Võrust pärit Jörgen Dobris õppis pärast gümnaasiumit Võrumaa Kutsehariduskeskuses puidutöötlemise tehnoloogia erialal ning 2014. aastal lõpetas Tallinna Tehnikaülikoolis materjalitehnoloogia õppekava puidutöötlemise suunal. Viimased 9 aastat on Jörgen töötanud Võrumaa Kutsehariduskeskuse Puidutöötlemise ja Mööblitootmise Kompetentsikeskuses Tsenter arendusjuhina, kus tema tööülesanded on seotud puidu tehnoloogia ja viimistlemisega ning valdkondlike rakendusuuringutega. Lisaks on ta mööbliettevõttes juhiabi. Töövälisel ajal köidavad teda aktiivsed tegevused - matkamine, kalapüük ja võrkpall.
Milline ülikooli ajal tutvutud materjalidest on Sinu jaoks Eestis suurima potentsiaaliga ja miks?
Ülevaade, mis Tehnikaülikoolis materjalidest saime, oli väga lai ja põhjalik. Minu hinnangul on Eestis juba praegu potentsiaal olemas saematerjali efektiivsemal väärindamisel, kuid kindlasti võib lisada puidukeemia ja madalakvaliteedilise puitmaterjali väärindamise. Usun, et selleks on meil olemas vajalik kvalifikatsioon ja piisavalt ressurssi.
Mis on järgmisel 5–10 aastal materjaliteadlaste suurimad väljakutsed?
Suurimad väljakutsed on seotud materjali taaskasutamise võimaluste parendamisega: leida paremaid tehnoloogiaid, lisamaterjale ja meetodeid, et jääkide ringlussevõtmine oleks võimalikult mugav ja vastaks etteantud kvaliteedinormidele.
Kuidas materjalitehnoloogia aitab rohepöördesse panustada?
Hetkel olen tööalaselt järjest rohkem kokku puutunud mööblisektoris tekkivatele jäätmetele uute võimaluste otsimisega. Eriti puudutab see plaatmaterjali ja laminaadi jääke ning pehmemööbli tootmisel tekkivaid jäätmeid – tekstiili ja nahka. Siin ma näen, kuidas just materjalitehnoloogia valdkonnas tehtavad uuringud ja katsed aitaksid leida paremaid lahendusi tekkivatele jäätmetele. Siia oleks vaja rohkem ressursse panustada ja erinevaid osapooli kaasata.
Üks lõbus seik, mis on sel erialal töötades ette tulnud.
Selliseid tekib jooksvalt, aga kunagi korraldasin üht koolitust, kus esineja oli algusaja kogemata ära unustanud ja osalejad juba kohal. Tuli kiirelt reageerida, et üks tund ära sisustada. Õnneks valdasin osaliselt teemat ning võtsin enda kanda „soojendusesineja” rolli.
Kas oled vahel mõelnud sellise nurga alt, et inimkonna suurimad saavutused või avastused on paljuski seotud just elukeskkonna materjalidega? Tekstiilkiudude kasutuselevõtt on inimestele andnud võimaluse end vastupidavate rõivastega katta ja asustada Maa jahedamaid piirkondi. Metallid ja keraamika on muutnud tarvikud vastupidavamaks ning töövahendid tootlikumaks. Plastid aga pole nende õigel kasutamisel keskkonnaprobleem, nagu valdavalt arvatakse, vaid on loonud uue standardi ehituses, põllumajanduses, meditsiinis, hügieenis ning transpordis. Funktsionaalsed materjalid muudavad energia kogumise ja salvestamise efektiivsemaks ning võivad meid päästa globaalsest soojenemisest. Tutvu materjalitehnoloogia õppekavaga: taltech.ee/materjalitehnoloogia