Basel Hammoda (täisnimega Basel Osama Sayed Ahmed Hammoda) ei ole tüüpilise akadeemilise karjääriga teadlane. Tema teekond on viinud meditsiinist ettevõtluse ja tehnoloogia ristumiskohta ning Egiptusest Eesti akadeemilisse ja ettevõtluskeskkonda. Täna töötab ta ettevõtluse lektori ja teadlasena TalTechi majandusteaduskonna ärikorralduse instituudi ettevõtluse ja rahvusvahelise äri valdkonnas.
„Nagu enamiku akadeemiliste ametikohtade puhul, jaguneb ka minu töö õpetamise, teadustöö ja teenindustegevuse vahel,“ kirjeldab Hammoda oma igapäevast rolli. Teda paelub eelkõige ühiskondlike nähtuste keerukuse mõtestamine ning lahenduste otsimine tänapäeva probleemidele. Just see annab tema sõnul teadustööle suurema mõju ning aitab luua sisulisi seoseid tööstuse, poliitikakujundamise ja kogukondadega.
Õpetamisest on Hammoda jaoks kujunenud üks olulisemaid eneseteostuse vorme. Alates akadeemilisse maailma sisenemisest viis aastat tagasi peab ta klassiruumi üheks kõige inspireerivamaks töökeskkonnaks, eriti siis, kui on näha tudengite arengut ja nende edasisi samme karjääris.
Millised on Sinu hobid ja huvid?
Igapäevased pikad jalutuskäigud on saanud mulle väga omaseks harjumuseks juba Ühendkuningriigis elamise ajast. Olen pärit Lähis-Idast, kus igapäevane liikumine tähendab sageli autoga sõitmist. Birminghamis MBA-õpingute ajal tutvustas aga üks mu lähedane sõber mulle jalutamise võlu, eriti kanalite ääres hiliskevadel ja suvistel päevadel.
Armastan ka ujumist ja jõutreeningut, millega ma kahjuks ajapuuduse tõttu praegu eriti ei tegele. Kasvasin Egiptuses üles professionaalse ujujana ja vesi on minu loomulik keskkond 😊 Nüüd hüppan alati vette, kui satun basseini, järve või mere äärde, isegi siis, kui vesi on jäiselt külm.
Veel üks harjumus, mida mõjutas eriti üks Briti sõber, on raamatute lugemine. Eriti armastan inglise keelset ilukirjandust ja aimekirjandust. Olen tänulik, et toona jagas ta minuga oma lemmikuid ning me arutasime neid kohtudes, mistõttu hakkasin lugemist väga nautima.
Miks Eesti? Kus Sa varem eesti keelt õppisid?
Olen pärit Egiptusest ning kasvasin üles Kairos, vaikses ja rohelises linnaosas Maadis. See kasvatas minus vastupidavust, igatsust ühtekuuluvuse ja rahuliku elu järele ning tegi minust üsna ambitsioonika inimese. Seetõttu pole üllatav, et mind tõmbab Eesti.
Tegin teadliku otsuse Eestisse elama asuda juba ammu enne siia kolimist doktorantuuri alustamiseks. Mul oli oma idufirma ja 2019. aastal sain Eesti e-residendiks, mis süvendas ka plaani kolida Tallinna ja kasvatada siin oma äri. COVID aga keeras need plaanid pea peale ning samal ajal tekkis võimalus hoopis alustada doktoriõpinguid TalTechis. Mind oli varem vastu võetud kolmele erinevale juhtimise doktoriõppekavale Ühendkuningriigis, kuid tol hetkel ei olnud tähtede seis minu poolt, mistõttu otsustasin jääda siia.
Miks Eesti? Sellele on praegu keeruline vastata, sest viimastel aastatel on palju muutunud. Kuid tol ajal vastas see hästi sellele, mida ma elus nii isiklikult kui ka professionaalselt otsisin. Soovisin elada rahulikus paigas, lihtsa elustiiliga, looduse keskel ja mitte kaugel rannast. Lisaks tundus Eesti ettevõtja, teadushuvilise ja tehnoloogiakogemusega inimese jaoks ideaalne sobivus. Arvasin, et areneva ühiskonna ja majandusena saan oma teadmistega panustada Eesti arengusse – see on minu jaoks oluline viis kogukonnale tagasi anda.
