MATERJALITEHNOLOOGIA
Kas oled vahel mõelnud sellise nurga alt, et inimkonna suuremad saavutused või avastused on paljuski seotud just elukeskkonna materjalidega? Siinkohal ei pea me silmas mitte ainult elutuba, vaid kogu kontrollitud ja korrastatud keskkonda, kus ühiskond tegutseb. Tekstiilkiudude kasutuselevõtt on inimestele andnud võimaluse end vastupidavate riietusesemetega katta ja asustada Maa jahedamaid piirkondi. Puidust saame ehitada eluruumi, valmistada selle sisustuse ning paljud tarbeasjad. Metallid ja keraamika on muutnud tarvikud vastupidavamaks ning töövahendid tootlikumaks. Plastid aga pole nende õigel kasutamisel keskkonnaprobleem, nagu valdavalt arvatakse, vaid on loonud uue standardi ehituses, põllumajanduses, meditsiinis, hügieenis ning transpordis. Funktsionaalsed materjalid muudavad energia kogumise ja salvestamise efektiivsemaks ning võivad meid päästa globaalsest soojenemisest. Materjalitehnoloogia bakalaureusekava tutvustab kõiki neid olulisi materjale ja nende valmistamise ning töötlemise kaasaegseid tehnoloogiaid. Ja mitte ainult! Õpime neid materjale ka nutikalt kombineerima, et luua uusi innovatiivsete omadustega tooteid.
Miks õppida tundma elukeskkonna materjale?
Niisama mitmekesine ja põnev nagu meid ümbritsev elu on ka elukeskkonna materjalide valik. Ilma, et me seda igapäevaselt teavitaksime eksisteerib tänapäevane tsivilisatsioon ainult tänu nendele materjalidele: puit, plastid, tekstiil, mineraalsed materjalid, metallid, funktsionaalsed materjalid energia tootmiseks või salvestamiseks. Kui Sind huvitab, kuidas neid materjale erinevates toodetes kasutada, kombineerida uuteks nutikateks lahendusteks või milliste omadustega materjale võiks tulevikus vaja minna, siis on see eriala just sinule!
Õppekava sisu
Õppekava läbides omandad oskused, kuidas elukeskkonna olulisemaid materjale 21. sajandil rakendada, millised on kaasaegsed tootmisvõtted ning mil viisil neid materjale keskkonda säästvalt kasutada. Suur osa õppest on praktiline, et saaksid teoorias õpitut kohe ka päriselus järgi proovida. Läbi erinevate õppeainete on võimalik toode disainida, valmistada arvutipõhiselt tööjoonised ja lõpuks see ka tehnoloogialaboris või partnerettevõttes valmis teha. Õppekava muudab eriti kasulikuks ja unikaalseks see, et ei keskenduta ainult ühele materjalide klassile vaid tutvustatakse laiemat elukeskkonna materjalide valdkonda. Omandatud teadmised ja oskused võimaldavad seetõttu erinevaid materjale kombineerida uudsete omadustega nutikateks toodeteks. Peale materjalide omaduste ja tehnoloogia alase hariduse annab õppekava ka ettevalmistuse tootearendusprojektide läbiviimiseks, tootmise kavandamiseks ja keskkonnaprobleemide ennetamiseks.
Tulevikuväljavaated
Elukeskkonna materjalide valdkond katab ligikaudu poole Eesti töötlevast tööstusest, sealhulgas puidu- ja mööblitööstus, tekstiili- ja rõivatööstus, plastitööstus, metallide ja keraamika töötlemine, funktsionaalseid materjale valmistavad ja kasutavad ettevõtted. Erialane ettevõtlus vajab igal aastal ligikaudu 150 uut töötajat, nende hulgas tootearenduse spetsialistid, tehnoloogid, tehnik-joonestajad, projektijuhid, kvaliteediinsenerid ja arenduskeemikud. Seega ei tohiks peale õppekava edukat läbimist töökoha leidmisega probleemi olla! Peale bakalaureusekava läbimist oled oodatud ka õpinguid jätkama TalTechi magistriõppes, mitmetel materjalitehnoloogia valdkonnaga seotud erialadel.
