Väikelaevandusega tegelemise käigus omandatud praktilised kogemused motiveerisid Tõnist jätkama õpinguid TalTechi magistriõppes just nimelt võrgutehnoloogiate- ja teenuste õppekaval ning andsid inspiratsiooni ka tulevase magistritöö teemaks.

Arvutisüsteemide eriala lõpetanud Tõnis on IT valdkonnas töötanud nii spetsialisti kui ka projektijuhi rollis ja tegutseb hetkel vanemapuhkusel viibides vastavalt vajadusele projektipõhiselt.

IT-süsteemide projekteerimisel on andmeside pahatihti vaeslapse rollis

Ta leiab, et Eestis võiks IT-süsteemide ja teenuste arendamisel pöörata rohkem tähelepanu just lahenduste kättesaadavusele. „Elu näitab, et meil on loodud ja laialt kasutuses palju häid IT-süsteeme, ent muresid tekib pahatihti just teenuste kättesaadavusega,“  jagas ta tähelepanekuid oma senise töö- ja elukogemuse baasil.

„See kipub nii olema sellepärast, et arenduses jääb tihti tähelepanuta just andmeside pool. Eriti oluliseks muutub kättesaadavus just piiratud side tingimustes, näiteks aeglase internetiühendusega maapiirkonnas kodukontoris töötades või merel olles,“ lisas hobipurjetaja. 

Kuna just andmeside teema on Tõnisele kõige hingelähedasem, otsustas ta magistriõpingutes jätkata võrgutehnoloogiate- ja teenuste õppekaval. „Kaalusin esialgu hoopis äriinfotehnoloogia eriala, aga lõpuks otsustasin võrgutehnoloogiate kasuks just sellepärast, et see õppekava on laiema valdkondliku profiiliga ja rohkem sidega seotud,“ ütles ta.   

Sadamasse jahiga kinnijäämine andis inspiratsiooni lõputöö teemaks

Õpinguid võrgutehnoloogiate- ja teenuste magistriõppes alustas Tõnis 2023. aasta sügisel. Oma magistritöös plaanib ta Eesti väikesadamate infosüsteemi oma purjetamiskogemusi ja IT-teadmisi ühendades edasi arendada.

Magistritöö teema kasvas välja praktilisest kogemusest, kus 2020. aasta suvel perega Põhjaranniku regatile suundudes sõitis laeva meeskond Purtse jõe suudmes asuvas väikesadamas purjeka liiva sisse kinni. „Põhimõtteliselt on meil andmestik transpordiameti sadamaregistris ja veebirakenduses Nutimeri justkui olemas. Murekoht on aga selles, et need andmed on killustatud ning pole alati ajakohastatud ja kasutajatele kergesti kättesaadavad,“ kirjeldas Tõnis. 

„Sellise tavalise hobipurjetaja jaoks nagu mina, kes käib merel väikelaevaga, mille süvis on 1,6-1,8 meetrit, on väga oluline, et sadam, kuhu ma suundun, suudaks mind vastu võtta. Eriti oluline on see piiripealsetes situatsioonides, kus mõni põhinäitaja – nagu näiteks mere sügavus – kõigub. Kuna Purtse sadam asub jõe suudmes, mis kannab liiva, ja kui mõõtmised on tehtud näiteks neli-viis aastat tagasi, siis ei ole merekaardil märgitud süvisepiirang enam tingimata adekvaatne. Meie laev just sellepärast kinni jäi,“ tõi ta välja murekoha ja lisas, et Eestis on veel selliseid looduslikest tingimustest tulenevalt muutuvate näitajate väikesadamaid.

Alati jääb IT-spetsialisti sõnul võimalus andmete kontrollimiseks sadamakaptenile üle helistada ja reeglina seda ka tehakse, aga palju mugavam oleks, kui kõik oluline info oleks laevnikule operatiivselt näiteks Nutimere rakenduses kättesaadav.

„Tahan lõputöö raames välja töötada lahenduse, kus sadamas asuvate poide külge kinnitatud anduritelt kogutavad andmed, liiguks operatiivselt edasi vastavatesse süsteemidesse ja on kõigile merel olijatele mugavalt veebirakenduses kättesaadavad,“ avas Tõnis oma tulevikuplaane.