Instituudis nüüd 2 edukat TalTech esimestest kommertsgrantidest. Kokku jagati 3 granti, kandidaate oli 7.

Tselluloosist termoplasti tootmine Tallinna Tehnikaülikool rahastab professor Andres Krumme projekti 75 000 euroga. Selle abil käivitatakse piloottootmisliin, millel valmistatakse puidust ja puidujääkidest plasti.

Uudset koroonatesti. 45 000 euroga rahastatakse juhtivteadur Vitali Sõritski projekti, mille eesmärk on luua kiirtestid, mis on odavamad ja kuni 100 korda tundlikumad, ning valmistada sensorkiipe kiiresti ning suurtes kogustes. Kiirtester töötati välja koostöös Synlab Eestiga ning selle eripäraks on koroonaviiruse kontsentratsiooni määramine.

Allikas.

Kevadsemestril 2022 alustas Tehnikaülikoolis esmakordselt õppeaine "Sissejuhatus ringmajandusse", mille läbiviimisesse on kaasatud õppejõud kolmest teaduskonnast. 

Õppeaine vastutava õppejõu, vanemlektor Tiia Plamuse hinnangul on vabaõppeaine osutunud väga populaarseks, deklareerunud on üle 60 õppuri kõikidest Tallinna Tehnikaülikooli teaduskondadest, lisaks avatud ülikooli õppurid.

ROHKEM INFOT

TalTech inseneriteaduskond toetab rohepööret uue magistrikavaga. Geniaalne! LUGEMA

Kristjan Hirmo uurib programmijuht prof. Maarja Grossbergilt, mida pakub uus magistriõppekava "Rohelised energiatehnoloogiad" . KUULAMA

prof. Maarja Grossberg: hea meel on rohepöörde üle TalTechis. KUULAMA

Instituudi autahvlile on lisandunud kaks TTÜ Aasta Teadusartiklit, see on tervelt pool kõikidest auhinnatud 2021 teadustöödest:

Tehnika ja tehnoloogia valdkond.
Priit Tikker, Niina Dulova, Iakov Kornev, Sergei Preis. (2021).
Effects of persulfate and hydrogen peroxide on oxidation of oxalate by pulsed corona discharge.
Chemical Engineering Journal, 411, #128586.

Loodus-, täppis- ja terviseteaduste valdkond.
Abdul Raziq, Anna Kidakova, Roman Boroznjak, Jekaterina Reut, Andres Öpik, Vitali Syritski. (2021).
Development of a portable MIP-based electrochemical sensor for detection of SARS-CoV-2 antigen.
Biosensors & Bioelectronics, 178, #113029.
 

Emeriitprofessor Jüri Krustok sai presidendilt Valgetähe teenetemärgi.

Jüri Krustok on Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor ja füüsikaõppe edendaja.

Aastal 1987 kaitses ta Tartu Ülikoolis doktorikraadi füüsikas. Tööle asus ta Tallinna Tehnikaülikooli, kus õpetas füüsikat ning teadustööga uuris keeruliste pooljuhtmaterjalide luminestsentsi ja defektkoostist. Lisaks tegeleb ta teaduse populariseerimisega Eesti ajakirjanduses.

1998. aastal ja 2021. aastal oli ta Eesti teaduspreemia laureaat.

Valgetähe teenetemärk antakse riigiteenistuses või kohaliku omavalitsuse teenistuses olevatele isikutele, samuti majanduse, hariduse, teaduse, kultuuri või spordi alal osutatud või muude üldkasulike teenete ning saavutuste tunnustamiseks.

Allikas. 

Vaata doktorant Robert Krautmanni ettekannet „Päikesepatareid annavad vunki värkvõrguseadmetele“ Teadus 3 minutiga finaalis 11. veebruaril 2022. Robert oli oma ettekandega ühtlasi teadusportaali Novaator toimetajate üks lemmikutest.
Loe lisa Novaatorist: Värkvõrgule võivad tulevikus vunki anda päikesepatareid.

Seotud: 
Postimees: Konkursi „Teadus 3 minutiga” parimad on selgunud.
TalTech: Konkursi „Teadus 3 minutiga” võit tuli ka Tallinna Tehnikaülikooli.
Novaator: Teadus 3 minutiga finalistid - vali oma lemmik.

