Jan Erik Praks õpib Tallinna Tehnikaülikoolis materjalitehnoloogiat, töötab mööblifirmas büroomööbli tootejuhina ning on prügimajandusega tegeleva startupi WasteLocker tiimi liige.
Miks valisid just selle eriala?
Minu eriala valik oli täiesti viimase minuti otsus. Teadsin, et tahan midagi, mis on kuidagi seotud tootmisega ja milles on tööstusdisani elemente. Vaadates läbi TalTechi bakalaureusekraadi õppekavasid, jäi silma materjalitehnoloogia. Kuigi see pole olnud päris see, mida sihtisin, on see ikkagi avanud uksi, mida mujal õppides ette juhtunud ei oleks.
Kirjelda kõige ägedamat innovaatilist materjali.
Igasugune tehniline keraamika on väga muljetavaldav. Hoides käes tükki karastatud terast ja tükki alumiiniumoksiidi keraamikat on täiesti uskumatu, et selle kerge valge tükiga saab kraapida terase pinda ilma igasuguse probleemita selle tohutu kõvaduse tõttu. On mõned materjalid, mis tunduvad käes hoides ja nendega mängides ebareaalsed ja see on üks neist.
Millist aktuaalset probleemi saaksid lahendada materjaliteadlased?
Kõige ilmselgem vastus oleks igasuguse prügi tekkimise vältimise või selle väärindamisega tegelemine. Mis materjalid tuleks valida, et näiteks taaskasutatavad pakendid vastu peaks. mida teha tekstiilijäätmetega või hoopis mis võimalused on elektrituuliku labade ära kasutamiseks selle elutsüki lõpus – need kõik on küsimused, millega materjalitehnoloogid tegeleda võivad.
Seoses praeguse olukorraga Ukrainas küll oleks vast oluline ka mainida, et just materjalitehnoloogide tõttu on olemas efektiivne kaitserõivastus, ülikerged, kuid vastupidavad materjalid sõjamasinates ja teadmised selle kohta, miks on kasulik Molotovi kokteili vahtpolüstürooli lisada.
Mis on olnud kõige põnevam kogemus sel erialal õppides?
Üks aine, millele ikka vahel mõtlen, on insenerieetika. See kursus käsitles huvitavaid inseneritööga seotud eetilisi küsimusi ja illustreeris hästi, kui palju vastutust lasub ka materjalitehnoloogide õlul ohutuse kontekstis materjali valikuga seonduvalt.
Kogemuse poolest on põnev olnud lõputööga seotud laboritöö, mille raames sünteesin tselluloosi derivatiive. Muud kõrghetked on olnud tööstusdisaini alused, tugevusõpetus ja tehniline graafika, kuid ei saa mainimata jätta ka arvukalt vabaõppe raames võetud aineid, mis vaba aega sisukalt veeta on aidanud.
Kas oled vahel mõelnud sellise nurga alt, et inimkonna suurimad saavutused või avastused on paljuski seotud just elukeskkonna materjalidega? Tekstiilkiudude kasutuselevõtt on inimestele andnud võimaluse end vastupidavate rõivastega katta ja asustada Maa jahedamaid piirkondi. Metallid ja keraamika on muutnud tarvikud vastupidavamaks ning töövahendid tootlikumaks. Plastid aga pole nende õigel kasutamisel keskkonnaprobleem, nagu valdavalt arvatakse, vaid on loonud uue standardi ehituses, põllumajanduses, meditsiinis, hügieenis ning transpordis. Funktsionaalsed materjalid muudavad energia kogumise ja salvestamise efektiivsemaks ning võivad meid päästa globaalsest soojenemisest. Tutvu materjalitehnoloogia õppekavaga: taltech.ee/materjalitehnoloogia