TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL

Site logo

Materjalitehnoloogia bakalaureuseõpe

Kas oled vahel mõelnud sellise nurga alt, et inimkonna suuremad saavutused või avastused on paljuski seotud just elukeskkonna materjalidega? Siinkohal ei pea me silmas mitte ainult elutuba, vaid kogu kontrollitud ja korrastatud keskkonda, kus ühiskond tegutseb.

Tekstiilkiudude kasutuselevõtt on inimestele andnud võimaluse end vastupidavate riietusesemetega katta ja asustada Maa jahedamaid piirkondi. Puidust saame ehitada eluruumi, valmistada selle sisustuse ning paljud tarbeasjad. Metallid ja keraamika on muutnud tarvikud vastupidavamaks ning töövahendid tootlikumaks. Plastid aga pole nende õigel kasutamisel keskkonnaprobleem, nagu valdavalt arvatakse, vaid on loonud uue standardi ehituses, põllumajanduses, meditsiinis, hügieenis ning transpordis. Funktsionaalsed materjalid muudavad energia kogumise ja salvestamise efektiivsemaks ning võivad meid päästa globaalsest soojenemisest. 

Uus materjalitehnoloogia bakalaureusekava tutvustab kõiki neid olulisi materjale ja nende valmistamise ning töötlemise kaasaegseid tehnoloogiaid. Ja mitte ainult! Õpime neid materjale ka nutikalt kombineerima, et luua uusi innovatiivsete omadustega tooteid.

Tutvu lähemalt materjalitehnoloogia õppekava, õppekorralduse ja vastuvõtu tingimustega

Materjalitehnoloogia õppekava EANB detailne tegevuste kava õppeinfosüsteemis (ÕIS): VAATA

Miks õppida tundma elukeskkonna materjale?

Niisama mitmekesine ja põnev nagu meid ümbritsev elu on ka elukeskkonna materjalide valik. Ilma, et me seda igapäevaselt teavitaksime eksisteerib tänapäevane tsivilisatsioon ainult tänu nendele materjalidele: puit, plastid, tekstiil, mineraalsed materjalid, metallid, funktsionaalsed materjalid energia tootmiseks või salvestamiseks. Kui Sind huvitab, kuidas neid materjale erinevates toodetes kasutada, kombineerida uuteks nutikateks lahendusteks või milliste omadustega materjale võiks tulevikus vaja minna, siis on see eriala just sinule!

Õppekava sisu

Õppekava läbides omandad oskused, kuidas elukeskkonna olulisemaid materjale 21. sajandil rakendada, millised on kaasaegsed tootmisvõtted ning mil viisil neid materjale keskkonda säästvalt kasutada.  Suur osa õppest on praktiline, et saaksid teoorias õpitut kohe ka päriselus järgi proovida. Läbi erinevate õppeainete on võimalik toode disainida, valmistada arvutipõhiselt tööjoonised ja lõpuks see ka tehnoloogialaboris või partnerettevõttes valmis teha. Õppekava muudab eriti kasulikuks ja unikaalseks see, et ei keskenduta ainult ühele materjalide klassile vaid tutvustatakse laiemat elukeskkonna materjalide valdkonda. Omandatud teadmised ja oskused võimaldavad seetõttu erinevaid materjale kombineerida uudsete omadustega nutikateks toodeteks. Peale materjalide omaduste ja tehnoloogia alase hariduse annab õppekava ka ettevalmistuse tootearendusprojektide läbiviimiseks, tootmise kavandamiseks ja keskkonnaprobleemide ennetamiseks.

Tulevikuväljavaated

Elukeskkonna materjalide valdkond katab ligikaudu poole Eesti töötlevast tööstusest, sealhulgas puidu- ja mööblitööstus, tekstiili- ja rõivatööstus, plastitööstus,   metallide ja keraamika töötlemine, 

funktsionaalseid materjale valmistavad ja kasutavad ettevõtted. Erialane ettevõtlus vajab igal aastal ligikaudu 150 uut töötajat, nende hulgas tootearenduse spetsialistid, tehnoloogid, tehnik-joonestajad, projektijuhid, kvaliteediinsenerid ja arenduskeemikud. Seega ei tohiks peale õppekava edukat läbimist töökoha leidmisega probleemi olla! Peale bakalaureusekava läbimist oled oodatud ka õpinguid jätkama TalTechi magistriõppes, mitmetel materjalitehnoloogia valdkonnaga seotud erialadel. 

