Konverentsil jagati kogemusi, trende ja uusimaid lahendusi tehaste arendamiseks. Vestlusring „Insenerid kui piiratud ressurss Eesti targas tööstuses ja majanduskasvus - kuidas lahendada probleem?" keskendus sellele, kuidas leevendada inseneride põuda ja jagada olemasolevat ressurssi nii, et strateegilised tööstusharud puudust ei tunneks. Lisaks Fjodor Sergejevile arutlesid teema üle Milremi tehnoloogiajuht Devid Liik ja Repligen Estonia juht Madis Unt.

Eestis on palju häid insenere

Milremi tehnoloogiajuht Devid Liik ütles, et häid insenere on Eestis väga palju, kuid tulevikku vaadates tuleb inseneride järelkasv kindlustada. „Järjest vähem on vaja neid inimesi, kes kirjutavad ainult koodi. Insener peab olema tehniliselt tugev, aga ta peab olema ka tark juht erinevatel tasanditel,“ sõnas Liik. Ta lisas, et targad inimesed ei taha teha lolli tööd, ehk kõige helgemad pead lähevad ära sealt, kus neil on igav.

Repligen Estonia juhi Madis Undi sõnul ei saagi loota, et noor inimene, kes on lõpetanud bakalaureuse- või magistriõppe, hakkab esimesel tööpäeval automatiseeritud masinaid disainima. Ettevõtetel on kohustus neid inimesi välja koolitada ja sellega praktilist kogemust pakkuda. Lisaks valdkondlikele teadmistele peab inseneril olema väga erinevaid oskusi, üks kõige olulisemaid on suhtlemisoskus. „Vananenud kujutus on, et insener nokitseb kuskil üksi, sest tegelikult on ta tavaliselt meeskonna juht,“ lisas Fjodor Sergejev. 

Insenerihariduse olulisus

Ettevõtete ootus riigile ja rahvale on see, et haridust väärtustataks. Reaalhariduse ja -teaduse populariseerimine peaks olema soodustatud ja lisaks astuma samme, et noored sooviksid inseneeria erialasid õppida. Lisaks peaks mõtlema stipendiumite ja fondide loomisele, et tudengid õpingutega edukalt lõpuni jõuaks. 

Töötavad tudengid on Eesti kõrghariduse üks suurim murekoht, see eristab meid Euroopa tippülikoolidest. Fjodor Sergejevi sõnul töötab 92% inseneeria magistritudengitest, neist 70% lausa täiskoormusel. Enamasti töötavad tudengid oma valdkonnas, kuid täiskoormusel õppimine ja täiskoormusel töötamine ei ole jätkusuutlik. Ülikool koostöös ettevõtetega peab leidma lahenduse, kuidas töötamise kogemust õppetöös paremini rakendada.  

Lisaks teooriale ka praktilised oskused

Kuidas pakkuda lisaks teoreetilisele haridusele ka praktilisi oskusi? Kõik panelistid tõid välja tudengite hariduslike programmide olulisuse. Sellised ettevõtmised nagu Tudengivormel ja Solaride tutvustavad insenerile otsast lõpuni probleemi lahendamise oskust just nagu reaalses ettevõttes. Kogemusi saadakse rahastusest ja sponsorlusest kuni disaini ja konkurentsini. Sellistest programmidest kasvavad välja väga head insenerid. Näiteks Milrem on värvanud üle 25 töötaja, kes on õppimise ajal Tudengivormeli projektis saanud hindamatu praktilise kogemuse. 

Lisaks märkis Sergejev, et Inseneriakadeemia on ellu kutsutud selleks, et ettevõtetele luua koordineeritud võimalus ülikooliga koostööd teha. Näitena tõi ta võimaluse pakkuda ülikoolile lahendamiseks päriselu probleeme, mida tudengid saavad probleem- ja projektõppe raames reaalselt lahendada ning seeläbi teoreetiliste teadmiste kõrval praktilist kogemust. Vestluspaneeli modereerinud teaduse populariseerija Aigar Vaigu lisas omalt poolt positiivse kogemusena, et Metrosert pakkus Tallinna Tehnikaülikooli robootika tudengitele lahendamiseks kolm ideed ning kõik leidsid rakendust.  

Milline on väga hea insener?

Aigar Vaigu uuris osalejatelt, mis teeb ühest insenerist väga hea inseneri. Devid Liik tõi välja, et head inseneri kirjeldav märksõna on „näljane“, näiteks teadmiste järele. Ka Fjodor Sergejev arvas, et väga hea insener on uudishimulik, otsib väljakutseid, on julge ja ei karda vastutust võtta. Samuti peeti oluliseks, et hea insener viib ette võetud asjad lõpule. 

Madis Undi sõnul on määrava tähtsusega huvi ümbritseva ja teadmiste vastu ning soov sellele väljund leida. „Insener on looja – kui sa ei suuda midagi uut luua, siis sa ei ole tugev tegija,“ ütles Unt ning lisas, et tema kutsub oma inseneride meeskonda „lugupeetud kunstnikud“.

Vestlusringi saab järele kuulata Äripäeva raadio saates „Tööstusuudised eetris“.