Mis AI maailma praegu tervikuna iseloomustab?

Kuigi tehisintellekt on valdkonnana eksisteerinud juba pea 70 aastat, siis viimast aega iseloomustab justkui võidujooks, kus püütakse teiste loodud mudeleid ja lahendusi üle lüüa.

Investeeringud tehisintellekti valdkonda on kiiresti kasvanud ning tänu praegustele edulugudele kasvavad tulevikus kindlasti veel. See soodustab uute lahenduste turuletulekut, kes kõik soovivad osa saada jagatavast rahast. Eesmärk on jõuda AGI – General Artificial Intelligence, tehisüldaru ehk inimese kognitiivsete oskuste tasemega võrdse või neid ületava tehisaru –  väljatöötamiseni. See omakorda suudaks juba ise luua järgmisi versioone endast kiiremini kui inimene. Kes selle verstapostini jõuab, saab tohutu eelise teise ees.

Kindlasti areneb Hiina autonoomse AI ehk Manuse sarnaste tööriistade ja süsteemide valdkond, kus tehisaru agendid saavad iseseisvalt tegutseda ning täita tööülesandeid.

Väga oluline on, et tehisaru loomisel jälgitaks turvalisust. Praeguse meeletu tempo juures kipub regulatsioon maha jääma. Samas tuuakse välja ka see, et liigne regulatsioon võib pidurdada tehisintellekti arengut. Oluline on leida sobiv tasakaal.

Millised valdkonnad tänu AI tõusule praegu eriti kiiresti muutuvad? Ja kas on lootust, et midagi jääb ka kindlalt püsima?

AI muudab väga paljusid valdkondi. Tegevusalades, kus suur osa tööst tehakse arvutiga, annab see võimaluse protsesse automatiseerida ja seeläbi efektiivsemaks muuta. Näiteks meditsiinis aitab AI kiirendada ja parandada diagnoosi panemist ning pakkuda personaalsemat abi patsiendile. Hariduses aitab AI pakkuda õppija tasemele vastavaid juhiseid, mis jällegi võimaldab personaalsemat lähenemist.

Programmeerimine on valdkond, mida AI teeb täitsa heal tasemel. Arendaja saab lasta palju koodi genereerida tehisaru poolt. See aga ei tähenda, et arendaja kui amet kaob ära. Pigem see muutub ja võimaldab veel paremaid ja läbimõeldumaid lahendusi luua. Kuigi AI teeb suure osa programmeerimisest ära, on vaja neid, kes oskavad koodi kirjutada ja saavad valideerida ning vajadusel parandada AI loodut.

Kuidas sina end AI teemadel kursis hoiad ja mida soovitad teistele?

Proovin kuuluda erinevatesse kommuunidesse, kus nendest teemadest räägitakse. Need võivad siis olla mingid vestlusgrupid, teadusgrupid või ka niisama sõprade ring, kellega neid asju arutada. Kuna tööalaselt arendan tehisintellekti õppekava, puutun selle teemaga päris palju kokku. Lisaks loen teadusartikleid ja proovin pidevalt jälgida, mida uut selles maailmas on tehtud. Kasutan igapäevases töös väga palju tehisintellekti abi.

Viimasel ajal on vestlusrobotid muutunud väga heaks ka teadusartiklite lugemisel ja nendest kokkuvõtte tegemisel. Olen aru saanud, et kõigega ei jõuagi end kursis hoida. Seega proovin leida enda jaoks vajalikud teemad üles ja ei tunne ennast halvasti, kui ülevaade kõigest puudub.

Mida peaks tegema, et Eesti ei jääks sellest rongist maha –  et saaksime tavatarbijatest innovaatoriteks, nagu ütles president?

Peame tõstma inimeste teadlikkust AI-st ja selle kasuteguritest. Väga lihtne on “müüa” neid teemasid ja uudisartikleid, kus kirjutatakse tehisaru pahupoolest. Kui kunagi alustasime tiigrihüppega juba varajasest koolitasemest, siis peaksime tehisaruga sarnaselt talitama. See saab olema (või tegelikult juba on) meie igapäevaelu osa.

Kui oleme selle toimemehhanismidest teadlikud, saame seda kasutada efektiivsemalt oma eesmärkide saavutamiseks. Seega peame kõigepealt olema teadlikud tarbijad, seejärel saame astuda sammu innovatsiooni suunas.