Pean tunnistama, et eesti keel on ilus keel, ehkki üsna keeruline. Enne siia kolimist jälgisin mitmeid Eesti YouTube'i kanaleid ja veebisaite ning tundsin, et mu keeleoskus oli siis parem kui praegu. Üks põhjus selleks oli see, et mind huvitas keel ise, et siia kolides tahtsin paremini integreeruda. Kuna aga eesti keelt kasutatakse rahvusvahelises teaduses ja äris harva ning seda räägib suhteliselt vähe inimesi, õpivad paljud välismaalased seda pigem praktilisest vajadusest kui sisemisest huvist. Usun, et kohalik valitsus peaks tegema rohkem pingutusi, et hõlbustada välismaalaste teed eesti keele intuitiivsel õppimisel ning parandada eestlaste keeleoskust ka väljaspool akadeemilisi ja äriringkondi, et parandada sotsiaalset integratsiooni ja saavutada majanduslikku kasu. Näiteks võiks alustada sellest, et avalikes kohtades ja veebisaitidel olevad sildid ja teave olid kakskeelsed (eesti ja inglise keeles).
Mis motiveeris Sind just ettevõtluse ja rahvusvahelise äri valdkonnas doktorikraadi omandama?
Doktorantuur oli akadeemilise arenguplaani kulminatsioon, mille koostasin juba 2011. aastal. Pärast Egiptuse revolutsiooni pidin, nagu paljud minu põlvkonnast, oma mugavustsoonist välja astuma ja karjääriarengut tõsisemalt võtma. Minu eesmärk oli lõpetada doktoriõpingud 2020. aastaks, sest parem hilja kui mitte kunagi. Plaani toitis üks kursus, mille läbisin MBA-õpingute ajal Astonis – edasijõudnute strateegiakursus, kus professor sisendas meisse kriitilist mõtlemist. Arendasin seal sügavat huvi strateegia vastu ning töötasin välja kaks kontseptuaalset mudelit, mis arendasid ressursiorganiseerimise teooriat ja Porteri viie jõu mudelit. Hiljem avas tehnoloogiakonsultandi töö mulle silmad kiirele muutusele, mida tehnoloogia toob ettevõtlusse ja ühiskonda, ning pikaajaline seotus idufirmade ökosüsteemidega ja ettevõtjakogemus tekitas tugeva huvi nende teemade uurimise vastu.
Millised olid Sinu ootused õpingute alguses ja kuidas need ajas muutusid?
Minu ootused erinesid alguses mõnevõrra tegelikkusest. Ühendkuningriigis on doktoriõpe üldiselt väga pragmaatiline: uurimistööga alustatakse kohe ning õpingud lõpevad tavaliselt kuni kolme aasta jooksul monograafiaga. Eestis ja laiemalt Euroopas on doktoriõpe sageli struktureeritum ning hõlmab rohkem kursusi, mis küll toetavad laiapõhjalisemat akadeemilist ettevalmistust, kuid võivad samas võtta aega otsese teadustöö arvelt.
Samuti pannakse siin suuremat rõhku uurimistöö teoreetilisele positsioneerimisele, näiteks selgelt määratletud uurimislünkadele ja erinevatele mõõdikutele, mis mõnel juhul võib hajutada teadlase fookust ning pikendada doktoriõpingute kestust. Sellega kohanemine võttis mul aega, kuid pärast seda edenesin oma teadustöös jällegi kiiresti.
Milliseid oskusi ja pädevusi arendasid õpingute jooksul kõige enam?
Kõige olulisem oskus, mille arendasin, on kriitika aktsepteerimine ja võime pidevalt oma oskusi ja tööd parandada. Konsultatsioonis ja tööelus üldiselt on areng pigem isiklik ettevõtmine, kuid akadeemias on see lõputu protsess paremaks teadlaseks, õpetajaks ja kogukonnaliikmeks saamisel. Samuti töötasin regulaarselt koos inimestega erinevatest sotsiaalsetest taustadest ja uurimisvaldkondadest, mis avardas mu arusaama sellest, kui mitmekesiselt inimesed mõtlevad, käituvad ja koostööd teevad. See suurendas minu sallivust ja arusaamist maailma reaalsustest ning tugevdas märkimisväärselt minu juhtimisoskusi.
