Peaaegu pool Eesti töötlevast tööstusest on seotud nimetatud materjalidest toodete valmistamisega. Materjalitehnoloogia bakalaureuseõpe valmistab ette spetsialiste ja tehnolooge, aga ka järelkasvu teadlaskonnale läbi jätkuvate õpingute magistri- ja doktoritasemel.
Materjalid ümbritsevad meid igapäevaselt kõikjal ning need on elukeskkonna lahutamatu osa. Tekstiilmaterjalid annavad meile igapäevase kehakatte ja pakuvad kaitset rasketes keskkonnatingimustes ning tööoludes. Puidust saame ehitada mugava eluruumi, selle sisustuse ja paljud tarbeesemed. Plastid ja muud polümeermaterjalid pole nende õigel kasutamisel keskkonnaprobleem vaid on loonud uue standardi ehituses, põllumajanduses, meditsiinis, hügieenis ning transpordis. Funktsionaalsed- ja elektronmaterjalid muudavad energia kogumise ja salvestamise efektiivsemaks ning võivad meid päästa globaalsest soojenemisest. Metallid, keraamika ja komposiitmaterjalid on muutnud tarvikud vastupidavamaks ning töövahendid tootlikumaks.
Lisaks materjaliõpetuse ja -tehnoloogia põhiteadmistele saad vastused küsimustele:
- kuidas toota ja töödelda materjale keskkonnakahjudeta?
- kuidas muuta mineraalsed ja orgaanilised jäätmed kasulikuks materjaliks?
- kuidas asendada fossiilsetel maavaradel põhinevad plastid bioplastidega?
- kuidas veelgi enam kodumaist puitu väärindada ehitus- ja sisistusmaterjalidena?
- kuidas aitavad materjalid keskkonnasõbralikult energiat koguda ja talletada?
- kuidas „targad“ materjalid meid toetavad ja kaitsevad?