Praegu presidendi poolt algatatud TI-hüpe on samm õiges suunas. See hõlmab küll keskkooli õpilasi, kuid leian, et edasi peaks liikuma varasematesse koolitasemetesse. Tehisintellekti õpetamine ei peaks olema tingimata seotud informaatika ja/või arvutiõpetusega. Loomulikult on arvutikasutust vaja juhendada ja õpetada, aga tehisintellekti kasutamine peaks olema põimitud eri tegevustesse.

Täna õpilased kasutavad koolitöö tegemiseks väga palju tehisaru, seega võiksime neid paremini juhendada, et nad oleks oma tegevustest teadlikumad. Kui kunagi aitas tiigrihüpe meid maailmas tunnustatud digiriigiks saada, siis sarnaselt tehisaruhüpe peaks meid viima tunnustatud AI riigiks. Meil on ju edulugu olemas, saame sealseid kogemusi rakendada praegusesse hetke.

Mida TalTech selle jaoks teeb?

TalTech avab 2025. aasta sügisel bakalaureuseõppe tasemel uue õppekava: informaatika ja tehisintellekt. Soovime anda oma tugeva panuse selleks, et meil kasvaks üles põlvkond noori, kes suudavad tehnilisel tasemel AI-d kasutada ja seda arendada. Selline õppekava ühendab valdkonna huvilisi ja fänne, kes hiljem saavad magistritasemel minna õppima AI teemasid süvendatult või lähevad tööturule Eesti AI-d looma.

Mida põhjalikum informaatika ja tehisintellekti õppimine noortele annab?

Uue õppekavaga tahame tuua tööturule ja teadusesse tugeva AI teadmise ja praktilise oskusega insenere, kes oskavad rakendada tehisaru võimet suuremate probleemide lahendamisel. Õppekava annab laiapõhjalise IT hariduse, kus AI on põimitud loomulikult erinevate teemadega. Lõpetaja ei pea tingimata üldse minema arendajaks, pigem on oluline see, et ta oskab AI-d rakendada protsesside automatiseerimiseks, oskab juhtida AI väljatöötamist ja juhtimist. Kõiki neid oskusi saab sügavamalt lihvida magistri või ka doktoriõppes.

Selle õppekava lõpetajad ongi need, kes viivad Eesti maailmakaardile kui eesrindliku AI-riigi. Õppekava tudengitest koorub välja kogukond, keda AI teema sügavalt huvitab. Sellise kogukonna loomine on eeldus suurte asjade tegemiseks.

Millised on tööturu muutunud vajadused seoses tehisaru tõusuga?

Tööturul on vaja inimesi, kes oskavad tehisaru kasutada. Üha enam firmasid võtavad kasutusele roboteid protsesside automatiseerimiseks. Tööstusrobotid vajavad programmeerimise oskust, millega anda sisuliselt tehisintellektile töökorraldusi. Kogu tehisaru arenguga on vaja inimesi, kes oskavad vastavaid protsesse planeerida, juhtida ja käigus hoida. Väga paljude ametite puhul on vaja täiendavaid teadmisi, kuidas olla efektiivsem tehisaru abil. Kindlasti toimub palju ümberõpet ka ettevõtete sees, kus töötajatele tuleb õpetada uute tehnoloogiate kasutamist.

Kui targad tellijad on Eesti ettevõtjad just AI vaates? Mida neile soovitaksite?

Kui ettevõte saab ise aru, kuidas tehisintellekt töötab ja milleks see kasulik on, saab ta tellida sobivaid ja efektiivseid lahendusi. Täna pigem otsitakse abi väljastpoolt ettevõtet, kes aitaks AI lahenduse kasutust kaardistada ja ellu viia. Mõistlik on seda tööd lasta ekspertidel teha ja seepärast on abiks ka AI-insenerid ja sellele teemale spetsialiseerunud inimesed.

Oleme praegu Euroopa Liidus umbes keskmisel positsioonil seoses sellega, paljud ettevõtted kasutavad täna AI lahendusi (umbes 13% firmadest). Põhja-Euroopas on see näitaja 25-26% juures. Võimalik, et siin võiks riik kuidagi sekkuda ja pakkuda keskselt vastavat nõustamist. Aga kui ettevõte tahab olla konkurentsivõimeline, peaks ta juba täna alustama AI-lahenduste juurutamist.

Väikeste ja keskmiste tööstusettevõtete jaoks on muidugi võimalik juba täna võimalik kasutada AIRE keskuse teenuseid, kus ettevõtteid nõustatakse ning aidatakse robootika ja AI-lahenduste pilootprojekte ellu viia.

Millised oskused saab informaatika ja tehisintellekti õppekavalt, et nendele vajadustele vastata?