Karjäär ja tulevik
Kuidas on doktorikraadi omandamine mõjutanud Sinu karjääri ja võimalusi?
Doktorantuuri alustades olin juba otsustanud pühenduda akadeemilisele karjäärile. Mul oli juba tööstuse ja ettevõtluse alal hea positsioon, aga akadeemiline maailm mitte ainult ei rikasta teaduslikku tausta, vaid minu arvates suudab see ka piiriüleselt sildu luua, mida ma alati saavutada tahtsin.
Pärast doktorikraadi omandamist olen üha enam tunnustust saanud nii akadeemilistes ringkondades kui ka väljaspool. Lisaks igapäevasele teadus- ja õpetamistööle olen saamas mitme akadeemilise ja poliitilise kogukonna aina olulisemaks liikmeks. Samuti suutsin luua kvaliteetsemaid sidemeid tööstusega, mis põhinevad vastastikku kasulikul koostööl. Samuti hindavad poliitikakujundajad ja kogukonna organisatsioonid üha enam akadeemiliste teadmiste ja praktilise kogemuse kombinatsiooni, eriti kui oma panus ja mõju on nende prioriteetidega kooskõlas.
Doktoritöö ja selle praktiline väärtus
Baseli doktoritöö kannab pealkirja “Aktiivõppe meetodid ettevõtlusõppes: pädevuspõhine lähenemine nende teoreetiliste aluste ja tõhususe uurimiseks”. Töö avab telgitaguseid, kuidas ettevõtlusõppes rakendatavad aktiivõppe meetodid on teoreetiliselt põhjendatud, milliste õppimisteooriatega need seostuvad ning kuidas need aitavad kaasa õppijate ettevõtluspädevuste kujunemisele ja hindamisele kõrghariduses.
Miks valisid selle teema oma doktoritööks?
Minu taust mõjutas oluliselt minu keskendumist aktiivsetele lähenemistele ettevõtlushariduses ja digitehnoloogiate rollile. Olin aastaid tehnoloogia konsultant ning ligi kümme aastat aktiivselt seotud idufirmade ökosüsteemidega ettevõtja, mentori ja koolitajana. See andis mulle vahetu kogemuse traditsioonilise ettevõtlusõppe ja praktilise, kompetentsipõhise lähenemise vaheliste lõhede kohta.
Millised olid Sinu doktoritöö peamised uurimisküsimused ja miks on need laiemalt olulised?
Minu põhifookus oli uurida, kuidas aktiivseid ettevõtluse õpetamise meetodeid, sealhulgas digitehnoloogial ja tehisintellektil põhinevaid, saab tõhusalt rakendada ettevõtluspädevuste ja tulemuste parandamiseks. Kuigi praktiliste meetodite väärtust tunnistatakse laialdaselt, on endiselt lünklik arusaam sellest, kuidas need tegelikult õpitulemusi parandavad.
Millised olid suurimad väljakutsed või üllatused uurimistöös?
Akadeemiline teadlane toimib sisuliselt ettevõttesisese ettevõtjana. See roll nõuab suurt iseseisvust, vastutust ja paindlikkust, täpselt nagu ettevõtluses.
Milliseid praktilisi soovitusi pakuvad töötulemused poliitikakujundajatele?
Minu uurimistöö aitab õpetajatel, inkubaatoritel ja kiirenditel paremini mõista, milliseid pädevusi saab eri aktiivsete meetoditega arendada. Samuti annab see kõrgkoolide juhtidele ja haridus poliitikakujundajatele aluse paremateks otsusteks seoses õppekorralduse, digitehnoloogiate, tehisintellekti ja koostööga ettevõtlusökosüsteemides.
Tööstusdoktornatuuri vastuvõtt kestab kuni 31. jaanuarini 2026.