Teadus 3 minutiga finalist Robert Krautmanni ettekanne „Päikesepatareid annavad vunki värkvõrguseadmetele“.

Vaata Jako Siim Eensalu videot: "Läbipaistvad päikesepatareiaknad".

Teadus 3 minutiga finaal-gala toimus 5. veebruaril 2021, vaata ka Jako Siim Eensalu ettekannet žürii ees.

Uuri ka Jako doktoritööd (Kaitsmise kuupäev 26 jaanuar 2022).

Loe lisa: 

(1) Kuidas pikendada päikesepatarei töövõimet ja eluiga? (TalTech 23 märts 2022)

(2) Algab kuuendat korda toimuv loengukonkurss „teadus 3 minutiga“ 2022 (12 okt. 2021).

(3) Novaator kutsub valima säravaimat teadusloengut. (Novaator 5 aprill 2021).

(4) Päikesepatareidest klaasid muudavad akna elektrienergia allikaks (Novaator 1 veebruar 2021).

Jako Siim Eensalu "Läbipaistvad päikesepatareiaknad". Teadus 3 minutiga 2021 võiduvideo.

Kolm presidenti said kokku. Kohtusid instituudi direktori kt. prof. Maarja Grossberg, akadeemik prof. Tarmo Soomere ja Vabariigi president Alar Karis. Arutati noorte teaduste ja noorte teadlaste väärtustamist. Allikas. (Jaanuar 2022).

Alates 1998. aastast on akadeemia sõlminud assotsieerumislepingud kaheksa asutusega ja 23 organisatsiooniga. Fotol teaduste akadeemia president prof. Tarmo Soomere ja noorte teaduste akadeemia (ENTA) president prof. Maarja Grossberg.

Plastijäätmed - probleem või ressurss?

Novaator: Eesti teadlased hakkavad tootma puidust kilode kaupa bioplasti (2022).

Prof. Andres Krumme pakub võimalusi plastide taaskasutamiseks (2021).

Prof. Jaan Kers. Puidu uus tulemine. Postimehes (juuli 2022) avaldatud intervjuu ajakirjast Horisont (3/2022, mai-juuni, lk 14).

Prof. Jaan Kers koos materjalitehnoloogia tudengitega TalTech podcastis: Kas maailmast võib mõni materjal otsa saada? ​​​​(juuni 2022).

Prof. Jaan Kers. Metsa- ja puidutööstuse tasutud maksud on samas suurusjärgus riigi kuludega haridusele. Järva Teataja (veebruar 2022).

Prof. Jaan Kers Eesti bioressursi ja energeetika diskussioonis, kus lahatakse biomajanduse väljakutseid ja võimalusi. Kuula saadet! Seotud: 4-aastase projekti "Lisandväärtuse  tõstmine  ja  toorme tõhusam  kasutamine biomajanduses" kodulehelt leia: teavitustegevus ja lõppraport. Seotud: Eestil on võimalik biomajandusse investeerides jõuda maailma rikkamate riikide hulka (ETAG uudis 11 Nov 2021). Pakub huvi!

Kõik müügiks ehk teisisõnu - pilliroog katab sinu laua. Kõrred, topsid, taldrikud, või miks mitte ka laud ise? Prof. Jaan Kers tutvustab pilliroo jääkide kasumlikku kasutamist nutika Eesti saates TeadusEST (10. osa).

Ajakirjas "Tööstustehnikast" kirjeldab puidutehnoloogia prof. Jaan Kers 21. sajandi kliimaneutraalse materjali - puidu - kasuliku eluea pikendamisest. Lugema!

Loe lisaks: mis asi on spoon ja mida sellest teha saab? Tahan teada!

• Professor Maarja Grossberg seletab, 
  millistest materjalidest valmistada suutlikuid päikese-elemente ning kuidas päikese-elementidest jätkusuutlikult ehitada.
  Tulevikus on päikesepaneelid juba ehitusmaterjalide sees. (2020)
   
• Vaata videolt nägemust tuleviku targast linnast, kus päikesepaneelid on juba kõikjal. (2021)
   
• Prof. Maarja Grossberg-Kuusk ajakirjas Sirp: Kui läheks päikesele vastu ja jätaks varjud selja taha. Ehk teisisõnu, üleminek taastuvenergia-allikatele on vältimatu (2022).