Tallinna Tehnikaülikool

See on täna 17. mail - IT Kolledž 20!

IT Kolledži sünnipäevaks loetakse 17. maid 2000. Kolledži teise aastakümne juubelit sümboliseerib ja märgistab üleriigilise eriolukorra asendumine hädaolukorraga. Ja seda ajal kui inimkonna ees on reaalsuseks saamas väljakutsed taas Kuule ja isegi Marsile jalg maha saada.

Rääkides ajast 2000 hakul, siis kolledži vanemad - Eesti Vabariik Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu, Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Telekom, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) panid oma kahele kasvandikule nimeks Hitsa ja Eik. Juhtus nii, et nimi Eik läks tütrele (kogukond oli kärsitu ega kannatanud pikemat arupidamist), aga ega nimi loodusseaduste vastu saa, pisitütrest kasvas tütarlaps ja ajapikku igati kena ja tragi neiu.

Eik oli oma 17-l sünnipäeval üle Maarjamaa teada kaunis külaneiu, kelle võrgupunumise kunst oli erakordselt imetlusväärne ja kes jaanikiigel ikka kõige kõrgemaid kaari lennutas ja ülikoole hullutas. Teda jätkus kõikjale, tal olid keeled suus ja laulud meeles. Niiviisi mängeldes, tehes tööd või särades küla- ning linnapidudel ei adunud Eik kuidagi, et vanemad tema tuleviku osas hoopis maisemaid plaane hauvad.

... vanemate arvates oli ülim aeg tütar mehele panna enne kui see täiesti ula peale läheb.

Oh, Esä, korgõl üleväh, panõ Eik’u mehele,

kas sepäle vai sellile vai vanalõ juudilõ,

sis tull’ üts ill’os TalTech poiss, kel kaalah hõpõkell,

ta’ võtsõ pikä pudela ja andsõ esäle,

ku esä rüübäs pudelast, sis imä limpsas’ kiilt,

siis küüsse TalTech Eik’u käest, no, Eik’u, kuis sis om?

ku TalTech Eik’ut mutsahti, tä-s lausu sõnnagi!

                    [viisil Zetod „Lätsi kõrtsu“, „Ivvo“, trad/arr J. Vabarna]

Nüüd, kaasaegse maatrikspere viljastavas embuses ei võtnud kaua aega kui kunagine Eik, nüüdne Ico, sai maha tublide kaksikutega – TestLab ja RiistvaraLab. Need jõudsid vaevu roomama hakata kui Ico taas käima peale sai ning tõi 2020 aasta veebruaris ilmale teadusarvutuskeskuse. Rääkimata veel pereringis punutud pilkupüüdvast käsitööst - IT süsteemide analüüs ja kavandamine magistriõppekavast, mille programmijuht on kolledžit, ülikooli ja pankasid läbilõhki tundev Paul Leis ning Digimuutused ettevõttes magistriõppeõppekavast, mille konstruktor oli nii Hitsa kui Eik’u sünni tunnistaja Kristjan Rebane.

Kolledži 20 aastase ajaloo jooksul on olnud mitmeid sütel ja noateral kõndimisi. Võib arvata kuivõrd ettevaatlikult suhtuti nullist alustavasse rakenduskõrgkooli, mis oli küll saanud käivitumiseks ühekordsed rahasüstid Eesti ja Rootsi riigilt, Telialt-Telekomilt ja mitmelt suurkorporatsioonilt (Oracle, Microsoft, Cisco, Intel, …). See ressurss kulus kõik ära, et Rävala 14 aadressil Kaitseministeeriumi valduses olevasse paljude intrigeerivate rentnikega õppehoonesse kujundada minimalistlik kuid värske sisustuse ja hingamisega kõrgkooli alge. Oli üllatav ja imetlusväärne kuivõrd palju noori tuli üle ehitusprahi oma dokumente kooli tooma – oli neid, kelle ootused erinesid ülikoolide pakutavast haridusest ning oldi valmis riske võtma ning kooli arenduses kaasa lööma.

Usaldus kasvas aegamööda. Läks mitu aastat kui teised rakenduskõrgkoolid Eesti Infotehnoloogia Kolledži oma „punti“ võtsid. Läks aega, et saada esimene akrediteering kõrghariduse hindamise nõukogult ja riiklik koolitustellimus ministeeriumist. Läks aega kuni kolledži asutanud ülikoolid märkasid, et miskit uut on kõrgharidusmaastikul, mis nende rutiinset vastuvõttu ahistab. Nähtusele pöörati tähelepanu ning asuti jõuliselt oma programme ning turundust timmima. Märgati ka, et Cisco võrguakadeemia pole sugugi ainult kaablipistikute ühendamise tase vaid põhjalikult läbimõeldud ja arenev võrgutehnoloogia programm, mis annab õppe läbinule „relvad“ metsikus telekomidžunglis toimetulemiseks.

