Samal ajal kui osa inimesi kütab külmadel talvekuudel toa soojemaks kui suvel, tõmbab teine osa pigem selga sooja kampsuni ja jalga villased sokid. Akadeemik, teadusprorektor ja liginullenergiahoonete uurimisrühma juht Jarek Kurnitski kuulub nende teiste hulka ja jagab oma mõtteid ja kogemusi, et innustada ja inspireerida ülikoolipere liikmeid valima kestlikumaid argiharjumusi. Jaanuaris on "Roheliste teemakuude" fookuses soojus ja valgus ehk hoonete energia.
Mida silmas pidades olete oma kodus kütte, ventilatsiooni ja valgustuse erinevatel aastaaegadel korraldanud?
Üldiselt käib kõik automaatselt, kuid korra aastas küttegraafikut ikka muudan. Päikeselisemal ajal, märtsi algusest oktoobri lõpuni on mul madalam graafik. Selle mõju on küll marginaalne, muudan pigem professionaalsest kretinismist. Samuti pean suvel jahutusvajaduse tekkides ventilatsiooniseadme juhtpuldist vajutama käsitsi madalama sissepuhketemperatuuri nuppu, sest 7 aastat vanal seadmel automaatfunktsiooni ei ole. Kõik muu käib nagu kellavärk, maasoojuspump kütab ja jahutab ning nihutab ka tarbimist vastavalt elektri hinnale.
Minu kodus on külmematel talvekuudel üsna täpselt 21 kraadi, suvel hoiab jahutus elutoas 25 kraadi ja magamistubades võib tõusta ka 26 kraadini.
Hästi soojustatud ja suure termilise massiga majas paneb tarbimise juhtimist tähele ainult soojuspumpa jälgides. Selle käik ei ole ühtlane, vaid jaguneb suurema võimsusega ettekütmiseks ning kallima elektri ajal jääb tööle ainult ringluspump.
Ainuke asi, millelt ma energiat kokku ei hoia, on ventilatsioon, mis töötab pidevalt sama kiiruse ja 90 W-se võimsusega. Oskan hinnata head õhu kvaliteeti ning nina on tundlik ka igasuguste materjalide või tekstiilide lõhnadele.
Mis motiveerib toaõhu temperatuurile lisaks arvestama ka õhukvaliteediga?
Eks ikka teadmine, et nii une kvaliteet, tööviljakus kui ka õpitulemus sõltuvad õhu kvaliteedist. Ventilatsioon ongi kõige viimane asi, mille arvelt energiat kokku hoida. Töö- ja õpikeskkonnas peaks õhu kvaliteedi tagamine toimuma nõudluspõhiselt, st ventileerime inimeste, mitte ruumide jaoks. Sellised süsteemid töötavad osades meie auditooriumites ja peaks tulema U03 renoveeritavasse ja kõikidesse teistesse edaspidi renoveeritavatesse korpustesse.
Paljud inimesed eelistavad ka talvel toas olla lühikeste varrukatega, suvel aga astuda jahedasse ruumi. Kuidas teie muutuvate temperatuuridega toime tulete?
Talvised toatemperatuurid on paradoks. Statistika näitab, et üle 22-kraadise toatemperatuuri puhul sagenevad sümptomid ja haigestumised. Energia, tervise ja mugavuse kompromissiks peetakse 21-kraadist toatemperatuuri kodudes, üldine soovitus ongi 21-22 kraadi. Liigse jahutusega on sama asi nagu ülekütmisega – võib nina tatiseks teha. Eestis on talvine ülekütmine üsna levinud, millegipärast oleme väga soojalembelised. Kesk-eurooplased panevad kampsuni selga ja ajavad läbi 20 kraadiga või isegi alla selle.
Öelge üks hea eneregiasäästunipp neile, kes ei saa kodus toatemperatuuri muuta.
Toatemperatuuri peaks saama küll igas kodus muuta, reeglina on ruumitermostaadid igal pool olemas. Kaasaegsetes korterites võib olla üllatavalt energiamahukas sissepuhkeõhu soojendamine, mis toimub elektriga. Tasubki vaadata ventilatsiooniseadme sissepuhkeõhu temperatuuriseadet, mis peaks olema 18 kraadi või isegi veidi madalam. Lisaks energiakulule pärsib soojem sissepuhkeõhk ventilatsiooni efektiivsust, sest soe õhk jääb lae alla ega pruugi jõuda inimeste juurde. Kodumasinate osas on lastega peredes hea valik soojuspumbaga pesukuivati, mille elektrikulu on oluliselt väiksem kui tavamudelitel.
Mõõda enda eluviisi kestlikkust eluviisitestiga siin.
Kuidas anda oma panus keskkonnajalajälje vähendamisse, loe "Roheliste teemakuude" lehelt, Tehnikaülikooli rohejuhisest ja Riigikantselei rohekäitumise tööriistakastist.