Kirjeldage lühidalt oma teekonda: kuidas teist sai arhitekt ja tänaseks TalTechi arhitektuuri kaasprofessor?

Lühidalt: 2006. aastal astusin Tallinna Tehnikakõrgkooli rakendusarhitektuuri õppima ning sealt edasi läksin õppima Brandenburgi Tehnikaülikooli poolt juhitud, kaheksa erineva Euroopa ja Iisraeli ülikooli ühisesse arhitektuuri magistriprogrammi Architektur Studium Generale (ASG), mille lõpetasin 2012 cum laude.

Tallinna Tehnikaülikooli tööle kutsus mind 2015. aastal mu endine õppejõud arhitekt Rein Murula. Lektorina töötasin 2015-2020 ning kahel perioodil olin lisaks ka arhitektuuri õppekava programmijuht. Aastal 2019 kandideerisin rahvusvahelisel konkursil TalTechi kaasaegse arhitektuuri tenuuriprofessori kohale ning 2020. aasta alguses asusin professorina tööle.

Millised on olnud sel akadeemilisel teekonnal kõige keerulisemad väljakutsed?

Võibolla algusaastatel, kui pidin andma päevas mitu ühesugust loengut inseneridele arhitektuurist. Oli üsna harjumatu paaritunnise vahega ühte ja sama juttu kaks korda rääkida.  Arhitektuuriõpe taasavati Tehnikaülikoolis 2012. aastal, esialgu ainult kaheaastase magistriõppena ning paar aastat hiljem juba tavapärase viieaastapikkuse integreeritud õppena.

Aastatel 2017-2018, kui olin lisaks lektoritööle ka arhitektuuriõppekava programmijuht, oli meil korraga käigus neli erinevat õppekava versiooni. Erinevad kursused õppisid erinevate õppekava versioonide järgi ning see tekitas programmijuhile omajagu lisatööd ja segadust juurde. Kuna olime ülikoolis sel ajal endiselt suhteliselt uus üksus oma õppekavaga, siis toimusid meil ka akrediteerimised iga kahe aasta järel.

Millised on olnud põnevaimad tööalased projektid / suurimad õnnestumised?

Näiteks Viljandi maakonnahaigla ja tervisekeskuse projekteerimine ning ehitus alates 2019. aastal toimunud arhitektuurivõistlusest on olnud väga põnev protsess. Haigla peaks valmima 2025. aasta juunis ning me oleme siiani tulemusega üsna rahul. Väga suur ja huvitav töö on olnud ka näiteks Tallinn Lennujaama reisterminali rekonstrueerimise ja laienduste projekteerimine, mis peaks lõpule jõudma järgmise aasta veebruaris. 

Mis on teie kui praktiseeriva arhitekti hinnangul TalTechi arhitektuurihariduse eelised teiste ülikoolide, näiteks EKA, ees?

Tagasiside tööturult TalTechi arhitektuuriharidusele on olnud läbi aastate väga hea. Enamus tudengeid töötavad tunnustatud büroodes juba õpingute ajal ning lõpetanute seas tehtud küsitluse järgi töötasid praktiliselt kõik erialasel tööl. Üldjoones on TalTechi ja EKA viie aastapikkune integreeritud arhitektuuriõpe sarnane, kuna mõlemad õppekavad peavad olema vastavuses Euroopa Liidu direktiivi 2005/36/EC nõuete ning Eesti vabariigi valitsuse määrusest tulenevate arhitektiõppe raamnõuetega.

Samas on siiski Tehnikaülikooli arhitektuuriõppe õppekavas tehniliste ainete osakaal suurem kui Kunstiakadeemias ning väga palju on ka individuaalset juhendamist. TalTechi arhitektuuritudengid on väga nõudlikud ning ma arvan, et üleüldiselt on ka Tehnikaülikooli õppejõudude akadeemiline distsipliin väga kõrge.

Mis oskused ja teadmised edukal arhitektil kindlasti olema peaks?

Raske öelda. Arhitekt on pigem generalist, kellel peavad olema väga laiad teadmised ning oskused. Kasuks tuleb avatud mõtlemine ning elukestva õppimise võime.  Lisaks sellele, et hea arhitekt peaks olema loominguline, peavad tal olema ka üsna põhjalikud tehnilised teadmised väga erinevates valdkondades. Kuna Eesti on väike, siis on meil enamus arhitekte nii öelda kõigesööjad, tegeledes vastavalt vajadusele ja võimalusele erinevate funktsioonide ja skaaladega, suurtest ja üldistest planeeringutest kuni väga detailsete ning tehniliste tööprojektideni. Ma arvan, et juhtival arhitektil peab lisaks olema ka päris hea stressitaluvus.

Millised eeldused peaksid olema tulevasel tudengil, et erialal edukas olla?

Hea ruumiline ja kontseptuaalne mõtlemine. Reaalne huvi eriala vastu ning iseseisva õppimise ja probleemide lahendamise võime. Tänapäeval on infot ja võimalusi ise lisaks juurde õppida väga palju. Töökus ja positiivne auahnus.

Millised on teie isiklikud eesmärgid õppejõuna?

Õppida ka ise juhendamise ja õppeprotsessi käigus. Vanemate kursuste suured stuudioprojektid, kus juhendaja saab igal aastal ise püstitada uue ülesande ja teema ning ka magistritööde juhendamine annavad ka õppejõududele võimaluse uurida ja tegeleda täiesti uute teemadega. 
Eesmärgiks on anda tudengitele võimalikult hea haridus ning kaasaegsed oskused. Õppeprotsess ise on olulisem kui hinne. Maailm meie ümber ja sellega koos ka arhitektuurivaldkond areneb pöörase kiirusega ning seega on ülikoolide jaoks väga oluline ajaga kaasas käia ning pidevalt mõelda milliseid oskuseid ja teadmiseid on vaja tulevikus, näiteks viie, kümne või kahekümneviie aasta pärast.

Millisena näete TalTechi rolli tuleviku arhitektuuriteaduses Eestis ja maailmas?

TalTechi arhitektuuri ja urbanistika akadeemia teadustöö maht on alates 2018. aastast arenenud väga kiiresti. Meil on hetkel kokku 16 doktoranti ning käsil mitmed põnevad ja mahukad uurimisprojektid erinevas skaalas, renoveerimisest, hoonete CO2 jalajäljest ja päevavalguse kvalitatiivsest tajumisest eluruumides kuni väga suurte ja kompleksete tuleviku linna uuringuteni välja. Viiel teadusprojektil on Euroopa Liidu rahastus.

Osana suurest Tehnikaülikoolist on arhitektuuri ja urbanistika akadeemial väga hea üldine baas, kontaktide võrgustik ning tehnilised võimalused teha tipptasemel teadust ka arhitektuurivaldkonna jaoks olulistes küsimustes. Koostööd tehakse alates arvuti simulatsioonide, masinõppe ja tehisintellekti kasutamisest kuni traditsioonilisemate prototüüpimiste ja katseteni Mäemaja ehituskonstruktsioonide laboris, teede ja liikluse laboris või ehitusfüüsika ja sisekliima laboris.

Arhitektuuri ja urbanistika akadeemia on TalTechi ehituse ja arhitektuuri instituudi allüksus, mis omakorda kuulub TalTechi suurima teaduskonna — inseneriteaduskonna — alla.

Artikkel ilmus esmakordselt portaalis Ehitusleht.ee 30. detsembril 2024.