Peaaegu pool Eesti töötlevast tööstusest on seotud nimetatud materjalidest toodete valmistamisega. Materjalitehnoloogia bakalaureuseõpe valmistab ette spetsialiste ja tehnolooge, aga ka järelkasvu teadlaskonnale läbi jätkuvate õpingute magistri- ja doktoritasemel.

Materjalid ümbritsevad meid igapäevaselt kõikjal ning need on elukeskkonna lahutamatu osa. Tekstiilmaterjalid annavad meile igapäevase kehakatte ja pakuvad kaitset rasketes keskkonnatingimustes ning tööoludes. Puidust saame ehitada mugava eluruumi, selle sisustuse ja paljud tarbeesemed. Plastid ja muud polümeermaterjalid pole nende õigel kasutamisel keskkonnaprobleem vaid on loonud uue standardi ehituses, põllumajanduses, meditsiinis, hügieenis ning transpordis. Funktsionaalsed- ja elektronmaterjalid muudavad energia kogumise ja salvestamise efektiivsemaks ning võivad meid päästa globaalsest soojenemisest. Metallid, keraamika ja komposiitmaterjalid on muutnud tarvikud vastupidavamaks ning töövahendid tootlikumaks.

Lisaks materjaliõpetuse ja -tehnoloogia põhiteadmistele saad vastused küsimustele:

• kuidas toota ja töödelda materjale keskkonnakahjudeta?
• kuidas muuta mineraalsed ja orgaanilised jäätmed kasulikuks materjaliks?
• kuidas asendada fossiilsetel maavaradel põhinevad plastid bioplastidega?
• kuidas veelgi enam kodumaist puitu väärindada ehitus- ja sisistusmaterjalidena?
• kuidas aitavad materjalid keskkonnasõbralikult energiat koguda ja talletada?
• kuidas „targad“ materjalid meid toetavad ja kaitsevad?

Kolmeaastase õppe vältel saad ülevaate kaasaegse elukeskkonna põhilistest materjalidest (puit, plastid, tekstiil, metalsed materjalid, funktsionaalsed materjalid, komposiidid, mineraalid) ja nende tehnoloogiatest. Omandad teadmised, kuidas neid materjale 21. sajandil rakendada, millised on nende valmistamise ja töötlemise võtted ning millisel viisil neid materjale keskkonda säästvalt kasutada. Lisaks annab õppekava ka ettevalmistuse tootearendusprojektide läbiviimiseks, tootmise kavandamiseks ja keskkonnaprobleemide ennetamiseks.

Õpe on projektipõhine, mis võimaldab sul omandatud teadmisi õppeainete üleselt rakendada ja kinnistada. Suur osa õppest on praktiline, et saaksid teoorias õpitut kohe ka päriselus järgi proovida. Näiteks disainid toote läbi erinevate õppeainete, valmistad arvutipõhiselt selle tööjoonised ja lõpuks teed prototüübi tehnoloogialaboris või partnerettevõttes valmis. Praktika, materjalitehnoloogia projekti ja lõputöö sooritamine ettevõtluse baasil on hea võimalus omada kohe peale lõpetamist kindlat erialast töökohta.

Õppekava muudab eriti kasulikuks ja ainulaadseks see, et ei keskenduta ainult ühele materjalide klassile, vaid käsitletakse olulisemate elukeskkonna materjalide laia valdkonda. Kui baasteadmised on omandatud, saad ise valida, millistele materjalidele tehnoloogia valdkonnale soovid rohkem keskenduda. Sellised mitmekülgsed teadmised ja oskused võimaldavad erinevaid materjale nutikalt kombineerida ning luua täiesti uudsete omadustega tooteid.

Tutvu materjalitehnoloogia õppekava täisversiooniga

Eriala tulevikuväljavaated

Lisaks sellele, et pakkuda harjumuspäraseid tooteid, on tuleviku spetsialistide ja materjaliteadlaste ees kaks suurt väljakutset.

• Kuidas tagada materjalide keskkonnasäästlik tootmine, kasutus ja taaskasutus olukorras, kus probleemid süvenevad ja taastumatud maavarad vähenevad? Materjalid ja neist valmistatud tooted on meie elu lahutamatu osa. Siiski ei saa materjalide valmistamiseks vajaliku tooraine kasutamine praeguses ülikiires tempos enam pikalt jätkuda.

• Kuidas valmistada erinevaid kaasaegseid materjale ja tehnoloogilisi võimalusi kombineerides uusi nutikaid ning kõrgema lisandväärtusega tooteid? Väikeriigina ei saa me võistelda masstootjate ega masstoodanguga. Seega on meie tööstuse väljakutseks eriliste omadustega innovaatilised tooted.

Näiteid nutikatest toodetest ja tootmisest on mitmeid. Rõivaese tehakse vastavalt kliendi soovidele valmis tema keha skaneerimisest saadud 3D-kujutise põhjal. Mööbel konstrueeritakse arvutis kolmemõõtmelisena valmis ning vastavalt sellele lõikab spetsiaalne masin detailid puitplaadist välja. Nutikus väljendub ka materjalide taaskasutuses: kanga ülejäägid purustatakse, töödeldakse ümber ja müüakse heliisolatsiooniks. Plastikpudelid saab jahvatada helvesteks, millest tehakse polüesterkangast, mida omakorda kasutatakse fliiside või jopede valmistamiseks.

Kas tulevikus võiks meil olla kangas, millest tehtud riided talletaksid energiat? Või hoopis nuti-diivan, mis teavitaks tugitoolisportlast liikumisvajadusest? Selliste toodete ja tehnoloogiate kasutuselevõtuks on vaja laia silmaringiga materjaliteadlasi ja tehnolooge, keda materjalitehnoloogia õppekava just ette valmistab.
 

Kes saab sinust pärast lõpetamist?

Õppekava eduka läbimise järel ei tule sul karjäärivõimalustest puudust. Potentsiaalne tööturg hõlmab ligikaudu poole Eesti töötlevast tööstusest ning igal aastal oodatakse tööle üle 150 uue tootearenduse spetsialisti, tehnoloogi, projektijuti või kvaliteediinseneri.

• Tootearenduse spetsialist mõtleb välja uusi tooteid, otsustab, millest need koosnevad, kui palju on vaja toorainet ning milliseks kujuneb omahind.
• Tehnoloog oskab tooteid konstrueerida ning tunneb tootmisprotsessi.
• Projektijuht viib läbi toote- või tehnoloogiaarendusprojekte.
• Kvaliteedispetsialist ülesanne on materjale kontrollida ja hinnata, kas valminud toode vastab täpselt sellele, mis oli kliendi soov.

Eriala läbinuna on sul head eeldused alustamaks ka oma ettevõttega. TalTechi vilistlaste loodud on näiteks moefirma Marimo Fashion ja lõigete konstrueerimise firma Tegade.

Edukad vilistlased

1. Mariliis Soobard - Marimo Fashion OÜ loovjuht ja disainer
2. Erki Laur - AS Standard peakonstruktor