„Kui varem seisnes mu töö puhtalt IT-tehnika haldamises, juhtmete vedamises, siis nüüd tegelen tootmismasinatega ja mõistan kogu tehaseprotsessi palju laiemalt – alates masina loomisest kuni selle rollini tootmises. Näen tervikpilti: iga osa eraldi, selle tööprotsessi ja võimalusi seda efektiivsemaks muuta. Usun, et noore insenerina suudan pakkuda värsket vaadet tehase toimimisele,“ räägib Antonov.

Haridusteekonda alustas noormees Rakvere Ametikoolis, kus õppis kolm aastat IT-spetsialistiks. Edasised arengud on vägagi lähedalt seotud valitud praktikakohaga kohalikus lengi- ja uksetehases JELD-WEN Eesti. Pärast koolipraktika lõppu tehti mehele aga ettepanek jäädagi tehase palgale. Nii alustaski 2023. aasta algusest paralleelselt nii kooli- kui tööelu. Toonane tehasejuht nägi aga Antonovis midagi ja soovitas minna õppima masinaehitusinseneriks.

„Jutt oli üsna konkreetne ja lihtne: mine õppima, saa vajalik kõrgharidus ja jätka oma tööd meie juures tehases. JELD-WEN panustab igati minu õppimisse, teen tehases nii oma praktikad kui töötan vabadel päevadel. Suvel asun tehasesse täiskohaga insenerina tööle. Ettevõtte juhid on tihti rääkinud, et inseneridest on puudus ja nii otsustasid nad panustada minusse ehk koolitada endale vajalike teadmistega inimene,“ mainib tudeng.

Kolledž, mis rõhutab töökogemuse vajalikkust

Virumaa kolledži masinaehitus- ja energiatehnoloogia protsesside juhtimise õppekava programmijuht Veroonika Shirokova räägib, et tegemist on rakendusliku kõrgharidusega, mis vastab bakalaureusekraadile. Tegemist on väga paindliku õppekavaga, mida uuendatakse vastavalt tööturu vajadustele. Lisaks päevaõppele on võimalik kool läbida sessioonõppena. Kraadi saamiseks tuleb nelja õppeaasta jooksul läbida kolm erinevat praktikat – kas ühes või mitmes ettevõttes.

„Õpetame tootmistehnoloogiliste protsesside juhtimist. Kolledži lõpetajad saavad tööd igas ettevõttes, kus toimuvad tootmisprotsessid ja kasutatakse masinaid – alates kaevandustest ja metallitööstustest, nagu Eesti Energia ja Viru Keemia Grupp, kuni toiduainetetööstuste, õmblusvabrikute ja energeetikafirmadeni,“ lisab Shirokova.

Virumaa kolledži masinaehitus- ja energiatehnoloogia protsesside juhtimise erialal keskendutakse eelkõige masinate konstrueerimisele. Otseselt kruvikeerajaga masinaid kokku-lahti võtma ei õpetata – fookus on pigem oskusel masinaid kavandada, leida tehnilisi lahendusi ja vormistada need tootmiseks sobival viisil. Esimesel aastal õpitakse koos üldaineid, kuid siis spetsialiseerutakse ja valitakse kas masinaehitustehnoloogia või energeetika suund.

„Mehaanikud õpivad, kuidas arvutada, konstrueerida, projekteerida masinaid ja terveid tootmisi. Meil on tehtud lõputöid sellest, kuidas konstrueerida mingi kindel masin, kuni selleni, kuidas peaks toimima kogu tootmistsehh: kus asuvad masinad, kuidas jookseb tootmine, kus on inimesed, liikumised ja nii edasi,“ selgitab programmijuht. „Energeetikud seevastu keskenduvad sellele, kuidas meie kodudesse jõuavad elekter ja soojus – nad õpivad elektri- ja alajaamade ning elektrivõrkude toimimist ja taastuvenergia rakendusi. Samuti omandatakse oskused erinevate tehnoloogiate ja seadmete käsitlemisel, mida kasutatakse energia tootmise ja edastamise protsessides.“

Masinaehitus- ja energeetikainseneri õppekava on äärmiselt populaarne ja Ida-Virumaal on ettevõtteid, mis vajavad insenere nagu janune vett. „Meie kandis on palju uusi ettevõtteid, paljud laiendavad oma tootmisi ja vajavad kõrgelt haritud inimesi tööle. Tihti ongi nii, et praktikast mõnes ettevõttes kasvab välja töökoht. Meie tudengite hulgas on nii neid, kes asutanud oma ettevõtte, kui ka neid, kes praeguseks juhivad ettevõtteid, kuhu praktikale suundusid,“ mainib Shirokova.

