Kelleks Sa saada tahad?

Lapsepõlves tundus inseneritöö ja kõik ehitusega seonduv minu jaoks jube keeruline ja ma ei osanud siis veel uskuda, et suudaksin tulevikus mõnest silla- või majaehitusest aru saada. Kuivõrd aga põhikoolis ja gümnaasiumis ma reaalaineid ei peljanud ja numbritega sain hästi läbi, tundus ülikooliõpinguteks ehituseriala mulle sobivat.

Teedeehitusse suunas mind insenerist isa, kelle kaudu sain juba gümnaasiumiajal esimese tööotsa teehooldust tegevasse ettevõttese. Otsus spetsialiseeruda sillaehitusele tuli ülikooliõpingute ajal, mida ma pole siiani pidanud hetkekski kahetsema. Eriala on huvitav ja kahtlemata ka perspektiivikas, teed ja sillad ei kao ju kuhugi.

Miks tasub seda eriala õppima tulla?

Kindlasti sellepärast, et peale lõpetamist ootab ees lai ja huvitav tööpõld. Avatud ja suhtlemisaltid inimesed saavad minna tööle ehitusobjektidele objekti- ja projektijuhiks, ehitusjärelevalvesse või näiteks omavalitsustesse teedespetsialistiks. Need aga, kellele meeldib omaette nokitseda ja arvutada, saavad tegeleda teede ja rajatiste projekteerimisega, teha laborites katseid või tegeleda uurimis- ja arendustööga.

Lisaks ei pea sa peale kooli lõpetamist liialt muretsema, insenerina ei jää sa kunagi tööta ja agaramad võetakse juba õpingute ajal erialasele tööle.

Milline on kõige põnevam õppeaine?

Praktilise poole pealt on põnevad tugevusõpetuse ja ehitusmehaanika ained, mis annavad laiapõhjalised baasteadmised edasiste ainete omandamiseks ja mille teooria- ja harjutustundide vahepeale saab ka laboris erinevate materjalidega katseid näha.

Uued tudengid ei tohiks lasta ennast heidutada esimeste kursuste mahukatest üldainetest. Kuigi ka nende hulgas on sisukaid ja huvitavaid õppeaineid, siis suurem põnevus ja erialaste teadmiste omandamine algab siis, kui kogenud inseneridest õppejõud hakkavad lugema peaeriala aineid, kus teoreetilised teadmised seotakse ka praktiliste näidetega reaalsest inseneritööst.

Üks lõbus tõik, mida sa enne sel erialal õppimist ei teadnud.

Silla projekteerimisel kasutatakse tugevusarvutusi tehes erinevaid nõutud varutegureid, mille tulemusel on sildadel lõpuks mitmekordne tugevusvaru, silla kokkuvarisemise oht on pea olematu!

Võib öelda, et riigi majanduse aluseks on ennekõike infrastruktuur: teed, sillad, tunnelid, raudteed, lennujaamad ja sadamad, milleta ei pääse inimesed liikuma ega jõua kaubad tarbijani. Eesti teedevõrk on küll piisavalt tihe, kuid sellel ohutu ja sujuva liiklemise tagamine nõuab pidevat tööd. Infrastruktuur on ja jääb meie igapäevase toimetuleku esmaseks eelduseks. Kindel on, et hea haridusega insener leiab alati hea tasuga tööd, sest nii nagu Tallinn ei saa kunagi valmis, ei kao kunagi vajadus ehitusinseneride ja -geodeetide järele. Kui Sulle tundub, et just see võiks olla Sinu kutsumus, siis tutvu õppekavaga lähemalt: https://taltech.ee/teed-geodeesia