Sarnane lugu on olnud isejuhtivate autodega. Juba eelmise sajandi 70-datel tehti esimesi eksperimente tavaautode automatiseerimisega, kus elektroonika jälgis maanteele paigaldatud majakaid ja auto pööras selle järgi rooli. Siis usuti, et enamus autosid on sajandivahetuseks osaliselt või täielikult isejuhtivad. Isegi 2000ndate esimesel kümnendil olid mitmed suured autotootjad, eesotsas Teslaga, veendunud, et aastaks 2020 on täielikult isejuhtiv sõiduk meie teedel igapäevane nähtus. Paraku nii pole läinud ja suuremad autotootjad on pidanud oma ennustusi mitmel korral korrigeerima. Praeguseks on üldse loobutud kindla aasta lubamisega. Tegelikkus on keerulisem, kui alguses paistis.

Valdavalt arendavad autonoomseid sõidukeid teadusasutused, väikesed ettevõtted ja start-upid
Kui suurematel autotootjatel kasumlikku ärihuvi ei paistnud, siis oli see võimalus väiksematele ettevõtetele ja start-upidele. Näiteks paljuski ülikoolide ja väikefirmade koostööprojektidest välja kasvanud ettevõtted on olnud pioneerideks isejuhtivate sõidukite arendamisel. Nii Euroopa kui ka USA esimesed isejuhtivad minibussid oli just selliste ettevõtmiste tulemused, sh ka Eestis esimese isejuhtiva minibussi testimine 2017. aastal EasyMile EZ10 bussiga. Seda tänu just innovatiivselt mõtlevatele ettevõtjatele ning andekatele tehnikaülikooli tudengitele.

2017. aastal ühendasid jõud toonane Silberauto Eesti ja Tallinna Tehnikaülikool ning ettevõtte inseneride ja tehnikaülikooli Inseneriteaduskonna ja IT-teaduskonna tudengite ning juhendajate ühisel pingutusel valmiski Eesti esimene isejuhtiv auto, mida hakati nimetema tehnikaülikooli toonase rektori Prof. Jaak Aaviksoo ettepanekul Iseautoks.

Iseauto kiire arengulugu on hea näide nutikate tehnikaülikooli tudengite, juhendajate ja visiooniga ettevõtjate koostööst, mille tulemusel on nüüdseks sündinud uus ettevõte AuVe Tech, mis valmistab isejuhtivaid minibusse juba väikeseeriana. Samuti on iseautost sündinud uus versioon, mis on mõeldud teaduslikeks eksperimentideks ja tudengiprojektides. Eestis on erinevate autonoomse sõidukite arendamisega tegelevaid ettevõtteid rahvaarvu kohta rohkem kui kuskil mujal: lisaks AuVe Techile ka MilRemi militaarsõidukid, Starshipi pakirobotid, Clevoni robotkullerid ja mitmed väiksemad autonoomseid sõidukeid arendavaid ettevõtted.

Tehnoloogiale lisaks muutuvad tähtsaks eetika, privaatsus ja (küber)turvalisus
Kõik nad vajavad aga insenere, et tegeleda pidevalt robootika tootearenduse, tootmise ja tarkvaraarendusega. Autonoomsed sõidukid on keerukad süsteemid, kus lisaks tehnoloogiale muutub järjest olulisemaks ka sellised teemad nagu eetika, privaatsus, (küber)turvalisus jne. Me ju soovime, et tehisaruga autod, mis ei ole enam väikesed mängurobotid vaid mitu tonni kaaluvad sõidukid, oleksid arendatud vastutustundlikult ja jagades neid väärtusi, mida me soovime oma lääne demokraatlikus elukeskkonnas näha. See tähendab, et järjest rohkem tuleb lisaks ülikoolis tehnilisele osakuste arendamisele tähelepanu pöörata ka väärtuste ja kriitilise mõtlemise arendamisele, et meie tulevased insenerid oleks võimelised üha kiiremini arenevat tehisintellekti rakendama tööriistana, mitte muutuma ise tööriistadeks ja manipuleeritavateks.

Tehisintellekti roll isejuhtivate sõidukite arenduses
Tulles tagasi tehisintellekti ja isejuhtivate sõidukite omavahelisele seosele. Üldiselt seostatakse isejuhtiva sõiduki juhtimisotsuseid tegevat tarkvara tehisintellektiga, kuid päris nii see veel ei ole. Erinevaid nn tehisintellekti mudeleid on küll rakendatud isejuhtiva sõiduki teatud protsessides, näiteks objektide tuvastuseks kaamerapildilt, kuid enamus juhtimisotsuseid tehakse siiski modulaarse reeglitel baseeruva struktuuriga tarkvara baasil.

Huvitavaks muutub asi viimase aasta suurte keelemudelite (LLM) põhjal loodud tehisintellekti rakenduste tulekuga ehk siis ChatGPT jt sarnased algoritmid, mis baseeruvad suurandmetel. Juba on tehtud esimesi katsetusi, kuidas minna üle funktsiooni-põhiselt juhtalgoritmi loogikalt üle andmete-põhisele juhtloogikale, ehk lihtsamini öeldes – kuidas oleks, kui rakendada spetsiifiliselt treenitud ChatGPT isejuhtiva auto juhtimisotsuste tegemiseks? Esimesi virtuaalseid katsetusi on tehtud ja tulemused on huvitavad ning paljulubavad. Loomulikult on palju lahendamata küsimusi, näiteks andmetöötluse kiirus jms, kuid näiteks üldistamise võime ja keerukate olukordade lahendamisega on LLM-põhised lahendused oluliselt suurema potentsiaaliga.

Samas kerkib esile ka mitmeid uusi probleeme, mis on palju hägusamad ja seetõttu ka manipuleeritavamad, kui nn klassikalised juhtalgoritmid. Näiteks eetika, kallutatus jms võtted on LLM mudelite korral sisuliselt sisse ehitatud võimalused, mida pahatahtlikult või ka teadmatusest võib põhjustada auto juhtimisel fataalseid tagajärgi.

LLM-põhised tehisintellekti mudelid on suure potentsiaaliga ka muudes rakendustes, kui ainult juturobotina, kuid siin ongi just ülioluline tulevaste inseneride panus. See seab loomulikult vastutuse ka ülikoolidele, kes peavad hakkama pelgalt tehniliste oskuste edasi andmise asemel hakkama rohkem keskenduma väärtuste, kriitilise mõtlemise ja vastutustundliku tootearenduse edasi andmisele koos erialaste oskustega.

Tootearendus ja robootika on TalTechis eriala, kus just selliste teemadega tegeletakse, ja mille lõpetajatest saavad meie tulevikuinsenerid nii isejuhtivate sõidukite, robotite ja tehisintellekti rakendamisel tööstusesse. Huvitaval kombel on traditsiooniliselt insenerierialad olnud pigem poiste mängumaa, kuid uuringud on näidanud ja ka TalTech inseneerias kasvab aasta-aastalt tüdrukute osakaal tehnika aladel. Tootearendus on üks nendest erialadest, mis on tüdrukute poolt üles leitud. Sel aastal jätkab tehnikaülikool Taavi Kotka poolt ellu kutsutud Unicorn Squad programmi, mis on just suunatud tehnikahuviga tüdrukutele. Alustame sel aastal täiesti uue programmiga gümnaasiumiastme tüdrukutele Robootika ja hiljem ka Asjade interneti lahenduse välja töötamiseks. Tootearendus missugune.

Erialale vastuvõtt on avatud Tootearendus ja robootika   

Otsusta oma tulevik TalTechis!