Tabasalust pärit Joel Kokla õpib Tallinna Tehnikaülikoolis teisel kursusel materjalitehnoloogiat. Praegu on tal käsil praktika TalTechi tudengisatelliidi programmis, kus noored ehitavad n-ö taskusatelliiti. Vabal ajal mängib Joel jalgpalli ja tegeleb puutööga.
Miks valisid just selle eriala?
Olen loodusteadusi, käelisi tegevusi ja katsetamist armastav inimene. Materjalitehnoloogia õppimine tundus olevat hea väljund neile isikuomadustele. Lisaks on tegu erialaga, mille valdkond on väga lai ja mis jätab hiljem edasi õppides ning töökohta otsides võrdlemisi vabad käed.
Kirjelda kõige ägedamat innovaatilist materjali.
Üks põnev materjal on grafeen – ühe aatomkihi paksune ja kärjekujulise struktuuriga süsiniku teisend. Grafeen on 100 korda tugevam kui teras, äärmiselt kerge, peaaegu läbipaistev ja elektrit juhtiv ning seda saab igaüks ise kodus valmistada. Selleks tuleb ümber pliiatsisöe mässida kleeplint ja lahti tõmmates jääbki kleeplindile õhuke grafeenikiht.
Millist aktuaalset probleemi saaksid lahendada materjaliteadlased?
Üks aktuaalsemaid probleeme on kindlasti alles arenemisjärgus olev taastuvenergia kasutamine. Kui senised päikesepaneelid on ränipõhised, üldjuhul paindumatud, läbipaistmatud ja piiratud kasuteguriga, siis materjaliteadlased püüavad neid puudusi uute lahenduste abil kõrvaldada.
Mis on olnud kõige põnevam kogemus sel erialal õppides?
Mõned nädalad tagasi pidime polümeermaterjale käsitlevas õppeaines sünteesima nitrotselluloosi. Tegemist on ühendiga, mis kannab hüüdnime „suitsuta püssirohi“ ja mida on kasutatud filmilintide ning dünamiidi valmistamiseks. Praktikumi teises pooles saime ka meie läbi viia mõningaid põlemiskatseid ja veenduda, et tegemist on väga süttiva ainega.
Üks lõbus tõik, mida Sa enne materjalitehnoloogia erialal õppimist ei teadnud.
Teoreetiliselt saaks talvel jää teedelt sulatamiseks kasutada soola asemel ka suhkrut. Viimane pole siiski nii efektiivne ja tekitaks looduses energiaülejäägi.
Kas oled vahel mõelnud sellise nurga alt, et inimkonna suurimad saavutused või avastused on paljuski seotud just elukeskkonna materjalidega? Tekstiilkiudude kasutuselevõtt on inimestele andnud võimaluse end vastupidavate rõivastega katta ja asustada Maa jahedamaid piirkondi. Metallid ja keraamika on muutnud tarvikud vastupidavamaks ning töövahendid tootlikumaks. Plastid aga pole nende õigel kasutamisel keskkonnaprobleem, nagu valdavalt arvatakse, vaid on loonud uue standardi ehituses, põllumajanduses, meditsiinis, hügieenis ning transpordis. Funktsionaalsed materjalid muudavad energia kogumise ja salvestamise efektiivsemaks ning võivad meid päästa globaalsest soojenemisest. Tutvu materjalitehnoloogia õppekavaga: taltech.ee/materjalitehnoloogia