Tutvu lähemalt õppekava, õppekorralduse ja vastuvõtu tingimustega
Materjalitehnoloogia õppekava on Inseneriakadeemia fookusõppekava. Inseneriakadeemia on Eesti riigi, õppeasutuste, ettevõtete ja erialaliitude koostööalgatus inseneeria valdkonnas hariduse kvaliteedi tõstmiseks ja inseneride järelkasvu kindlustamiseks ning valdkonna populaarsuse suurendamiseks. Arendustegevusi viiakse ellu kuni 2029. aastani, täpsemalt saab lugeda Inseneriakadeemia kodulehelt.
2024 september Tiia Plamus: tekstiilmaterjalide rakendused on lõputud
2024 juuni Tunne teadlast - Tekstiilitehnoloogia labori kaasprofessor Tiia Plamus
2023 september Muinasaegse Eesti moevärv oli tumesinine
2022 juuli Jaan Kers: Puidu uus tulemine
2021 juuni EANB programmijuht, vanemlektor Tiia Plamus.
2021 märts Piret Mellik õpetab materjalitehnoloogia tudengitele rõivaste tootearendusega seotud aineid.
2021 märts Silvi Treial – puidutehnoloogia tudengist lektoriks.
2021 märts Dotsent Arvo Mere, füüsik materjalide maailmas.
2021 märts Prof. Andres Krumme õpetab TalTechis polümeermaterjalide ja nende töötlemisega seotud aineid.
2021 november Professor Andres Krumme on üks parimatest teaduse ja tehnoloogia populariseerijatest!
2021 märts Professor Andres Krumme on inseneriteaduskonna parim õppejõud!
2021 veebruar Päikeseenergeetika materjalide professor Maarja Grossberg sai riigi aastapreemia!
2021 veebruar Maarja Grossberg pälvis L'Oréal Group Baltic programmi „Naised teaduses“ tunnustuse ja preemia!
2023 juuni Uus tekstiilitehnoloogia labor võimaldab jõuda kasvõi omaenda materjalini
2022 juuli Materjalitehnoloogia eriala avab uued põnevad uksed.
2022 mai Joel Kokla: materjalitehnoloogia jätab töökoha valimiseks vabad käed.
2022 märts Kõige keskmes on materjalid: materjaliteadus- ja tehnoloogia on järgmise kümnendi üks tähtsamaid arendusvaldkondi.
2022 märts Jörgen Dobris: materjalitehnoloogia suurimad väljakutsed on seotud taaskasutamisega.
2021 november Uued loodussõbralikud pusad Kuuendalt planeedilt.
2021 juuni Tutvu Puidutehnoloogia laboriga.
2021 juuni Tutvu Polümeeride ja tekstiilitehnoloogia laboriga.
2021 juuni Tutvu Kiletehnoloogiate laboriga.
2021 juuni Programmijuht Tiia Plamus koos õppekava tudeng Katarina Kaleininkas´ega vestlussaates.
2021 juuni Vaata millega tegeleb Päikeseenergeetika materjalide teaduslabor
2021 mai Materjalitehnika teaduskeskuse tutvustus.
2021 mai Tekstiili- ja rõivamaterjalide suuna kirjeldus.
2021 aprill Tarkvara-ettevõte 3DLOOK aitab meie tudengitel oma avatar luua.
2021 märts Tudengid meisterdavad puitlaastplaate.
2024 detsember Mida ootab teadlastelt pakenditööstus?
2024 november TeadusEST: uued materjalid
2024 november Puidusektor - Eesti võimalus kasvuhoonegaaside vähendamisel ja ekspordituru kasvatamisel
2024 september Eesti tekstiiliprügile võib lahendus leiduda põlevkivitööstuses
2024 juuli Eesti teadlased muudavad lepa ja haavaväärtuslikuks materjaliks
2023 september Eesti tööstusdoktorant leidis kestliku teksakanga valemi
2023 juuni Arenguseire keskus: puidu biorafineerimine on Eesti jaoks suur võimalus
2023 mai Revolutsiooniline materjalitehnoloogia muudab maailma paremaks ja keskkonnasäästlikumaks
2023 aprill Millistest materjalidest koosneb ringmajanduslik tulevikumaailm?
2023 veebruar Kuhu küll kõik jäätmed said?
2022 september Mida teha vanade särkide ja sokkidega?
2022 märts Euroopa Komisjon tahab inimesi võõrutada kiirmoest
2022 veebruar Eesti teadlased hakkavad tootma puidust kilode kaupa bioplasti
2021 detsember Andres Krumme plastijäätmete ringlussevõtust: probleemid, tehnoloogiad, lahendused
2021 november Plasti lagundavad bakterid Jaapanist.
