Põline tallinlane Katriin Vinogradov õpib teedeehituse ja geodeesia õppekaval kolmandal kursusel. Õppetöö kõrvalt toimetab ta ülikoolis ka muude asjadega – korraldab projekte ja tegelen organisatsioonitööga inseneriteaduskonna üliõpilaskogus, levitab inseneriusku noorte seas, viies läbi töötubasid, ning aitab tudengina värskeid sisseastujaid ülikooliellu integreerumisel.
Kelleks sa saada tahad?
Sellest hetkest saati, kui ülikooli õppima tulin, on see küsimus mind ennastki vaevanud, kord on huvi edaspidi tegeleda teedega, siis jälle sildadega. Ülikooli astudes oli mul raske otsustada teedeehituse ja geodeesia või ehitiste projekteerimine ja ehitusjuhtimine õppekava kasuks. Lõpuks viskasin kulli ja kirja ning sain vastuseks ehitiste projekteerimise. Otsustasin aga, et õnne peale saadud vastus ikka ei sobi ning võtsin vastu koha teedeehituses.
Ma arvan, et teede- ja sillaehitus tekitas minus esmakordselt sügavamat huvi, kui nägin Slovakkias pooleli olevat viadukti ehitust üle oru. See protsess tundus niivõrd ilus ja hämmastav, et jäi mulle pikaks ajaks mõtetesse.
Miks tasub seda eriala õppima tulla?
See on korraga nii mõistlik kui ka põnev valik. Ühest küljest saad teede- ja sillaehitust õppides selgeks konkreetse ja kindla eriala. Teisest küljest on see tõepoolest põnev. Õppetöö ei ole just ülemäära lihtne, kuid põnevate teemade selgeks saamine ei saagi olla alati kõige kergem teekond. Inseneriks õppimine laiendab silmaringi ning arendab arusaama ümberringi toimuvast ja toimimisest.
Milline on kõige põnevam õppeaine?
Õppeained on väga erinevad ning seetõttu ei oska ma ühte kindlat valida. Kuna materjalid on üks mu isiklikest lemmikteemadest, meeldisid mulle väga õppeained nagu ehitusmaterjalid ja korrosioonikaitse ehituses, loengud olid põnevad ja sai ka ise katseid teha. Samuti on tore ehitusmehaanika, mis vajab küll omajagu pusimist, aga kui ülesanne õigesti lahendatud saab, on endal päris hea tunne.
Üks lõbus tõik, mida sa enne sel erialal õppimist ei teadnud.
Vana klassika: et betoon saaks hästi kivistuda, peab seda kastma.
Võib öelda, et riigi majanduse aluseks on ennekõike infrastruktuur: teed, sillad, tunnelid, raudteed, lennujaamad ja sadamad, milleta ei pääse inimesed liikuma ega jõua kaubad tarbijani. Eesti teedevõrk on küll piisavalt tihe, kuid sellel ohutu ja sujuva liiklemise tagamine nõuab pidevat tööd. Infrastruktuur on ja jääb meie igapäevase toimetuleku esmaseks eelduseks. Kindel on, et hea haridusega insener leiab alati hea tasuga tööd, sest nii nagu Tallinn ei saa kunagi valmis, ei kao kunagi vajadus ehitusinseneride ja -geodeetide järele. Kui Sulle tundub, et just see võiks olla Sinu kutsumus, siis tutvu õppekavaga lähemalt: https://taltech.ee/teed-geodeesia