Viljandimaalt pärit Karmo Kiiman on lõpetanud TalTechis puidu- ja plastitehnoloogia magistriõppekava puidutöötlemise suunal. Juba enne magistrikraadi omandamist alustas ta tööd eritellimusmööbli konstruktorina ja hetkel töötab insenerina firmas, mis tegeleb kruiisilaevade tehnilise sisekujundusega. Karmo on alati jaganud tööaega erasektori ja Tallinna Tehnikaülikooli vahel, kus töötab osakoormusega Puidutehnoloogia laboris puittoodete projekteerimise ja tehnoloogia lektorina.
Milliseid üllatusi on sel erialal töötades ette tulnud, mida ülikoolist tulles ei osanud oodata?
Kui ülikoolis ollakse harjunud, et kätte on antud ülesande algandmed ja selle lahendamise käik on tüütu ja raske, siis tegelikus tootmismaailmas on tihti olukord vastupidine: on olemas lihtne eesmärk, kuid pole korraliku alguspunkti ning raske ei ole mitte ülesande lahendamine, vaid tööks vajaliku informatsiooni leidmine, kogumine ja mõistmine.
Olla väga hea insener ei tähenda, et pead olema matemaatika ja füüsika geenius. Erinevalt sellest levinud arvamusest aitab probleemide lahendamisel tihti hoopiski rohkem kaasa hea suhtlusoskus, avatud meel ning koostöövalmidus. Matemaatilised tehted ja tehniline taiplikkus on vajalik, aga tiimis töötades ainuüksi sellest ei piisa.
Kelleks selle eriala lõpetajad võivad saada ja kus nad töötavad?
Kindlasti leitakse erialast tööd puidusektoris. Paljud minu tuttavad vilistlased on seotud näiteks mööblitööstusega, kus nad on leidnud töökoha konstruktori, inseneri, müügi- või projektijuhina.
Olen oma erialaga väga rahul ja kui oleks võimalus uuesti valida, teeksin sama valiku. Kogu oma senise tööpõlve olen veetnud erialast tööd tehes ja kavatsen kindlasti tulevikus end veelgi täiendada. Unistuseks on lähiaastatel luua ka oma inseneriteenuseid pakkuv firma.
Milliseid teadmisi ja oskusi on Sul tulnud tööl juurde õppida ja kas neid saaks õppida/õpetada ülikoolis?
Täiesti nullist ei ole ma pidanud midagi juurde õppima, pigem olen ülikoolis omandatud teadmisi süvendanud. Leian, et magistriõppe ja ülikoolihariduse üldisem idee ongi anda lai teadmiste aluspõhi ja elukestev õppimisvõime. Tööturul tuleks omandatud teadmistest hetkel vaja olev välja noppida, seda rakendada ja oma teadmisi süvendada.
35% Eesti töötleva tööstuse müügimahust moodustavad just puidu- ja mööbli-, kummi- ja plasti- ning tekstiili- ja rõivatööstuse allharud. Ekspordimahtude kasvu tõttu investeerivad ettevõtted tootmise laiendamisse, tehnoloogia arendamisse ja efektiivsuse kasvatamisse, mis omakorda on toonud kaasa suure nõudluse erialaste teadmistega spetsialistide järele. Vastavalt valitud suunale saad põhjalikud teadmised puidu- või plasti- või tekstiili ja rõivatööstuse materjalide ehituse, omaduste ja tehnoloogiate kohta. www.taltech.ee/puidu-plasti-ja-tekstiilitehnoloogia