2021 oktoober Teadlane vastab: mis saab prügikasti visatud kohvitopsist?
2021 september Januste teksapükside lugu.
2021 september Puidutehnoloog: väikese arendustöö järel saaks teha vineerist ämbreid
2021 august Kampsunite uuestisünd: tekstiilijäätmete ringlusest.
2021 august Ühe jalaga liha: katab laua, katab keha, ja pakendab, loodust koormamata!
2021 juuli Plastijäätmed - lahendus on lehma kõhus!
2021 jaanuar Jälg 2020 - Potentsiaalikas haab annab uurimiseks põhjust
2020 juuni TalTechi materjaliteadlased arendavad kosmosetehnika tarbeks painduvaid superkondensaatoreid
2022 juuni, Krista Laanemets: Materjalitehnoloogid panustavad rohepöördesse kastist väljas lahendustega
2022 mai, Joel Kokla: Materjalitehnoloogia jätabtöökoha valimiseks vabad käed
2022 märts, Jan Erik Praks: Materjalitehnoloogia õppimine on avanud uksi, mis muidu poleks avanenud
2021 oktoober 1. kursuse tudeng Carmen Köster praktikal moodsas Thermory AS termotöötluse tehases.
2021 oktoober 3. kursuse ja vilistlaste traditsiooniline kohtumine.
2021 oktoober Kristi Kõrge doktoritöö: Kastan kui tooraine plastist toidupakendite jaoks.
2021 juuni 2021. aasta materjalitehnoloogia eriala lõpetajad.
Seotud: Bakalaureusetööd edukalt kaitstud!
2021 juuni Õppekava vilistlane Heleene Pak räägib erialavalikust.
2021 juuni Vilistlane Kadri Jürissaar jagab mõtteid.
2021 juuni Erialavalikust räägib meie lõpetaja Katarina Kaleininkas.
2021 mai Laura Kuningas erialavalikust ja lõputööst.
2021 mai Oma lõputööd tutvustab Samuel Kanarbik.
2021 mai Lõpetaja Marianne Murd - lühidalt lõputööst.
2021 aprill Elektroonsete materjalide arendustööst: Jako Siim Eensalu videloeng poolläbipaistvatest päikeseakendest. Novaator, Teadus 3-minutiga.
2021 aprill Meie eriala tudengite hobidest.
2021 märts Doktorant Nele Mandre parima teksakanga arendamisest ettevõttes DenimDream.
2021 märts Esmakursuslane Mailis Jaaniste: „Kui teame lõpuni välja, millest meie maailm koosneb, saame seda ka säästa.“
2021 märts 2. kursuse tudeng Hanna Lisette Ots, eriala valikust ja keskkonnasäästmisest.
2021 märts Tudeng Ott Kaarel Kõiva arendab puidumajas tankitõrje sihtmärki.
2021 märts Vilistlane Kaur Ots jätkas magistriõppes ja leidis samal ajal tulevase töökoha.
2021 jaanuar Erika Kuldla kaitses edukalt bakalaureusetööd milles uuris lepa ja haava vineeri omadusi.
2021 jaanuar Tudengite loovus-võistluse tulemused, plastitehnoloogia valdkonnas.
2021 jaanuar Näide kolmanda kursuse tootearenduse projektist.
2022 september Õppekava juht Tiia Plamus: mida teha vanade sokkide ja särkidega?
2021 oktoober Professor Andres Krumme materjalide jäätmetest ja ringlusest.
2021 september Professor Maarja Grossberg tuleviku päikeseelementidest ja ehitistest.
2021 september Professor Jaan Kers tutvustab spoonitehnoloogiat ja -kunsti ning kutsub Metsarahva päevale TTÜ Puidutehnoloogia laborisse.
2021 august TalTech esindajad arvamusfestivalil, sealhulgas prof. Andres Krumme teemal: Plast - kas 21. sajandil veel vajalik?
2021 juuli Plastimaailma põnevat maailma lahkab prof. Andres Krumme vestlussaates Wise and Shine. Kas sina teadsid, mis on plasti ja polümeeri erinevus? Alusta kuulamist!
