TalTechi tervisetehnoloogiate instituudi täisprofessor tenuuris Ivo Fridolin on õpetanud ja juhendanud tudengeid juba aastakümneid. Tema kogemus ulatub programmijuhist biomeditsiinitehnika ja füüsika erialadel kuni rahvusvaheliste teadusprojektideni. Praegu on tema peamine õppeaine "Elektromagnetväljad ja lained meditsiinitehnikas" ning lisaks annab ta loenguid mitmes teises aines.

Õppimine kui eluviis

Ivo Fridolini sõnul on õppimine midagi enamat kui faktide meeldejätmine. "Õppimine on elamise viis. Kui miski ei õnnestu, pead tegema midagi teisiti. Kohanemine ja loovus aitab vabaneda teadmatusest," ütleb ta. Tema arvates on õppimine protsess, kus pingutus, kordus ja järjekindlus viivad uute seoste loomiseni ja sügavama mõistmiseni.

Fridolin võrdleb õpetajat arstiga: arst ei tee inimest otseselt terveks, vaid loob tingimused, et keha saaks paraneda. Sama on õppimisega - õppejõud saab pakkuda teadmisi, kogemusi ja juhiseid, kuid õppija peab ise töö ära tegema. "Tarkust ei saa kulbiga pähe valada," märgib ta. Õppejõu ülesanne on inspireerida ja motiveerida, kuid vastutus lasub tudengil endal.

Õppida tuleb professori hinnangul mitte ainult positiivsetest kogemustest, vaid ka ebaõnnestumistest. "Sageli jäävad just negatiivsed kogemused kauemaks meelde ja õpetavad rohkem, sest nad panevad meid mõtlema, mida järgmisel korral teisiti teha," ütleb ta. Samas rõhutab professor, et läbikukkumine ei tohi muutuda tavaseisundiks - väärtuslik on see, kui ebaõnnestumine järgneb pingutusele ja annab võimaluse päriselt areneda.

Kui Fridolin peaks end õppejõuna iseloomustama, valiks ta kolm sõna: mõistmine, uudishimu ja järjekindlus. Mõista tuleb nii maailma keerukust kui ka tudengi olukorda. Uudishimu on emotsionaalne jõud, mis paneb avastama ja õppimist nautima. Järjekindlus aga tagab selle, et õppimine pole hetkeline inspiratsioon, vaid kordamine ja pingutus.  

Üldpädevused - õppeprotsessi alus

Ivo Fridolin leiab, et TalTechi üldpädevused - enesejuhtimine, kriitiline mõtlemine, koostöö, suhtlemine ja eetika - on hästi läbi mõeldud ja katavad edukaks õppimiseks ja töötamiseks vajalikud oskused. Tema sõnul ei ole probleem mitte nende olemasolus, vaid selles, kuidas need päriselt õppetöösse ja tudengite igapäevaõppimisse põimida.

Enesejuhtimine - juba esimeses loengus räägib Fridolin tudengitele, et õppimine eeldab aja leidmist ja isiklikku vastutust. "Kui sa ei loo endale sobivaid tingimusi, siis õppimist lihtsalt ei toimu," ütleb ta.

Kriitiline mõtlemine - ta suunab tudengeid analüüsima allikaid ja väiteid, mitte neid pimesi usaldama. Näiteks on ta lasknud tudengitel hinnata referaate, kus esitatud teaduslikult küsitavaid väiteid, ning palunud neid õpitava aine kaudu lahti mõtestada.

Koostöö - tema jaoks on oluline, et tudengid ei õpiks üksi pusides, vaid kasutaksid grupitöid ja arutelusid. Üksteise toetamine teeb keerulise aine omandamise tema hinnangul lihtsamaks ja tõhusamaks.

Suhtlemine - Fridolin peab keskseks usaldusliku õhkkonna loomist. Suulised eksamid aitavad tal näha, kas tudeng suudab oma teadmisi ka päriselt selgitada, mitte ainult pähe õpitut korrata. Õppimine ei ole ainult definitsioonide pähe õppimine ja sõna-sõnalt teadmine, vaid oskus neid oma sõnadega mõtestada.

Eetika - biomeditsiinitehnoloogia valdkonnas töötamine tähendab otsest mõju inimeste tervisele ja elule. Seetõttu on tema sõnul tudengitele eetilise vastutuse arusaadavaks tegemine vältimatu. Samuti käsitleb ta akadeemilist ausust ja hoiatab plagiaadi ning tehisintellekti väärkasutuse eest.

"Püramiidi tipuna" näeb Fridolin loovust, mille juurde jõuab alles siis, kui kõik eelnevad alused on paigas. Alles seejärel on võimalik teadmisi loominguliselt kasutada ja päriseluprobleeme lahendada.

"Üldpädevused on nagu tervislik eluviis - nende väärtus on kõigile teada, aga need tuleb ka päriselt praktikasse viia," võrdleb Fridolin.

Mis inspireerib õppejõuna?

"Suurim rahulolu tulebki sellest, kui tudeng mitte ainult ei kuula, vaid peegeldab tagasi oma arusaamist ja kogemust. See on dialoog," ütleb Fridolin. Tema jaoks on tähtis, et tudengid mõistaksid õppimise väärtust - mitte kui kohustust, vaid kui osa oma arengust ja elust.

Fridolin meenutab oma õppejõude, kes teda ennast kõige enam on inspireerinud. Näiteks jättis professor Ivar Tammeraid talle kustumatu mulje oma põhjalikkuse ja kirgliku õpetamisstiiliga. Dotsent Avo Ots näitas eeskujuks, et õppejõud ei pea kõike teadma, vaid oluline on avatus, allikate jagamine ja ausus. Tampere ülikooli professor Jaakko Malmivuo oli tema jaoks rahvusvahelise mõõtmega eeskuju, kes sidus teadustöö ja õpetamise veenvaks tervikuks.

Tema hinnangul ei ole õppimine ei ole sprint, vaid maraton. Seepärast ehitab ta oma kursused üles nii, et tudengid puutuksid sama teemaga kokku mitmel korral: loengus, koduülesannetes, praktikumides ja lõpuks eksamil. "Alles kordamine eri nurkade alt loob püsivad seosed ja päris arusaamise," ütleb ta.

Ideaalse õppimise võtmesõnadena näeb Fridolin uudishimu, sisulisust ja visiooni. Õppimine ei tohiks piirduda eksamiks valmistumisega - see peab looma aluse tulevikuprobleemide lahendamiseks. "Tehnikaülikooli roll on viia teadmised päriselu probleemideni ja aidata tudengitel päriselt kasvada tulevikutegijateks," ütleb ta. 

Tutvu hea õppimise ja õpetamise kohta lähemalt: taltech.ee/õppimine