Tööstusökoloogia eriala magistrant Mairi Ivask viis läbi aastapikkuse välikatse Harku liivmullal, katsetades seitset erinevat multšimaterjali — alates põhust ja tatrakestadest kuni lehise- ja kasekoore ning hakitud lepaoksteni. Katse tulemused olid kõnekad: multš ei kaitse mulda üksnes kuivamise ja temperatuurikõikumiste eest, vaid mõjutab aktiivselt ka mulla keemilist koostist ning elustikku.

Kontrollala, kuhu multši ei paigaldatud, käitus märgatavalt heitlikumalt — mulla pH kõikus, niiskus haihtus kiiresti ning mikroobide aktiivsus varieerus tugevalt. Multšitud alad pakkusid aga stabiilsemat keskkonda, kus tingimused olid ühtlasemad ning elurikkus suurem.

Rohttaimsed materjalid, nagu tatrakestad, ökopelletid ja kiukanepi õled, näitasid head niiskuse säilitamise võimet, kuid muutsid mulla keskkonna veidi happelisemaks. Kiiresti lagunevad multšid stimuleerivad mullamikroobide elutegevust, mis võib lühiajaliselt mõjutada happesust — justkui mikroorganismide "pidusöök", mis nõuab siiski tasakaalustatud lähenemist.

Kõige rahustavam mõju mullale avaldus lehtpuupõhistel multšidel — kasekoorel ja hakitud lepaokstel. Need materjalid aitasid säilitada neutraalset pH-d ja toetasid ühtlast mikroobset aktiivsust. Eriti kevadel, kui soojus ja niiskus olid suuremad, kasvas mikroobne biomass just nende multšide all märgatavalt.

Okaspuumultšid mõjusid teisiti. Lehise ja männi koore multšiga kasvasid taimed kiiremini ja suuremaks, kuid nende areng ei olnud ühtlane. Kiire kasv tuli kompromissina — tulemuseks olid küll elujõulised, ent ebaühtlaselt arenevad taimed. Okaspuumultš lõi konkurentsitiheda keskkonna, kus tugevamad liigid domineerisid.

Uurimistöös hinnati ka majanduslikke aspekte. Kui ökopelleti hind jäi alla kahe euro ruutmeetri kohta, siis dekoratiivse lehisekoore hind küündis kuni 30 euroni. Koduaedniku seisukohalt osutus kõige kuluefektiivsemaks hakitud lepaoks — kohapeal vabalt kättesaadav ressurss, mille kasutamiseks on vaja vaid oksapurustit ja veidi pealehakkamist.

Ivaski töö järeldus on lihtne, ent mõjus: orgaaniline multš on aianduse ringmajanduslik tugisammas. See aitab säilitada niiskust, stabiliseerida mulla keemilist ja mikrobioloogilist tasakaalu, vähendab väetiste vajadust ja umbrohu levikut ning taastab mulla elurikkuse, mida intensiivne harimine kipub kahandama.

Multši valikul tasub arvestada aia funktsiooni ja eesmärkidega. Rohttaimsed materjalid sobivad niiskuse hoidmiseks, lehtpuumaterjalid loovad rahulikuma mikrokeskkonna ja okaspuumultšid soodustavad kiiret taimede kasvu. Targalt kombineerides saab aiapidaja saavutada tasakaalu ilu, saagikuse ja loodussäästlikkuse vahel.

Artikkel ilmus esmakordselt Maa Elu portaalis 2.07.2025.