2021 veebruar Kolme ülikooli õppejõud räägivad Vikerraadios puidu väärindamisest, sealhulgas prof. Jaan Kers TalTech puidulaborist.
2021 veebruar Marko Matvere külastab saate Jälg 2020 raames prof. Jaan Kers´i Taltech puidulaboris. Vaata, kuidas haavapuust mitmemeetriseid lehti lõigata, ja kas need haava lehed ka värisevad?
2021 jaanuar Programmijuht Tiia Plamus avab digigeeniusele ringmajanduse mõistet ja väljakutseid tekstiili- ja rõivatööstuse jaoks.
Lõpetajad
- Marja Mäetalu. Kase, haava, sanglepa ja halli lepa pinnaomaduste mõju liimühenduse tugevusele.
Juhendaja: teadur Anti Rohumaa (Puidutehnoloogia labor).
Digikogu.
- Silver Suits. Polümeersed bipolaarsed plaadid madaltemperatuursetele kütuseelementidele.
Juhendajad:
- teadur Illia Krasnou (Polümeeride ja tekstiilitehnoloogia labor);
- vanemteadur Ivar Kruusenberg (Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut).
Digikogu.
- Andrus Vaarik. Hapniku mõju magnetronpihustuse meetodil sadestatud i-ZnO kilede omadustele päikesepatareides.
Juhendajad:
- vanemteadur Marit Kauk-Kuusik (Päikeseenergeetika materjalide teaduslabor);
- teadur Maris Pilvet (Päikeseenergeetika materjalide teaduslabor).
Digikogu.
- Krista Laanemets. Vesilahuse ja mitte-vesilahuse elektrolüütide mõju kiuliste superkondensaatorite elueale.
Juhendaja: doktorant Siret Malmberg (Polümeeride ja tekstiilitehnoloogia labor/Skeleton Technologies OÜ);
Digikogu.
- Kaia Liisa Hakk. Kosmosejaamades kasutatava intelligentse rõiva prototüüpide valmistamine.
Juhendajad:
- vanemlektor Tiia Plamus (Polümeeride ja tekstiilitehnoloogia labor);
- Kristel Kiris (Protex Balti AS).
Digikogu.
- Lisett Mitendorf. Tarbijajärgsete tekstiilijäätmete ümbertöötlemine erineva struktuuriga lausmaterjalideks.
Juhendaja: vanemlektor Tiia Plamus (Polümeeride ja tekstiilitehnoloogia labor).
Digikogu.
- Angelika Linder. Naisfiguuri mõõdutabeli parendamine Denim Dreami brändile.
Juhendajad:
- doktorant Nele Mandre (Polümeeride ja tekstiilitehnoloogia labor/Põldma Kaubanduse AS)
- lektor Kersti Merimaa (Polümeeride ja tekstiilitehnoloogia labor)
- Teele Koel (Põldma Kaubanduse AS).
Digikogu.
- Catherine Kilumets. Pilliroost joogikõrte viimistlemine ja värvipüsivuse katsetamine.
Juhendaja: teadur Heikko Kallakas (Puidutehnoloogia labor).
Digikogu.
- Kadri Jürissaar. Elektrokeemilise lõhustamise rakendamine grafiidipulbrile. Juhendaja: teadur Kerli Liivand (Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut).
Digikogu.
- Katarina Kaleininkas. CdZnS puhverkihi sadestusprotsessi uurimine Cu2ZnSnS4 monoterakiht päikesepatareidele.
Juhendaja: vanemteadur Marit Kauk-Kuusik (Päikeseenergeetika materjalide teaduslabor).
Digikogu.
- Samuel Kanarbik. CuSbSe2 õhukeste kilede valmistamine vaakumpihustus meetodil ning nende rakendamine päikesepatarei struktuuris.
Juhendajad:
- vanemteadur Marit Kauk-Kuusik (Päikeseenergeetika materjalide teaduslabor);
- doktorant-nooremteadur Aleksei Penežko (Päikeseenergeetika materjalide teaduslabor).
Digikogu.
- Laura Kuningas. Erineva struktuuriga lõngade valmistamine mehaaniliselt ümbertöödeldud tekstiilkiududest.
Juhendaja:
vanemlektor Tiia Plamus (Polümeeride ja tekstiilitehnoloogia labor).
Digikogu.
- Marianne Murd. Ümbertöödeldud tekstiilkiudude kasutamine plastkomposiitmaterjalide valmistamiseks.
