Aivar Uutar, haldusdirektor

Ülikoolil on ca 150 000 m2 teadus- ja õppetegevusega seotud kinnisvara, lisaks ligi 60 000 m2 üliõpilaste majutuseks ühiselamutes ja hostelites. Nende hoonete energiaga varustamisega seotud süsinikuheide on umbes 1,5 t CO2 ekv inimese kohta aastas. Ülikooli kui terviku süsinikujalajälje peamised komponendid ongi hoonetega seotud energia, transport ja jäätmed. Sõltuvalt metoodikast saab arvesse võtta veel palju muudki, nagu näiteks ehitusmaterjalid ja toit, aga nende mõju on suures pildis marginaalne.

Oleme hoonetele koostanud pikaajalise renoveerimisstrateegia kuni aastani 2035, selle baasilt koostatakse täpsemad tegevuskavad ja eelarved lähemate ajaakende tarvis. Renoveerimisstrateegia elluviimisel on oma loogilised etapid alates hoonete audititest ja renoveerimislahenduste projekteerimisest kuni reaalsete ehitustöödeni.

Digipöörde sammuna meie kliimanutikal teekonnal arendab ja testib Targa linna tippkeskus koos kinnisvaraosakonnaga meie hoonetes reaalajas toimivat energiaauditi prototüüpi. Tegemist on väga uudse lahendusega, mille vastu on juba huvi tundnud mitmed omavalitsused. Digitaalne reaalajas toimuv energiaaudit annab kohese ülevaate hoone energeetilisest toimimisest ja sisekliimast. Peamine kasu seisneb selles, et mistahes kõrvalekalletele ja anomaaliatele saab reageerida kiiresti ja adekvaatselt.

Kindlasti katsetame linnakutes hoonete energiatõhususe vallas mitmeid uudseid lahendusi ja töövõtteid, soovides olla turul teenäitajaks. Näiteks on meie viimati valminud hooned liginullenergiahooned ning vastvalminud Mäepealse 3 uue õppehoone puhul on kasutatud väga suures mahus süsinikku siduvat puitu (Ehituse Mäemajast loe siit), panustades nii rohepöördesse. Hoonete soojustamisel on plaan kasutada uudseid tehaselisi fassaadielemente, et tagada töö kiirus ja kvaliteet.

Ülikoolilinnaku hoonete katustel ja lõunapoolsetel otsaseinadel pole veel liiga palju päikesepaneele, aga see ei jää nõnda kauaks. Oleme kaardistanud tehnilised võimalused ja peagi saab päikeseelektri kasutamine ka meie linnakutes suurema hoo sisse. Praegu on päikesest elektrit tootmas Kohtla-Järve õppehoone, Särghaua keskus, Akadeemia tee 5a ühiselamu ning äsja valminud Ehituse Mäemaja.

Transpordi osas mõjutab ülikooli süsinikujala­jälge kõige enam meie töötajate ja tudengite suur isikliku auto lembus. See on ka mõistetav, kuna hetkel napib häid alternatiive. Ühistranspordi osas oleme andnud linnale sisendit, mida ja miks võiks muuta, aga need protsessid pole meie poolt lõpuni mõjutatavad. Küll aga on meie võimuses heade alternatiivide pakkumine. Rohepöörde osana lisandubki linnakutesse õige pea oluliselt rohkem rattaparklaid ning et oleks mõnusam ja esteetilisem rattaga tööle sõita, teeme ülikooli seni hästi peidetud pesemisvõimalused paremini leitavaks. Ka rendirataste ja elektriliikurite saadavus peaks peatselt paranema, samuti käivad ettevalmistused, et tuua kampustesse rohkem rendiautode ja elektritranspordi laenutuspunkte – võimalused on eri omavalitsustes erinevad. Need peaksid olema head motivaatorid isiklikust sõidukist loobumiseks. Kavandamisel on ka üldkasutatavate laadimispunktide rajamine.

Jäätmereformiga alustas ülikool 2019. aastal Mustamäe kampusest ja laieneb. Praeguseks on õppehoonetesse paigaldatud 300 sorteerimisjaama, kööginurkades on jäätmete tunnusvärvidega märgistatud prügikastid ja ruumidesse lisatud sorteerimisjuhendid. Õppehoonetesse lisasime ka patareide ja elektroonikajäätmete kogumispunkte ning täiendavalt on lisatud hoonete peasissepääsude juurde näomaskide prügikastid. Et jäätmete sorteerimist tagant tõugata, on kabinettides, auditooriumites ja koridorides vähendatud segaolmejäätmete prügikastide arvu ja kabinettide väheseid prügikaste enam ei tühjendata. Järgmiseks arendame edasi sorteerimisvõimalusi laborites ning lisame väliterritooriumile sorteerimisvõimalusega prügikaste. Kaugemas tulevikus on soov kolida välialade jäätmekonteinerid maa alla.

Töö käib ka selle nimel, et linnakusse juurde tuua pakiautomaate – see vähendab töötajate ringisõitmise vajadust, andes taas oma väikese, aga siiski reaalse panuse puhtamasse tulevikku.

Ülikoolilinnak on ka osa interdistsiplinaarsest ja projektiõppest

Kinnisvaraosakond on kaasanud aktiivseid ja panustamistahtelisi tudengeid ja õppejõude väga erinevatesse projektidesse. Näiteks ehituse ja arhitektuuri instituudi professorid Kimmo Lylykangas, Jaan Kuusemets ja Raido Puust on märkimisväärselt panustanud, et tudengitel oleks põnev teha midagi, mis neid vahetult puudutab. Tudengiprojektina on visualiseeritud Mustamäe kampuse õueala ruumilahenduse tulevikku ja koostatud kampusest esmane 3D-mudel, mis on oluline sisend hilisemaks haldusmudeliks. Samuti on arhitektuuritudengid visualiseerimas hoonemahte ja ruumiloomet Kohtla-Järvel Virumaa Kolledžis.

Koostöös Martin Pärna ja Marianne Kallastega on alustatud ülikoolilinnaku funktsionaalsuste hindamist ja töösse on minemas kinnisvaraga seotud arendusprojektide sotsiaalmajanduslikud analüüsid.

Väga kasulik on olnud ka koostöö meie toiduteadlaste ja toitumisteadlikkusest huvitatud tudengitega, need sisukad arutlused on andnud meile hea sisendi, mida saame kasutada ülikooli järgmise perioodi toitlustushankes.

Julgustame tudengeid ja juhendajaid, et teha ühiselt linnakute baasil erinevaid projekte. Kasvame koos ja teeme koos paremat ülikooli!