Informaatika ja tehisintellekt annab laiapõhjalise IT hariduse, kuhu on sisse põimitud tehisintellekti rakendamine ja arendamine. Laiapõhjaline IT-teadmine aitab luua tugeva aluse, et hiljem spetsialiseeruda tudengit huvitavas suunas. Läbi erinevate teemade õpetame tehisintellekti kasutama ja seda ka looma. Õpingute käigus saab praktilise oskuse, kuidas AI-d kasutada. Ühtlasi saab tugeva teoreetilise põhja, kuidas tehisintellekt toimib. Läbi põhjaliku teadmise saab lõpetaja rakendada õigeid võtteid eesmärgi saavutamiseks.

Paneme palju rõhku meeskonnatööle ja projektipõhisele õppele. Õpingute lõppedes on tudengil olemas juba portfoolio päris mitmest asjalikust projektist, mida kas magistriõpingute või tööandja juures ette näidata. Meeskonnatöö kogemus aitab sisse elada päriselu projektidesse, mida tavapäraselt tehakse tiimides. Lõpetajal on kogemus tööde jaotamise, inimestega suhtlemise, meeskonnatöö dünaamika jälgimise ja muu toetavaga. Projektihalduse tehnikat teevad sujuvaks ülemineku pärisprojektidesse peale ülikooli lõpetamist.

Ülikool tervikuna on võtnud sihi, et meie õppurid omandavad erinevad üldpädevused nagu näiteks suhtlemine, kriitiline mõtlemine, koostöö, eetika ja enesejuhtimise pädevus. Oleme eraldi tegelenud sellega, et õppekava toetaks kõikide üldpädevuste praktiseerimist ja omandamist. Oleme selleks kaasanud hariduspsühholoogid, kes aitavad seda kõike teaduspõhiselt rakendada.

Kui AI kasutamine on juba praegu nii massiline, siis millise lisaväärtuse saavad õppekava lõpetajad?

AI kasutamine on massiline, aga seda kasutatakse palju lihtsalt katsetamiseks või lihtsamate asjade ärategemiseks. Tegelikult on AI potentsiaal väga-väga palju suurem. Paljud kasutajad tegelikult ei teagi, mida kõike tehisintellektiga saab ära teha. Selleks, et AI-st maksimum võtta, peaks teadma, kuidas see töötab.

Meie õppekava tudengid mitte ainult ei õpi tehisaru potentsiaali kasutama, vaid me reaalselt loome ise intelligentseid süsteeme. Igal tudengil on võimalik luua oma AI projekt, kus näiteks saab teha arvutimängu, millel on tark komponent. Peale õppekava lõpetamist on lõpetaja valmis kasutama suurt osa AI potentsiaalist, aga ühtlasi on ta valmis looma oma targa lahenduse või täiendama mõnda olemasolevat lahendust.

Milliseid edulugusid on TalTechi infotehnoloogia teaduskonna vilistlastel ette näidata?

Teaduskonnast on kindlasti palju tublisid näiteid. Informaatika õppekavast konkreetselt on meil üks lõpetaja praegu Googles tööl. Mitmed lõpetajad on läinud edasi õppima maailma tipp-ülikoolidesse.

Ago, sind on esitatud aasta õppejõu nominendiks. Millest selline tunnustus ja mida erilist oled teinud, et mõned tulevad õppima just sinu pärast?

Ma olen väga motiveeritud ja teen oma asju hingega. See on arvatavasti väljast näha ja tõmbab juurde neid tudengeid, kes on ise ka motiveeritud. Tudengid märkavad, et ma olen aktiivne, suhtlen nendega, korraldan erinevaid tegevusi, püüan neid toetada mitmekülgselt. Koostöös hariduspsühholoogidega oleme muutnud õpetamist kaasaegsemaks. Tudengid on seda märganud ja seda hinnatakse.

Kaasan tudengeid õppetöö kavandamisse ja ka selle läbiviimisesse. Väga paljud tudengid saavad ise kogemuse olla mõnes aines abiõppejõuks. Sedasi on meie seltskond alati värske ja nooruslik ning õppiv tudeng tunneb ennast sellises keskkonnas üldiselt paremini. Vastuvõtt TalTechi käib. Avaldusi saab esitada 3. juuli keskpäevani. Saa reaalsed teadmised, et luua reaalseid lahendusi: Informaatika ja tehisintellekt

Artikkel ilmus esmakordselt 11. aprillil 2024 Geeniuse portaalis Digi.geenius.ee: Kas ja kuidas võiks tehisaru Eesti jälle maailmakaardile viia?