Programmijuht oskab vastata eriala sisu ja karjäärivõimalusi puudutavatele küsimustele:

Tiia Plamus
Tel 620 2904
Tiia.Plamus@taltech.ee

Õppejõudude vastuvõtuajad, konsultatsioonid, järeltööd jms palume kokku leppida individuaalselt õppejõuga. Kõikide õppejõudude kontaktid on leitavad TalTech kodulehel kontaktide loetelus.

Õppejõududega tutvu lähemalt allpool intervjuude sektsioonis.

  • Marja Mäetalu. Kase, haava, sanglepa ja halli lepa pinnaomaduste mõju liimühenduse tugevusele. 
    Juhendaja: teadur Anti Rohumaa (Puidutehnoloogia labor).
    Digikogu
     
  • Silver Suits. Polümeersed bipolaarsed plaadid madaltemperatuursetele kütuseelementidele. 
    Juhendajad:
    - teadur Illia Krasnou (Polümeeride ja tekstiilitehnoloogia labor);
    - vanemteadur Ivar Kruusenberg (Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut). 
    Digikogu.
     
  • Andrus Vaarik. Hapniku mõju magnetronpihustuse meetodil sadestatud i-ZnO kilede omadustele päikesepatareides.
    Juhendajad: 
    - vanemteadur Marit Kauk-Kuusik  (Päikeseenergeetika materjalide teaduslabor);
    - teadur Maris Pilvet (Päikeseenergeetika materjalide teaduslabor). 
    Digikogu
     
  • Krista Laanemets. Vesilahuse ja mitte-vesilahuse elektrolüütide mõju kiuliste superkondensaatorite elueale.
    Juhendaja: doktorant Siret Malmberg (Polümeeride ja tekstiilitehnoloogia labor/Skeleton Technologies OÜ);
    Digikogu
     
  • Kaia Liisa Hakk. Kosmosejaamades kasutatava intelligentse rõiva prototüüpide valmistamine.
    Juhendajad:
    - vanemlektor Tiia Plamus (Polümeeride ja tekstiilitehnoloogia labor);
    - Kristel Kiris (Protex Balti AS).
    Digikogu
     
  • Lisett Mitendorf. Tarbijajärgsete tekstiilijäätmete ümbertöötlemine erineva struktuuriga lausmaterjalideks.
    Juhendaja: vanemlektor Tiia Plamus (Polümeeride ja tekstiilitehnoloogia labor). 
    Digikogu.  
     
  • Angelika Linder. Naisfiguuri mõõdutabeli parendamine Denim Dreami brändile.
    Juhendajad:
    - doktorant Nele Mandre (Polümeeride ja tekstiilitehnoloogia labor/Põldma Kaubanduse AS)
    - lektor Kersti Merimaa (Polümeeride ja tekstiilitehnoloogia labor)
    - Teele Koel (Põldma Kaubanduse AS).
    Digikogu.  
     
  • Catherine Kilumets. Pilliroost joogikõrte viimistlemine ja värvipüsivuse katsetamine.
    Juhendaja: teadur Heikko Kallakas (Puidutehnoloogia labor).
    Digikogu

 

  • Kadri Jürissaar. Elektrokeemilise lõhustamise rakendamine grafiidipulbrile. Juhendaja: teadur Kerli Liivand (Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut). 
    Digikogu.
     
  • Katarina Kaleininkas. CdZnS puhverkihi sadestusprotsessi uurimine Cu2ZnSnS4 monoterakiht päikesepatareidele.
    Juhendaja: vanemteadur Marit Kauk-Kuusik (Päikeseenergeetika materjalide teaduslabor). 
    Digikogu.
     