Eesti Infotehnoloogia Kolledži sisemised kvaliteedinõuded olid kõrged (tänud kauaaegsele kvaliteedijuhile Merle Varendi`le), õpingute lõpule viimine nõudis pühendumist ning oli palju neid, kes haridustee pooleli jätsid kuivõrd kogunevad IT oskused lubasid varakult tööjõuturul mugava positsiooni kindlustada. Pikki aastaid, ka uues õppehoones TTÜ linnakus, kus maja oli nimekirjade järgi tudengeid pilgeni täis, püsis iga-aastaselt väljaantavate diplomite hulk alla saja. Ega siin asutajatel muud üle ei jäänudki kui proovida pilti kardinaalselt muuta ja alates 1. augustist 2017 on IT Kolledž Tallinna Tehnikaülikooli õppeüksus.

Üleminekuperiood veel kestab ametlikult 1. augustini 2020, kuid saab juba öelda, et esmane määramatus ja valusalt tunnetatud identiteedikaotus on asendunud mitmekihilise ülikoolisisese koostööga ning oma uue kuvandi ülesleidmise ja omaksvõtmisega. TalTech IT Kolledž ja ICO maja on täna linnakus täiesti põhjamaist „pole üldse paha“ tunnustust väärt. Ka nende arv, kes kolledži seinte vahel õppinuna nüüd lõpudiplomi või kraadini jõuab, on läinud ülesmäge – maagiline 100 murti suure varuga juba möödunud aastal! Kui eraldiseisva õppeasutusena oli kolledži tasemelaeks kirjutatud kõrghariduse esimene aste (rakenduskõrgharidus), siis nüüd toimub majas õppetöö ka magistritasemel. Oma praktilist kiiksu ja metoodikat säilitades, kaasates akadeemiaväliseid spetsialiste asutustest ja ettevõtetest. Jooksutades inglisekeelset bakalaureuseõppe kava Küberturbe tehnoloogiad, mis meelitab Eestisse süva-IT-d õppima tudengeid eri maailmajagudest.

20 aastapäeva juubelil soovin avaldada tänu kauaaegsetele ja kõikenäinud kolledži töötajatele – õppejõududele Toomas Lepikultile, Lembit Viilupile, IT juhile Siim Kruusmaale, haldusjuht Alfred Lõhmusele ja tehnik Tiit Toomelile. Kõikidel neil 20 aastal on kolledži õppetöös osalenud inglise keele õppejõud Kärt Rummel ja füüsik Sirje Keevallik. Üsna algusest on kolledžiga seotud olnud Linnar Viik, Kristiina Hakk, Truls Ringkjob ja Jaanus Pöial. Edasine nimekiri läheks juba väga pikaks, aga on iseloomulik, et kolledži on pikkadeks aastateks võtnud oma südameasjaks paljud õppejõud eri ettevõtetest ja teistest õppeasutustest – Avo Ots, Priit Raspel, Kaido Kikkas, Valdo Praust, Margus Püüa, Paul Leis, Peeter Lorents, Indrek Meos, Tanel Tammet ja paljud teised. Vilistlased Antti Andreimann, Margus Ernits ja paljud teised. Ja nad on endiselt siin või väga lähedal.

Pikk on ka see nimekiri, kes on üle kümne aasta IT Kolledži tugitegevuste juures olnud – Marje Meenov, Pille Juust, Lembi Tiks, Dagmar Tamme, Kaja Salum, Andres Lepp ja paljud teised. Kokku 17 aastat kestis tihe integratsioon EITSA-ga, hiljem HITSA-ga (tänud siinjuures super tasakaalukale juhatuse esimees Toomas Sõmerale), mis veel tänaseni pesast väljalennanul teravat silma peal hoiab.

On meeles kultuurikorüfee Olavi Pihlamägi kunagine kommentaar TPI majanduse lõpetanud Anne Veski kohta – insener läks rahvamajandusele kaduma, aga Eesti levimuusika sai tähe. Kolledži pööningul ringi vaadates näeme, et meie diplomeeritud IT süsteemide administraator Uku Suviste on Eurovisioon 2020 finaalvõistluse laulja! On teisigi lõpetanuid, kes on ehmatanud lauluandega – miljoniettevõtja Kristel Kruustük, multifunktsionaalne IT nõustaja Kristjan Karmo. On lõpetajad riigi ja rahvusvaheliste suurfirmade tipp-positsioonidel, start-up ettevõtete eesotsas siin- ja sealpool suurt lompi. RangeForce-st olete kuulnud? On lõpetajaid, kes on täna ise edukad ja tunnustatud õppejõud, ka kolledžis endas. Tänaseks üle 1200 lõpetaja! Legend kerib omale uusi kihte juurde.

Nii et läheme COVID-19 hädaolukorrale vastu soliidse tervisepagasiga ning veendumusega, et alustatut on põhjust meeles pidada ka tulevastel sünnipäevadel ja juubelitel. Küll siis süüakse torti, avatakse šampuseid ja vihutakse tantsu. Seniks olgem virtuaalsed ja laskem pidutunne eneses valla.

Laeb infot...