Tallinna Tehnikaülikool

Eestis on aastaid räägitud inseneride puudusest, kuid 2025. aasta sisseastumisstatistika viitab võimalikule murrangule. Mitmes kõrgkoolis on tehnikaerialadele esitatud avalduste arv märgatavalt kasvanud, andes lootust, et inseneripõud võib hakata leevenema.

TalTechis hüppeline kasv: inseneriõpe tõusuteel

Tallinna Tehnikaülikoolis on inseneriteaduskonna erialadele esitatud avalduste arv kasvanud 59% võrreldes eelmise aastaga, ulatudes 2937-ni. See on viimase 9 aasta kõrgeim tulemus. Esimese astme õppekavadele esitati avaldusi koguni 67% rohkem kui eelmisel aastal. Kõige populaarsemad insenerivaldkonna erialad olid ehitiste projekteerimine ja ehitusjuhtimine, elektroenergeetika ja mehhatroonika ning tootearenduse ja robootika. Kogu ülikooli vaates esitati enim avaldusi ehitiste projekteerimise ja ehitusjuhtimise õppekavale - kokku lausa 579 avaldust.

Hoonete sisekliima ja veetehnika

„TalTechi kolme populaarseima esimese astme õppekava hulgas on kaks inseneriteaduskonna eriala, mis on ka Inseneriakadeemia fookusõppekavad. See on selge signaal, et noored mõistavad tehniliste oskuste ja teadmiste väärtust nii isikliku tulevikuväljavaate kui ka ühiskonna arengu jaoks,“ sõnas inseneriteaduskonna dekaan Fjodor Sergejev. 

Tehnikaülikool on aastaid teinud väga aktiivset koostööd koolidega just tehnikavaldkonna populariseerimiseks. “Lisaks avaldab mõju TalTechi laialdane ja sihitud teavitustöö sellest, mis on inseneeria ja kes on tänapäeva insener, miks seda õppida ja millised on inseneeria tuleviku väljakutsed ning võimalused,” selgitas ta. Sergejev rõhutas ka, et Inseneriakadeemia on hea koostöövorm noorteni jõudmiseks.

Tehnikakõrgkool: praktiline haridus ja tööturu vajadused tõmbavad

Tallinna Tehnikakõrgkoolis kasvas tehnika-, ehitus- ja tootmisvaldkonna erialadele esitatud avalduste arv 16% võrreldes 2024. aastaga. Kõige populaarsemaks osutus hoonete ehitus, järgnesid autotehnika, masinaehitus, elektritehnika ning tootmise juhtimine ja digitaliseerimine. Inseneriakadeemia fookusõppekavadele (sh robotitehnika, keskkonnatehnoloogia ja kinnisvara korrashoid) laekus kokku 1703 avaldust, mis moodustavad ligi poole kogu vastuvõtust.

Tallinna Tehnikakõrgkooli õppeprorektor Martti Kiisa sõnul on ühelt poolt inseneriõppe olulisus tõusnud enam suurde pilti, teisalt on tänu Inseneriakadeemiale olnud võimalik panustada suuremas mahus erinevatesse populariseerimistegevustesse. “Oleme käinud aktiivselt üldhariduskoolides, samuti on toimunud inseneerialaagreid, võistlusi jm eripalgelisi üritusi, kuhu on kaasatud ka gümnasistid ja kutsekoolide õppurid.” Eelvestlustest selle aasta kandidaatidega on välja joonistunud, et hinnatakse praktilise suunitlusega haridust ning eriala valikul on oluline kriteerium selle perspektiivikus tööturul.

Lennuakadeemia: sihipärane töö kannab vilja

Eesti Lennuakadeemias õppimise vastu on samuti rekordiline huvi, eriti lennundustehnika õppekava vastu, kuhu esitati ligi poole võrra rohkem avaldusi kui mullu. Lennuakadeemia esindaja Karine Mandel tõi esile, et viimaste aastate sihipärane töö insenerierialade tutvustamisel on hakanud vilja kandma. „Inseneri erialade aina ulatuslikum tutvustamine, õppekava arendamine ja sisulised tegevused inseneeria tutvustamiseks on hakanud vilja kandma. Tänuväärsed on ka tänase riikliku hariduspoliitika prioriteedid, mis lähtuvad tööturu ja teadusinnovatsiooni vajadustest ning toetavad inseneeria populariseerimist. Heaks näiteks on Haridus- ja Noorteameti koordineeritav Inseneriakadeemia projekt," sõnab ta. 

Inseneriakadeemia mõju

Vastuvõtuavalduste tõusu mõjutab kindlasti gümnaasiumi lõpetajate arvu üldine tõus. Riikliku meetmena on panustanud ka Inseneriakadeemia, mille üks eesmärkidest on inseneeria populariseerimine. Haridus- ja Noorteameti Inseneriakadeemia programmijuht Juta Asuja sõnul on Inseneriakadeemia andnud uue hoo ja nähtavuse kogu senisele tööle, mida on tehtud inseneeria populariseerimiseks. „On rõõmustav, et noored mõistavad üha enam inseneeria valdkonna olulisust ja võimalusi ning näevad selles oma tulevikku – see on oluline nii nende isiklikuks arenguks kui ka Eesti kestlikuks arenguks.“

Eesti insenerihariduses on viimastel aastatel toimunud märkimisväärne arenguhüpe. Inseneriakadeemia raames tehakse märkimisväärseid pingutusi, et muuta inseneriõpe kaasaegsemaks ja töömaailmaga tihedamalt seotuks. Üldhariduskoolides korraldatakse inseneride päevi, valdkondlikke valikaineid ja koolikülastusi, et toetada noorte teadlikke karjäärivalikuid.

Kõik avalduste esitajad peavad veel oma õppima asumise kinnitama, kuid trend insenerialadel on positiivne. Kuigi kasvav huvi inseneriõppe vastu on positiivne, toob see kaasa ka uusi väljakutseid. Selleks, et insenerihariduse kvaliteet ei kannataks ja kasvav huvi ei jääks ajutiseks nähtuseks, on Fjodor Sergejevi sõnul vaja kiireid ja läbimõeldud otsuseid nii rahastuse kui ka infrastruktuuri arendamise osas.

Kõik õppekoha pakkumise saanud kandidaadid peavad oma õppekoha kinnitama sisseastumiskeskkonnas SAIS 13. juuli keskööks.