Juhendajad:
- vanemlektor Tiia Plamus (Polümeeride ja tekstiilitehnoloogia labor);
- teadur Illia Krasnou (Polümeeride ja tekstiilitehnoloogia labor).
Digikogu.
- Heleene Pak. Pilliroost polümeerkomposiitide mehaanilised omadused. Juhendajad:
- teadur Heikko Kallakas (Puidutehnoloogia labor);
- doktorant-nooremteadur Percy Festus Alao (Puidutehnoloogia labor).
Digikogu.
- Erika Kuldla. Hall-lepa (Alnus Incana), sanglepa (Alnus Glutinosa) ja haava (Populus Tremula) baasvineeri mehaaniliste omaduste väljaselgitamine. Juhendaja: teadur Heikko Kallakas (Puidutehnoloogia labor);
Digikogu.
- Helen Alev, CdZnS õhukeste kilede sadestamine keemilise vanni meetodil. Juhendaja: Marit Kauk-Kuusik.
- Jarl Guštšin, Vineeri viimistlusvahendite mõju tulekaitseomadustele ja vastupidavusele erinevates keskkondades. Juhendajad: Heikko Kallakas, Anti Rohumaa.
- Franz Mathias Ints, Ensüümviimistluse mõju erineva kiulise koostisega teksakangaste omadustele. Juhendajad: Tiia Plamus, Nele Mandre.
- Julia Komljuk, Pihustuspürolüüsiga sünteesitud TiO2 õhukeste kilede optimaalse sadestustemperatuuri leidmine fotokatalüütiliseks kasutamiseks. Juhendaja: Jekaterina Sydorenko.
- Kirke Maria Lepik, Reaktsioonisegu eeltöötluse mõju tsellulooslauraadi asendusastmele tselluloosi mehhanokeemilisel ümberesterdamisel reaktiivsel ekstrusioonil. Juhendaja: Viktoria Gudkova.
- Berit Loomägi, Ringse tootmismudeli juurutamine ettevõttes Androgear OÜ. Juhendajad: Kersti Merimaa, Tiia Plamus.
- Mart Maide, Tselluloosi mehhanokeemiline ümberesterdamine reaktiivsel ekstrudeerimisel. Juhendaja: Viktoria Gudkova.
- Meeli-Mari Napp, Poolläbipaistva monoterakiht päikesepatarei tagumise kontaktala arendamine. Juhendaja: Maris Pilvet.
- Anneli Ojaste, Cu2ZnSnS4 monoterakiht päikesepatarei ülemise kontakti arendamine. Juhendaja: Maris Pilvet.
- Hanna-Lisette Ots, Kaaliumjodiidi puhtuse mõju kesteriitse Cu2ZnSnS4 monoterapulbri omadustele. Juhendaja: Katri Muska.
- Jan Erik Praks, Tselluloosi estrite sünteesimine uudses ioonilises vedelikus ning selle taaskasutuse tõhususe testimine. Juhendaja: Elvira Tarasova.
- Anna-Liis Remmel, CO2 elektrolüüsi abil valmistatud katalüsaatorid hapniku elektrokeemiliseks redutseerumiseks. Juhendajad: Sander Ratso, Ivar Kruusenberg.
- Rasmus Tõniste, Isepuhastuvate pinnakatete väljatöötamine. Juhendaja: Jekaterina Sydorenko, Ilona Oja Acik.
- Alice Lawrence, Spordiretuuside tootearendus. Juhendajad: Kersti Merimaa, Tiia Plamus.
- Anna Maria Tuberg, Cu2ZnSn(S1-xSex)4 (CZTSSe) monoterapulbrite sünteeskasvatus KI, LiI ja CsI sulades soolades. Juhendaja: Katri Muska.
- Anni Liis Hoop, Polüestrist tõmblukulindi perfluoritud ühendite vaba vetthülgav viimistlus. Juhendajad: Tiia Plamus, Illia Krasnou.
- Carmen Köster, Ultraheli eeltöötluse kestvusaja ja temperatuuri mõju tselluloosi ümberesterdamise reaktsiooni efektiivsusele reaktiivsel ekstrusioonil. Juhendajad: Viktoria Gudkova, Illia Krasnou.
- Elmo Hans Puidet, Termotöödeldud puidu vananemise protsessi kiirendamine raud(II)sulfaadi ja pleegitusainete abi. Juhendajad: Natalja Savest, Jaan Kers.