Automatiseerimine nõuab uute oskustega töötajaid

Kolmepoolse koostöölepingu sõlmimine JELD-WEN Eesti, TalTechi Virumaa kolledži ja Rakvere Ametikooli vahel tõi selgelt esile tehase vajaduse programmeerimisoskustega inseneri järele – spetsialisti, kes suudab orienteeruda nii tarkvaraarenduses kui masinate tööpõhimõtetes ning omab lisaks teadmisi protsesside juhtimisest. Shirokova lisab, et nüüd on programmeerimine õppekavas sees, sest uues maailmas, kus märksõnadeks on robootika ja automatiseerimine, pole ilma võimalik enam hakkama saada.

„Kahe aastaga olen koolis õppinud äärmiselt palju. Alates käsitsi eskiiside joonestamisest kuni jooniste loomiseni SolidWorksi programmis, mida tuleb nüüd iganädalaselt ette. Tugevusõpetus on kindlasti täiesti uus valdkond, millega varem kokku puutunud ei olnud. Iga erialatund on midagi juurde andnud ja olen seda saanud kohe praktikas kasutada. Omandan koolis reaalajas teadmisi, mida saan töös ka kohe kasutada. Nii olengi tööl pannud „paberile“ tehase plaane ja teinud varuosade jooniseid,“ lisab tudeng.

Kui rääkida hirmudest, siis oli selleks Antonovi puhul matemaatika: kuidas saada sellega nii kõrgel tasemel hakkama. Hirm osutus suuresti põhjendamatuks – muidugi on inseneritöös ja -õppes vaja matemaatikat ning arvutamisoskus on oluline, kuid see ei ole kaugeltki nii keeruline, kui algul karta võiks.

„Matemaatikat ei tasu karta! Mitte mingil juhul ei tohiks lasta sellest seada omale takistust. Kõiki tehteid või võrrandeid pole vaja peast teada, abiks on arvutiprogrammid, erinevad masinad, aga samuti tehisaru. Peab olema matemaatiline mõtlemine ja arusaam, kuid numbreid karta pole mõtet,“ lisab Antonov.

Miks võiks tulla Virumaa kolledžisse õppima?

Tudeng soovitab enda valitud eriala neile, kes soovivad näha asju teisiti, vaadata asjade sisse. Näiteks neile, kellele meeldivad autod, kellele meeldis lapsena legodega mängida, meeldis oma kätega midagi valmistada, midagi uut välja mõelda.

„Ka minule meeldis noorena asju laiali lammutada, uuesti kokku panna ja selle kaudu proovida mõista, mismoodi need toimivad. Olen oma valikuga väga rahul, saan korraga koolis õppida ja saadud teadmisi kohe ka töökohal rakendada. Ning kui tööl tekib mõni konkreetne küsimus, saan selle kohta kohe koolis küsida, juurde õppida. Ei ole siiani kordagi oma valikut kahetsenud,“ räägib Antonov. Eriliseks teeb olukorra see, et tudeng asus samal ajal, 2023. aasta septembris, mil alustas õpinguid, tööle tehases nooreminsenerina. Kui alguses olid tööd lihtsamad, siis ajaga on need aina keerulisemaks läinud.

Noormees leiab, et IT- ja inseneriharidus sobivad omavahel suurepäraselt kokku, sest tuleviku põhiline märksõna on automatiseerimine ja seal on vaja inimesi, kes suudaks hallata tootmise kõiki aspekte. Mitte ainult tootmistehnilisi, vaid ka IT-alaseid. Töö ei saa kunagi otsa, sest alati on võimalik kõiki seadmeid ja protsesse efektiivsemaks muuta. Nii ei näegi Antonov hetkel seda ette, et JELD-WENis töö otsa võiks saada.

Õppekava programmijuhi sõnum enda lastele, aga ka tudengitele on alati olnud lihtne: töö tuleks valida selline, mis annab leiva lauale igas olukorras, igal pool ja ajal. „Nii on alati vaja õpetajaid, alati on vaja arste ja alati on vaja insenere. Need on elukutsed, mis ei kao mitte kunagi mitte kuhugi, isegi kui kõik on automatiseeritud ja robotitega asendatud. Alati on vaja insenere, kes masinaid juhiks, neid välja töötaks ja parandaks,“ mainib Shirokova.

Virumaa kolledžis omandatakse maailmatasemel tehniline kõrgharidus, mis avab uksi nii Eesti kui rahvusvahelisel tööturul. Võiks öelda, et inseneridele on töökoht sisuliselt garanteeritud – Shirokova sõnul saab kolledž pidevalt ettevõtetelt päringuid tudengite tööle või vähemalt praktikale võtmiseks.

Rohkem infot õppekava ja sisseastumistingimuste kohta

Reaalsed teadmised loovad reaalseid lahendusi. Esita avaldus TalTechi 3. juuli keskpäevaks: taltech.ee/reaalne

Õppekava loomise ja arendamisega seotud tegevusi toetatakse õiglase ülemineku fondi meetmest „Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses“.