Tallinna Tehnikaülikool

Samal ajal kui osa inimesi paneb enamjaolt kõik jäätmed kokku, kogudes eraldi ehk panditaara ja moosipurgid, kogub teine osa eraldi pakendid, biolaguneva ja paberprügi ja segajäätmete kast on neil üsna tühi. Ülikooli meenepoes töötav Iris Mäeots kuulub nende teiste hulka ja jagavad oma mõtteid ja kogemusi, et innustada ja inspireerida ülikoolipere liikmeid valima kestlikumaid argiharjumusi. 

Iris Mäeots, foto: TalTech
Iris Mäeots, foto: TalTech

Kuidas oled kodus jäätmemajanduse korraldanud?  

Sorteerin eraldi olmejäätmed, biolagunevad, paberi ja muidugi pandipakendid. See on väga loomulik jaotus ja vastavad konteinerid on maja juures olemas, seega kasutan hea meelega. Eraldi kogun ka munakarpe ja keetmata munakoori – need lähevad maale, kanadele tagasi. 

Pakendikonteinerit kahjuks (veel) pole ja ka teadmised on selles osas pigem värsked, seega on, kuhu pürgida. Meil on ka klaasikonteiner, kuid üldiselt leiame klaaspakendile ise uue kasutuse. Üritame ka pakenditele leida ise uue eesmärgi ja prügi vähendada: nt toitu tellides võtame Ringo pakendi, kasutame silikoonist taassuletavaid kotte sügavkülmas ja õhtusööki teeme topeltkoguse, et osa lõunana tööle kaasa võtta. 

Olen väga uhke, et olen suutnud vältida "päris" prügikottide ostmist. Tundub mõttetu osta oma pakenditele äraviskamiseks uus ühekordne puhas pakend. Kasutan ära saiakotte (biolagunevate jäätmete jaoks), seest määrdunud kilekotte jm kotikesi. Isegi kilekotis olev auk ei ole takistus, selle saan kiirelt teibiga parandada. 

Mis sind motiveerib jäätmetega nii palju mässama?  

No ikka maailmavalu, ei taha head kraami raisata ja sellest saab ju uue asja teha. Palju vaeva on nähtud ja ressursse kasutatud, et see toit, toode ja pakend minuni jõuaks. Vähim, mis ma teha saan, on see lõpuni kasutada ja siis õigesse kohta toimetada. Ikka mõtlen, et näe sellest paberist saab uue paberi ja sellest pakendist uus pakend. 

Paljud inimesed põhjendavad mittesorteerimist sellega, et see on keeruline, prügikaste pole kusagile panna ja prügiautos läheb niikuinii kõik segamini. Kuidas sina sellega toime tuled?  

Eks minagi vahel avastan, et prügimajandus ei olegi nii must-valge, ja olen ka valesti teinud. Siis natuke pahurdan ja teen jälle paremini. Suurem osa sellest on siiski lihtne ja loogiline. Kui juba enamus lihtsalt loogika järgi sorteerida, siis ongi juba päris hästi. Küll neid väikseid erandeid jõuab hiljem õigeks lihvida. 

Ruumipuudust ma ise tundnud ei ole, olen vaikselt asju juurde lisanud või köögikappide paigutuse kohe prügikastide ümber sättinud. Lisaks ei pea ju iga prügikast olema suur või üldse köögis. Näiteks pandipudelid on meil esikukapis, munakoored kõrgel kapi peal ja komposti pisike tops ripub prügisahtli ukse küljes. 

Ütle üks hea alustamise nipp neile, kelle jäätmed praegu kõik ühte kasti lähevad. 

Alusta väikselt, ei peagi kohe kõike teadma ja vahest on paremgi kohe mitte põhjalikult guugeldama kukkuda. Tee nii nagu on sinu võimalused ja parenda aegamisi. Näiteks "päris" prügikottide asendamine algas mul alles hiljuti: kõigepealt hakkasin kasutama biolaguneva jaoks saiakotte, kuna biolagunevad kotid lagunesid juba toas ära. Praktiline ja lihtne sammuke. Mõistagi lähevad õues kompost ja kotike eraldi konteineritesse. Edasi ei raatsinud ma seest määrdunud kilekotti raisata, kasutasin ära. Lahendused on meie ümber! 

Mõõda enda eluviisi kestlikkust eluviisitestiga siin. 

Kuidas anda oma panus keskkonnajalajälje vähendamisse, loe Tehnikaülikooli rohejuhisest ja Riigikantselei rohekäitumise tööriistakastist. Tutvu ka teiste roheliste eeskujudega