- Gretel Brus, Kiulise koostise mõju teksakanga füüsikalis-mehaanilistele omadustele. Juhendajad: Tiia Plamus, Nele Mandre.
- Jana Ilina, Elektrokedratud materjalide valmistamine triboelektrilise seeria jaoks. Juhendaja: Natalja Savest.
- Joel Kokla, Anorgaaniliste perovskiitide süntees ja karakteriseerimine. Juhendaja: Marit Kauk-Kuusik.
- Joonas Lauri Hakonen, Puidust välisvoodrilaua viimistluskihi hindamine välikeskkonnas ja kunstlikul vanandamisel. Juhendaja: Silvi Treial.
- Krevon Alet-Märtson, CaCl2 lisandi mõju tuha füüsikalis-keemilistele omadustele tuhapõhistes materjalides. Juhendajad: Can Rüstu Yörük, Mai Uibu.
- Laura Kim, Hõbedaga legeeritud Cu2ZnSn(S,Se)4 monoterapulbrite süntees ja iseloomustamine. Juhendajad: Marit Kauk-Kuusik, Idil Mengü.
- Lauri Pärhn, Pettesüsteemi prototüübi välja töötamine. Juhendaja: Jaan Kers.
- Liisa Kumar, ALD meetodiga kasvatatud TiO2 kilede optilised ja struktuursed omadused. Juhendaja: Merike Kriisa.
- Mailis Jaaniste, Ringdisainist lähtuva toote loomine. Juhendajad: Piret Mellik, Tiia Plamus.
- Moona Kilk, Päikesepatareide kvantefektiivsus. Juhendaja: Mati Danilson.
- Ott Kaarel Kõiva, Kase-, haave- ja lepaspoonist toodetud vedrude survetugevuse määramine erinevate õhuniiskuste juures. Juhendajad: Anti Rohumaa, Heikko Kallakas.
- Sarlee Roosalu, Ioonsete vedelike mõju tselluloosi esterdamise reaktsiooni efektiivsusele reaktiivsel ekstrusioonil. Juhendajad: Viktoria Gudkova, Illia Krasnou.
- Triine Luus, Biopõhiste plastide viskoelastsete omaduste uurimine. Juhendaja: Illia Krasnou.
- Uku Luhari, Päikesepatarei valentstsoonidiagrammi määramine UPS meetodiga. Juhendaja: Mati Danilson.
- Greteliis Raud, Siseruumide valguse langemisnurga mõju monoterakiht päikesepatarei tööle. Juhendajad: Mati Danilson, Maris Pilvet.
- Hele-Riin Hallik, Grafiidi jätkusuutlik süntees süsinikdioksiidist sulasoolas elektrolüüsi teel ja järeltöötlus füüsikalis-keemiliste omaduste parandamiseks. Juhendajad: Apostolos Segkos, Andres Trikkel.
- Karl Eric Uuetalu, Vulkaniseeritud kummiga täiustatud helikindla vineeri heliisolatsiooni ja mehaanilised omadused. Juhendajad: Heikko Kallakas, Anti Rohumaa.
- Loretta Kalju, Spoonijääkide taaskasutamine spoonliimpuit-toodete valmistamisel. Juhendajad: Silvi Treial, Tolgay Akkurt.
- Mathias Külvi, Ühekomponentses ehitusvahu koostises metüleendifenüüldiisotsüanaadi asendamine taaskasutatud alternatiiviga PREMODTM. Juhendajad: Natalja Savest, Kaspar Kallip.
- Mona Tammemägi, Nikli võrgu ja vahu eeltöötluse optimeerimine ja skaleerimine aluselise vee elektrolüüsi elektrokeemiliste omaduste parandamiseks. Juhendajad: Alise-Valentine Prits, Allan Niidu.
- Peeter-Mihkel Ausma, Tselluloosi reoloogia ja esterdamine uudses ioonses vedelikus loodussõbralikuma kaaslahustajaga. Juhendajad: Elvira Tarasova, Nutan Bharat Savale.
Kontakt
Programmijuht oskab vastata eriala sisu ja karjäärivõimalusi puudutavatele küsimustele:
Tiia Plamus
Mobiil: 56211653
Telefon: 620 2904
E-post: Tiia.Plamus@taltech.ee