Insneridest on Eestis suur puudus, mistõttu on järgmise viie aasta jooksul vaja inseneeria ülikoolis fookuses hoida. Rektorikandidaatidega kohtumine toimus Inseneriteaduskonna juhtkonnas kummagi kandidaadiga eraldi. Kohtumisel said kandidaadid 10 minutit sõna, et tutvustada oma platvormi ja seejärel esitasid struktuuriüksuste juhid neile küsimusi.

Praegune rektor professor Tiit Land tänas kohtumise kutse eest ning mainis, et insenerid olid teaduskonnana esimesed, kes teda eraldi kohtumisele kutsusid. Oma esimese ametiaja tulemusena tõi Land välja murrangulise arengu õppe- ja teadustöös. Ühtlasi pidas ta sissejuhatuses oluliseks mainida inimesi ehk töötajaid ja investeeringuid akadeemilisse personali. 

Inseneriteaduskonna juhtidel joonistus välja viis peamist teemat, millele kohtumisel keskenduti. Tiit Landi ülevaade teemadest on järgnev:

• Insenerihariduse edendamine: Järgmise ametiaja ühe fookusena tõi Land välja vajaduse suurendada rahastust inseneriõppesse ehk luua insenerihariduse sihtkapital. Tema sõnul ei piisa vaid olemasoleva raha ümber jaotamisest, vaid kaasama peab lisarahastust.  Samuti lubas ta suurendada koostööd põhikoolidega, et kasvatada noorte huvi tehnikahariduse vastu. Tema sõnul ei ole inseneride põua leevendamiseks ühte võluvitsa ja selle nimel tuleb tööd teha mitmes suunas paralleelselt.  
• Õpe: Rektor Land toonitas, et ülikooli õppekavad peaksid olema paindlikumad ehk vaja on rohkem interdistsiplinaarseid õppekavasid. See tähendab, et õppekavasid võiks olla praegusest vähem ja nende haldamine paindlikum. Samuti tõi ta välja rahvusvahelistumise suurendamise vajaduse, näiteks on plaanis uute välistudengite kaasamise strateegia välja töötada.
• Kolledžite roll ülikoolis: Arutleti, kas kolledžid peaksid olema iseseisvad üksused või kuuluma teaduskondade alla. Landi sõnul luuakse ülikooli järgmise arengukava koostamisel töögrupp, et leida parimad lahendused kolledžite tuleviku osas. Töögruppi kaasatakse kõikide kolledžite juhid. 
• Taristufond ja hoonete renoveerimine: Alustatud on korpuste renoveerimise plaaniga ning Landi sõnul on plaanis ka taristufondi loomine, mis aitab ühtlustada infrastruktuuriga seotud kulusid.
• Rahastamine ja juhtimismudelid: Arutati uuendusi finantseeskirjas, sealhulgas ettevõtluskoostööga seotuna võimalikud lõivude vähendamised ja õppetööga seotud muudatusi.

Akadeemik Tamro Soomerega kohtumise eesmärk oli täpsemalt mõista, millised on tema plaanid rektorina. Soomere rõhutas sissejuhatuses ülikooli kolme suure eesmärgi – õppe, teaduse ja ühiskonna teenimise – olulisust. Soomere sõnade kohaselt on Tallinna Tehnikaülikool teinud märkimisväärset tööd õppe ja teaduse vallas, kuid tippteaduse ja ühiskonna teenimise osas on veel arenguruumi. Ülikooli juhtimine on olnud hea, kuid ühiskondlikke arutelusid ja teemasid peaksid vedama kõige targemad inimesed. Ta toonitas, et tema arvates on Tiit Landi kaasav juhtimine väga positiivne ning plaanib ka ise seda jätkata. 

Inseneriteaduskonna juhtide tõstatud teemadest joonistus välja järgmine: 

• Insenerihariduse edendamine: Soomere sõnul ei saa kõiki riigi ootusi täita, aga selge on see, et inseneride puudus pidurdab riigi arengut. Tema arvates peaks ülikooli juhtkonnas inseneeria edendamise rolli täitma arendusprorektor. 
• Inseneriteaduskond: Inseneriteaduskonna ja EMERA vahe on kümnekordne, mis ei ole loogiline jaotus. Lisaks on ülikoolis mitteakadeemilist personali rohkem kui akadeemilist, mis ei ole Soomere sõnul loogiline. Need on kindlasti struktuurimuudatused, mida tuleks kaaluda. 
• Kolledžite roll ülikoolis: Soomere sõnul on kolledžite roll aja jooksul muutunud ja nende tulevik vajab selget visiooni. Samas  märkis ta, et rektor ei ole see, kes midagi kolledžite osas otsustab. Kõige olulisem selles osas on teaduskondade vaade ning rektor on vaid see, kes otsused kinnitab.  
• Rahastamine ja juhtimismudelid: Soomere peamine mure on ühiskonna teenimise eesmärk, mille osas on Tallinna Tehnikaülikoolil veel pikk tee minna. Ta toonitas, et see ei tähenda, et seni on ülikooli valesti juhitud, vaid seda, et tema keskenduks suuremal määral Tehnikaülikooli väärtusele Eesti ühiskonnas ja arengus. Soomere sõnul on praegune ülikooli finantseeskiri üle mõistuse detailne ja rektori reservfond võiks olla kasutatav vaid ettenägematute juhtumite korral. 

Inseneriteaduskonna juhtkonnast osalesid kohtumisel dekaan Fjodor Sergejev, teadusprodekaan Argo Rosin, õppeprodekaan Ivar Annus, instituutide direktorid Alar Konist, Kristo Karjust, Jarek Kurnitski, Mart Landsberg ja Maarja Grossberg-Kuusk, kolledžite direktorid Aime Ruus ja Mare Roosileht, dekanaadi juhataja Aime Piht ning Inseneriakadeemia arendusjuht Triin Ploompuu.

9. mail valib Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu uue rektori nelja-aastaseks ametiajaks.