Mida peaks igaüks e-riigist teadma?  

Seda, et Eesti e-riigi ehitajad on tohutu töö ära teinud selleks, et meil võiks olla maailma parimad avalikud teenused. Ja et tiiger ei maga, kuigi vahel millegipärast nii arvatakse. Aga ka seda, et e-riik ei saa kunagi valmis, kuna tehnoloogia areneb pöörase kiirusega. Kui rääkida visioonist, siis tulevikus saab võimalikuks virtuaalassistendi abil viia läbi peaaegu kõiki toiminguid riigiga suhtlemises ja asjaajamises. Viimaks ka seda, et e-riigi ehitamine käib käsikäes hea avaliku halduse ehitamisega. 

Kus ja kellena selle eriala lõpetajad töötada saavad? 

Valikuid on palju. Kindlasti riigiasutused ja miks mitte ka rahvusvahelised organisatsioonid, kus vajatakse laia silmaringiga e-riigi teadlikke inimesi, kes oskaksid tehnoloogia võimalused kokku panna ühiskondlike vajadustega. Samuti mitmesugused IT- ja konsultatsiooniettevõtted, kes kas nõustavad või töötavad välja lahendusi e-riigi ehitamiseks. Meie programmi eripäraks on suur vabadus endale ise teed rajada – ise valid, kas tegeleda rohkem tehnoloogiate, andme- või sotsiaalteadusega. Samuti rahvusvahelisus, mistõttu usun, et ka karjäärivalikud on rahvusvahelised. Ma ise töötan viimased 7 aastat rahvusvaheliste projektidega. 

Millise probleemi lahendamise kallal Sa ise praegu töötad või töötada tahaksid? 

Mind huvitavad hetkel enim tehisintellekti kasutuselevõtuga seotud eetilised küsimused ja riskid. Lihtne näide on see, kui isesõitev auto satub vältimatusse õnnetuse-eelsesse olukorda, siis kelle elu ja tervist peaks ta üritama kaitsta – reisija või teise liikleja? Aga need riskid varieeruvad otsusetegemise kallutatusest eksistentsiaalseteni. Kas ja kuidas tuleks seda valdkonda reguleerida; kas regulatsioon on arengupidur või hädavajadus? Praegu on diskussioon alles algusjärgus, aga kindel on see, et kiire tehnoloogilise ja sellega seotud muu arengu kontekstis on vaja riigil sammu pidada, et võimalustele hoogu juurde anda, aga riske maandada.  

Mis on olnud kõige põnevam kogemus sellel erialal õppides?  

Minu kui IT-ga igapäevaselt süvitsi mitte-kokkupuutuva inimese jaoks oli hämmastav, kuidas kolme nädalaga on võimalik tudengile selgeks teha, kuidas toimub programmeerimine, ning lasta tal Javas, SQL-s ja HTML-s ainult väikese abiga teha valmis täiesti toimiv praktiline lahendus, mis päriselt töötab veebikeskkonnas.  

Küberturbe alased ained on avanud silmad ekraani taga toimuva maailma lakkamatusse võitlusse heade ja pahade vahel.  

Aga kõige toredamad kogemused on seotud võrratute inimestega, kelle pühendumus ja nutikus on inspiratsiooniallikaks ja innustab ka ennast rohkem pingutama. Iga suure asja ärategemisel on tiimitööl võtmeroll. 

Üks lõbus tõik, mida sa enne sellel erialal õppimist ei teadnud 

Kõige lõbusam lugu on see, et üks meie õppejõud pani esiklapsele nimeks Alexa ja järgmisele kaalub nimeks panna Siri.  

Aga ühes mu lemmikaines, milleks on küberturvalisus, sain selgeks red team’i ja blue team’i rollid küberturvalisuse õppustel, mis tähistavad vastavalt ründe- ja kaitsetiime. Lõbus tõik sellest vallast on, et isegi sinihambaga varustatud kõrvaklapid võivad olla potentsiaalseks ründevektoriks, rääkimata kontorilauale jäetud juhtmeta hiirest. Selle aine läbimine mõjub vägagi distsiplineerivalt nö küberhügieenile. 

Digiriigi areng, sealhulgas uute teenuste käivitamine ning tehnoloogiliste võimaluste kaasajastamine on lähiaastate infoühiskonna arengu peamised suunad. Tehnoloogilised muudatused mõjutavad kõiki majandusharusid ja ettevõtteid, nii avalikku kui erasektorit. Oskused ja teadmised digiriigi tehnoloogiatest ja teenustest, innovatsioonist ja e-valitsemisest ning selle õiguslikust keskkonnast võimaldavad teha karjääri nii avalikus kui erasektoris, samuti rahvusvahelistes organisatsioonides. Tule õppima, kui soovid olla digiriigi tehnoloogiliste arengute eesliinil ning juhtida e-riigi infosüsteemide ja tarkvara arendusi. Õpe toimub inglise keeles. Tutvu e-riigi tehnoloogiate ja teenuste õppekavaga: taltech.ee/e-riigi-tehnoloogiad-ja-teenused