Neljapäeval, 5. detsembril toimus TalTechi inseneriteaduskonna aastakonverents Inseneeria tähed 2024. Ürituse avas teaduskonna dekaan Fjodor Sergejev, kes võttis aasta kokku numbrites ning rõhutas teaduskonna edukuse tegurina inimeste olulisust. Inseneriteaduskonna instituudid ja kolledžid tutvustasid aasta säravamaid teemasid ja ettevõtmisi – teemasid, mille üle uhkust tunda ning mida esile tõsta, on palju.
- Ehituse ja arhitektuuri instituudi doktorant Karl-Villem Võsa tutvustas päikesepaneelide ja akude tööriista tarkvaraarendust. See päikeseelektri kalkulaator võimaldab arvutada tunnipõhiselt elektrienergia toodangut, salvestust, kasutust ja üle jäävat (eksporditavat) elektrienergia kogust. Päikeseelektri kalkulaatori puhul on tegemist lihtsustatud kalkulaatoriga, mis arvutab elektritarbimist nendes kasutuskohtades, kus see on lihtsustatud arvutusega määratav, nagu näiteks seadmete ja valgustuse, tarbevee soojendamise, ventilaatorite ja ringluspumpade puhul, samuti ka sissepuhkeõhu soojendamisel elektrilise kütteelemendiga. Kalkulaatorit võib kasutada kõikide hoone kasutamise otstarvete korral. Tutvu kalkulaatori kasutusvõimalusega siin.
- Elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi professor Ivo Palu rääkis sellest, kuidas ja miks sündis mõte korraldada elektrivaldkonna noortefestivali Positron ning milline oli 2024. aastal järjekorras juba teise ürituse edulugu. Positron loodi eesmärgiga tutvustada noortele elektri- ja energeetikavaldkonna ettevõtteid, rääkida innovaatilistest projektidest ning tutvustada elektrivaldkonna karjäärivalikuid - kõike läbi mitmekülgse meelelahutuse, mis pakub põnevust igale huvilisele, erinevas raskusastmes. Positronil sai osa võtta erinevas raskusastmes põnevatest töötubadest, kuulata harivaid esitlusi, panna ennast proovile erinevatel võistlustel ja tutvuda uusimate elektrilahendustega.
- Energiatehnoloogia instituudi doktorant-nooremteadur Janika Laht tutvustas uurimistööd, milles koostati Eestile kolm erinevat versiooni teaduspõhiseks kasvuhoonegaaside (KHG) eelarveks aastani 2050. Uurimistöö käigus arvutati välja KHG eelarved Eesti kohta, võttes arvesse nii olemasolevaid parimaid praktikaid, metoodikaid, mudeleid ja arvutusi üleilmse süsinikueelarve ja Euroopa Liidu (EL) KHG eelarve kohta kui ka töö käigus kogutud tagasisidet kliimaministeeriumilt ja kaasatavatelt huvirühmadelt. Töö tulemusena koostati Eesti jaoks kaks erinevat versiooni teaduspõhise kasvuhoonegaaside eelarve kohta: 1) KHG eelarve, mis võtab arvesse Eesti õiglase panuse piirata üleilmset soojenemist 1,5°C juures; 2) KHG eelarve, mis võtab arvesse Eesti õiglase panuse piirata üleilmset soojenemist 2,0°C juures. Kokkuvõttes leiti, et 1,5°C temperatuurieesmärgi täitmiseks 50–67% tõenäosusega peaks Eesti KHG eelarve perioodil 2020–2050 jääma vahemikku 94–116 Mt CO2-ekv. Selleks, et mahtuda KHG eelarve piiresse, mis täidaks kas 1,5°C või 2,0°C temperatuuri eesmärki, tuleb Eestil märkimisväärselt ja kiiremas tempos kui näevad ette prognoosid, vähendada KHG heidet energeetikas, transpordis ja tööstuses. Ka hoonete sektoris tuleb liikuda energiatõhususe suurendamise ja hoonete energiatarbimisest tuleneva KHG heite vähendamisega veidi kiiremas tempos kui prognoosides ette nähtud.
- Materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi kaasprofessor Tiia Plamuse ettekanne keskendus tekstiilijäätmetele ning sellele, kuidas neid uuesti ringlusesse võtta. 2022. aastal tarbiti Eestis uusi ja kasutatud rõivaid ja kodutekstiile ligikaudu 20300 tonni ehk 15,2 kg inimese kohta aastas. Tekstiilijäätmeid saab korduvkasutada, põletada, ladestada prügilasse või ringlusesse võtta/ümbertöödelda. Ümbertöödeldud kiududest saab valmistada uusi tekstiilmaterjale või kasutada neid muudes valdkondades, näiteks ehitus- või komposiitmaterjalides. Mehhaaniliselt ümbertöödeldud tekstiilkiud jaotuvad pikkadeks ja lühikesteks kiududeks ning tekstiilitolmuks. Tänaseni on lühikeste kiudude ja tekstiilitolmu ümbertöötlemine olnud probleem, kuid TalTechi tekstiililabori eesmärgiks on leida viisid, kuidas ära kasutada kõik kiufraktsioonid. Samuti välja töötada materjale, kus saaks ära kasutada suures koguses ümbertöödeldud tekstiile, kuna tekstiilmaterjalide tootmine on massiline. Sihiks on seatud ka see, et välja arendatud materjalid oleksid omakorda ümbertöödeldavad.
- Mehhaanika ja tööstustehnika instituudi nooremprofessor Vladimir Kuts rääkis loo, kuidas ta lõi seitse aastat tagasi doktorandina U06 keldris esimese prototüübi, millest nüüdseks on välja kasvanud TalTechi Tööstuslik virtuaalse- ja liitreaalsuse IVAR labor. See uurib digitaalseid kaksikuid ja nende rakendusi tööstus 4.0/5.0 kontekstis ning eesmärgiks on ühendada kõik laboriseadmed ühte digitaalsesse keskkonda, mida saab reaalajas juhtida ja hallata.
- Tartu kolledži lektor Kädi Veeroja tutvustas 2024. aasta vilistlase A. Mozessovi lõputööd, mille eesmärk oli ehitada masinnägemise seade, mis on mõeldud moppe tootvale kudumismasinale. Tehisaru ülesandeks oli leida defekt kudumises ja sellest teada anda. Varem tegi ettevõttes seda tööd inimene. Tehisaru lahenduse abil saab vähendada tootmises defekte ja inimlikku hooletust, mille tulemusena võiks väheneda aastas umbes 1,25-1,5 tonni defekti sisalduvat tekstiili jäädet. Tegemist on eduka Tehisintellekti- ja robootikakeskus AIRE (AI & Robotics Estonia) koostööprojekti näitega Tartu kolledžist.
- Virumaa kolledži Kestlike Keemiatehnoloogiate Kompetentsikeskuse juhataja Kalle Pirk tutvustas patenteeritud kasulikke mudeleid – plastjäätmete koospürolüüsi meetodit ning tahke soojuskandjaga orgaaniliste toorainete pürolüüsi protsessi sünteesgaasi saamiseks. Viimane leiutis kuulub orgaaniliste toorainete termilise töötlemise valdkonda ja hõlmab orgaaniliste toorainete pürolüüsi tahke soojuskandjaga, millele järgneb lenduvate produktide krakkimine (nafta ja naftafraktsioonide termiline või katalüütiline töötlemine) sünteesgaasiks. Põhiosa sünteesgaasist suunatakse jahutamisele ja puhastamisele, et seda kasutada kui keemilist ainet erinevates tööstuslikes protsessides.
Kuressaare kolledži Meretehnoloogia kompetentsikeskuse MARTE juht Villu Vatsfeld andis ülevaate, millega keskus tegeleb. MARTE on ainuke valdkonnaspetsiifiline, eelkõige laevaehitusele ja avamererajatiste lahendustele suunatud teadus- ja arendustegevuse, mudelkatsete, konstruktsiooni- ja materjaliuuringute taristu Eestis. Keskuse peahoone mudelkatsete basseini ja tugilaboritega valmis 2014. aastal. 2024. aastal lisandus taristule mere- ja biotoorme väärindamise labor ning taristut täiendatakse veel mitmeotstarbelis(t)e avamere katseala(de)ga.
Lisaks eelloetletud ettekannetele tunnustati teaduskonna selle aasta parimaid töötajad. Tänukirjad anti üle aasta parimatele õppejõududele, nooremõppejõududele, programmijuhtidele, teadlastele, noorteadlastele, tugitöötajatele, arendustöödele, valdkonna populariseerijatele, ühiskonda panustajatele ja juhendajatele.
Materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi direktor professor Maarja Grossberg-Kuusk tunnustas Malle Krunksi panust teadlase ja juhina ning tänas pikaajalise karjääri ja silmapaistva elutöö eest Tallinna Tehnikaülikoolis.
Üritust modereeris Inseneriakadeemia arendusjuht Triin Ploompuu.
Fotod: Erlend Štaub