  • Samuel Kanarbik. CuSbSe2 õhukeste kilede valmistamine vaakumpihustus meetodil ning nende rakendamine päikesepatarei struktuuris.
    Juhendajad:
    - vanemteadur Marit Kauk-Kuusik (Päikeseenergeetika materjalide teaduslabor);
    - doktorant-nooremteadur Aleksei Penežko (Päikeseenergeetika materjalide teaduslabor). 
    Digikogu.
     
  • Laura Kuningas. Erineva struktuuriga lõngade valmistamine mehaaniliselt ümbertöödeldud tekstiilkiududest.
    Juhendaja:
    vanemlektor Tiia Plamus (Polümeeride ja tekstiilitehnoloogia labor). 
    Digikogu.
     
  • Marianne Murd. Ümbertöödeldud tekstiilkiudude kasutamine plastkomposiitmaterjalide valmistamiseks.
    Juhendajad:
    - vanemlektor Tiia Plamus (Polümeeride ja tekstiilitehnoloogia labor);
    - teadur Illia Krasnou (Polümeeride ja tekstiilitehnoloogia labor). 
    Digikogu.
     
  • Heleene Pak. Pilliroost polümeerkomposiitide mehaanilised omadused. Juhendajad:
    - teadur Heikko Kallakas (Puidutehnoloogia labor);
    - doktorant-nooremteadur Percy Festus Alao (Puidutehnoloogia labor). 
    Digikogu.
     
  • Erika Kuldla. Hall-lepa (Alnus Incana), sanglepa (Alnus Glutinosa) ja haava (Populus Tremula) baasvineeri mehaaniliste omaduste väljaselgitamine. Juhendaja: teadur Heikko Kallakas (Puidutehnoloogia labor);
    Digikogu

Sotsiaalmeedia postituste temaatiline kollektsioon

2021 oktoober 1. kursuse tudeng Carmen Köster praktikal moodsas Thermory AS termotöötluse tehases.

2021 oktoober 3. kursuse ja vilistlaste traditsiooniline kohtumine.

2021 oktoober Kristi Kõrge doktoritöö: Kastan kui tooraine plastist toidupakendite jaoks.

2021 juuni 2021. aasta materjalitehnoloogia eriala lõpetajad.
Seotud: Bakalaureusetööd edukalt kaitstud!

2021 juuni Õppekava vilistlane Heleene Pak räägib erialavalikust.

2021 juuni Vilistlane Kadri Jürissaar jagab mõtteid.

2021 juuni Erialavalikust räägib meie lõpetaja Katarina Kaleininkas.

2021 mai Laura Kuningas erialavalikust ja lõputööst.

2021 mai Oma lõputööd tutvustab Samuel Kanarbik.

2021 mai Lõpetaja Marianne Murd - lühidalt lõputööst.

2021 aprill Elektroonsete materjalide arendustööst: Jako Siim Eensalu videloeng poolläbipaistvatest päikeseakendest. Novaator, Teadus 3-minutiga.

2021 aprill Meie eriala tudengite hobidest.

2021 märts Doktorant Nele Mandre parima teksakanga arendamisest ettevõttes DenimDream.

2021 märts Esmakursuslane Mailis Jaaniste: „Kui teame lõpuni välja, millest meie maailm koosneb, saame seda ka säästa.“

2021 märts 2. kursuse tudeng Hanna Lisette Ots, eriala valikust ja keskkonnasäästmisest.

2021 märts Tudeng Ott Kaarel Kõiva arendab puidumajas tankitõrje sihtmärki.

2021 märts Vilistlane Kaur Ots jätkas magistriõppes ja leidis samal ajal tulevase töökoha.

2021 jaanuar Erika Kuldla kaitses edukalt bakalaureusetööd milles uuris lepa ja haava vineeri omadusi.

2021 jaanuar Tudengite loovus-võistluse tulemused, plastitehnoloogia valdkonnas.

2021 jaanuar Näide kolmanda kursuse tootearenduse projektist.