“Kestlikkus ei ole asi, mida saab “lisada” olemasolevale. See on mõtteviis, süsteemne vaade ja eelkõige võime mõista oma mõju,” ütleb kestlikkuse juhtimise õppekava autor Martin Malm.

Kui Malm sellest räägib, ei kõla ta nagu tavaline roheteemade eestkõneleja. Ta kõlab nagu strateeg ja maailmavaate kujundaja ühes. “Kestlikkust ei saa juhtida Exceli tabeli ega roheplakati abil. See eeldab sügavat arusaamist sellest, kuidas meie otsused seovad omavahel majanduse, looduse ja inimeste heaolu,” ütleb ta.

Kriisid ei ole kaugel ega abstraktsed

Malmi sõnul on kliimamuutused, elurikkuse kadu ja sotsiaalne ebavõrdsus kriisid, mis ei ole kuskil “mujal”. Need toimuvad siin ja praegu – ja need vajavad oskuslikku tegutsemist. “Me ei saa enam lubada endale maailmavaadet, kus juhime ettevõtet või avalikku sektorit ainult kasuminäitajate või poliitiliste punktide järgi. Kestlik juhtimine tähendab, et iga otsuse juures küsime: kuidas see mõjutab tulevikku? Mis jääb järele viie või viiekümne aasta pärast?” ütleb ta.

Suurim probleem on tema sõnul see, et paljud juhid teavad, et kestlikkusega “tuleks tegeleda”, aga nad ei oska alustada. “Teadlikkust on juurde tulnud, aga oskusi jääb puudu. See ei ole etteheide, vaid olukorra kirjeldus – ja see on põhjus, miks me lõime TalTechis uue õppekava.”

Kestlik juht ei tee otsuseid üksi – ta mõistab konteksti

Malm kirjeldab, et kestlik juhtimine on nagu keerulise masinavärgi opereerimine: kui tõmbad ühte kangi, liigub midagi kusagil kaugel.. “Kestlikkuse juhil peab olema võime mõista mõju, mida tema otsused tekitavad – mitte ainult järgmisel nädalal, vaid ka järgmisel põlvkonnal.”

See tähendab ka, et juht peab õppima töötama ebamäärasuse, ebakindluse ja pika perspektiiviga. Malmi sõnul ei ole kestlikkuse juht see, kes lihtsalt lisab oma aastaaruandesse ESG-lehekülje või tõstab prügisorteerimisvõimekust. “Ta on see, kes muudab organisatsiooni toimimist ja kultuuri nii, et see ei kurna ei inimesi ega planeeti – ja teeb seda viisil, mis on majanduslikult elujõuline.”

Kestlikkus ei ole pehmoala

Malm rõhutab, et kestlikkus ei ole ainult teadmiste, vaid ka oskuste küsimus. On vaja õppida hindama mõju, mõõtma keskkonnajälge, disainima strateegiaid ja kaasama erinevaid huvirühmi. “Kestlikkuse juhtimine ei ole pehmoala. See on tehniline ja strateegiline tegevusvaldkond.”

Ta toob välja, et just seetõttu on oluline, et kestlikkuse teema ei jääks ainult idealismi või aktivismi tasandile. “Me vajame professionaale, kes oskavad tegutseda. See tähendab haridust, tugevaid oskusi ja oskust teha keerulistes oludes häid otsuseid.”

Tulevik ei küsi, kas me oleme valmis

Malm ütleb, et kestlikkuse juhtimine ei ole enam “midagi uut”. See on juba siin – ja küsimus on ainult selles, kes suudab selles maailmas hakkama saada. “Tulevik ei anna meile lisaaega, et valmistuda. See tuleb. Kestlikkuse juhtimine on tegelikult ellujäämise juhtimine. Küsimus on, kas me oleme valmis.”

Kestlikkuse juhtimine ei ole seega mitte niivõrd roheline mõtteviis, vaid oskus juhtida elu nii, et see kestaks. See on juhtimisoskus, mida nõutakse järjest enam – ettevõtetes, linnades, riikides. Ja nagu Malm ütleb: “Me ei vaja rohkem lubadusi, vaid inimesi, kes oskavad päriselt muuta suunda.”

Tutvu kestlikkuse juhtimise magistrikavaga lähemalt siin.

Kui ka sina soovid reaalseid teadmisi, et luua reaalseid lahendusi, siis esita avaldus TalTechi hiljemalt 3. juuli keskpäevaks: taltech.ee/majandusteaduskond 

Originaalartikkel on leitav siit