade järel on ellu viidud. Rõhutati, et tõhusad muutused eeldavad teadlikku tegutsemist – pelgalt koolitusest ei piisa. Töötubade alguses seati igaühele ootus sõnastada oma eesmärk, kuhu arendusprotsessi jooksul soovitakse jõuda. Mitmed programmid täiendasid õppeaineid, hindasid õppekava sidusust tervikuna ning kontrollisid õpiväljundeid uue pilguga. Osalejate tagasiside oli positiivne: ühtlustusid arusaamad õppearenduse põhimõtetest, suurenes motivatsioon oma kursusi kriitiliselt üle vaadata ning kasvas kindlus hästi toimivate lahenduste osas.

Inseneriteaduskonna õppearenduskeskuse spetsialistide Kärt Kase ja Tiina Kasuki läbiviidud töötubades osales kokku 112 inimest. See loob hea aluse ühtsele arusaamale, mis toetab õppekavade ja õpiväljundite terviklikku arendamist.

Projekt- ja probleemõpe ning kasvav koostöö ettevõtetega

Projekt- ja probleemõppe rakendamine on õppekavade raames jõudsalt laienenud. Mõnel õppekaval moodustab PPÕ juba suurema osa õppest, kuid paljudel kavadel saab PPÕ-põhimõtteid rakendada veelgi enam.
Üks selle aasta keskseid tegevusi oli ettevõtluskoostöö tugevdamine. Koostöö on muutunud mitmekesisemaks ja tihedamaks: ettevõtted panustavad külalisloengute, tudengite külastuste, lõputööde juhendamise ja retsenseerimise kaudu. Hea näide on mehaanika ja tööstustehnika instituudi algatus, kus ettevõttekülastusi korraldati magistriõppe tudengite abiga. Nii loodi sidemeid eri õppeastmete tudengite vahel, et suurendada kogukonnatunnet ning avardati nooremate õppijate perspektiivi erialastest võimalustest.

Seminaril tutvustas õppeprorektor Ingrid Pappel ka TalTechi loodava „taibulabori“ kontseptsiooni, mille eesmärk on muuta ettevõtete ja ülikooli koostöö tulevikus veelgi sujuvamaks.

Vaade aastasse 2026 ja kaugemale

Seminaril arutleti ka Inseneriakadeemia järgmiste aastate prioriteetide üle. TalTechi Inseneriakadeemia 2026. aasta tegevuskava seab fookusesse interdistsiplinaarse lähenemise ja veelgi tihedama koostöö ettevõtetega. Eesmärk on tugevdada interdistsiplinaarset PPÕ-d, suurendada õppekavade paindlikkust ning tagada tudengitele süsteemne praktiliste oskuste areng.

2026. aasta vastuvõtust lisandub Ehitiste projekteerimise ja ehitusjuhtimise õppekavale kaks uut peaeriala: piirdetarindite projekteerimine ja digiehitus. Sellega vastatakse tööturu täpsematele vajadustele ning laiendatakse õppijate erialaseid valikuid.

Ettevõtluskoostööd toetab uus platvorm Protsessor, mis aitab tulevikus paremini hallata praktikakohti, lõputööde teemasid ja juhendamist. Protsessori juurutamine algab kohe uue aasta algusest. Kasvavate tudenginumbrite tõttu on plaanis lõputööde juhendajatele pakkuda grupijuhendamise koolitusi, et olla valmis suurenenud lõpetajate numbritele, mis tuleneb väga suurest sisseastujate kasvust. Inseneriakadeemia vahendeid kasutatakse ka teiste sisseastujate arvu suurenemisest tingitud õppekorralduslike väljakutsete leevendamiseks.

Lisaks jätkub IT akadeemia ja Inseneriakadeemia projektide koostöö ning otsitakse, mida üksteise kogemusest on õppida ja rakendada. Projektidel on ühisosa nii tüdrukute suuremas kaasamises valdkondadesse kui tudengite põhjalikum ettevalmistus töömaailma astumiseks. 

Inseneriakadeemia aastate 2027–2029 vaates on eesmärk luua uusi ja eristuvaid tegevusi, et Inseneriakadeemia projekt jätkuks ning areneks ka pärast 2029. aastat.

Sündmuse toimumist finantseeriti Euroopa Liidu meetme „Inseneriakadeemia ja IT Akadeemia arendamine kõrghariduses“ Inseneriakadeemia vahenditest. Tegevust kaasrahastab Euroopa Liit.