TalTechi mehaanika ja tööstustehnika instituudi projektiassistent Karl Läll õpetab üliõpilastele asjade interneti praktikume nii bakalaureuse- kui magistritasemel ning viib läbi füüsika ja mehaanika praktikaid. Lisaks panustab ta autonoomsete sõidukite laborisse ja teeb koostööd avatud ülikooliga, viies programmeerimis- ja inseneriõpet gümnaasiumitesse. Õppejõuna on ta TalTechis tegutsenud ligi viis aastat, ent õpetamiskogemust on tal rohkem kui 15 aastat, alustades juba "Noored kooli" programmist. 

Õppimine kui teadmiste rakendamine 

Läll defineerib õppimist valemiga: õppimine = uus teadmine + selle rakendamine. "Kui teadmine jääb rakendamata, pole sellest kasu," selgitab ta, tuues näiteks üldtuntud fakti, et suitsetamine kahjustab tervist - teadmine on olemas, aga õppimine toimub alles siis, kui seda teadmist ka päriselt rakendatakse. 

Tema jaoks on õpetamine ja õppimine peaaegu vastandid. "Nii kaua, kuni mina loengus räägin ja tudeng Facebookis scrollib, õppimist ei toimu. Õppimine algab siis, kui mina jään vait ja tudeng hakkab mõtlema, kuidas ta ülesande lahendab," ütleb Läll. Tema põhimõte on "mine eest ära" - anda tudengile võimalus ise avastada ja eksida ning sekkuda vaid siis, kui takistus on ületamatu. 

Õppejõuna kirjeldab Läll end kolme märksõnaga: toetav, sest tudengid ei peaks kartma tema poole pöörduda; diferentseeriv, sest ta arvestab, et erinevatel tudengitel on erinev stardipositsioon ja pingutus; ning rõõmsameelne, sest ta usub, et positiivne õhkkond toetab õppimist rohkem kui hirm või surve. 

Üldpädevused - kõik on olulised, esiplaanil enesejuhtimine 

Õpetajatöös inspireerivad teda hetked, kui tudeng saavutab midagi uut - olgu see esimene töötav programm, sensor, mis mõõdab temperatuuri või interneti kaudu juhitav jukebox. "Kui tudeng jõuab oma maksimaalse potentsiaali lähedale ja tekib nö flow – see on parim tunne ka õppejõu jaoks," ütleb ta. 

Läll usub, et ülikooli eesmärk on eelkõige tööeluks ettevalmistus, mis tähendab, et üldpädevused on erialaste teadmiste kõrval hädavajalikud. Tema jaoks ei ole ükski pädevus teisest olulisem, kuid eriti rõhutab ta enesejuhtimist ja iseseisvat arengut - oskust mitte oodata kubjast, vaid võtta vastutus oma töö ja arengu eest. Samavõrd tähtsaks peab ta loovust ja kriitilist mõtlemist, mis aitavad inseneril näha probleeme uuel viisil ja pakkuda ootamatuid lahendusi. 

Tema sõnul ei saa neid pädevusi õpetada eraldi ainethttps://taltech.ee/oppiminees, vaid need peavad kulgema läbi kõigi kursuste ja ülesannete - rühmatöödes, avatud ülesannetes ja projektides. 

Õpetamise hea tava - akadeemiline vabadus ja vastutus 

TalTechi õpetamise heast tavast väärtustab Läll enim akadeemilist vabadust ja julgust katsetada. Ta leiab, et õppejõu töö ei ole palga eest loengut pidada, vaid tagada, et tudeng päriselt õpib. See tähendab pidevat arusaamise kontrolli, paindlikku juhendamist ja tudengi vastutusele suunamist. 

Lälli unistus TalTechi õppimisest on projektipõhine, ainete ülene ja loovust toetav. "Kui tudeng ehitab ühe projekti raames näiteks tooli, saab ta sama objekti kaudu näidata teadmisi nii materjalitehnoloogias, tugevusõpetuses kui elektroonikas. See ongi päris elu - probleemid ei jagune õppeainete järgi," ütleb ta. 

Tutvu hea õppimise ja õpetamise kohta lähemalt: taltech.ee/õppimine