Kristjan Luks on värske TalTech majandusteaduskonna majandusanalüüsi õppekava lõpetanu, kes töötab igapäevaselt Eesti Panga finantsriskihalduse allosakonna andmeanalüütikuna. “Olen terve elu olnud numbrite inimene ja tugev matemaatikas, mistõttu karjäär andmeanalüüsi valdkonnas tuli mulle loomulikult,” tutvustab ta ennast. Kuigi nooremana paelusid teda ka erinevad loodusteadused, otsustas ta peale gümnaasiumit siiski keskenduda enda tugevustele ja asuda õppima majandusteadust. “Paar aastat pärast bakalaureuseõpingute lõppu otsustasin, et on aeg ette võtta ka magistriõpingud ning majandusanalüüsi õppekava tundus tol hetkel pakutavatest minu jaoks kõige huvitavam.”
Andmetest magistritöö ideeni
Lõputöö teemani jõudsin veidi ebatraditsioonilisel viisil. Kuna mind huvitab rohkem andmeanalüüsi kui klassikalise majandusteaduse pool, otsustasin esmalt valida andmestiku, mis on minu jaoks huvitav ja väljakutset pakkuv ning alles siis hakkasin mõtlema, mis teema ma selle ümber püstitada saaks. Nii jõudsingi rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringuni PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies), mille teine andmevoor ei olnud teemade valimise ajaks veel isegi avaldatud. Antud uuring keskendub täiskasvanute kognitiivsete oskuste hindamisele ning selle põhjal sündiski minu magistritöö „The Value of Cognitive Skills in Modern Labour Markets“.
Täpsemalt uurisin milline seos on täiskasvanute kognitiivsetel oskustel – kirjaoskusel, arvutusoskusel ja probleemilahendusoskusel – nende palgatasemega. Analüüs hõlmas kaheksat arenenud riiki ning metoodiliselt kasutasin enda jaoks täiesti uut lähenemist, ühendades disainipõhised regressioonimudelid andmestikus esitatud tõenäosusväärtusi arvesse võtvate meetoditega. Minu eesmärk oli pakkuda algset ülevaadet sellest, millised oskused võiksid tänapäeva tööturul väärtuslikud olla, enne kui kogenumad teadlased sama andmestikku veelgi põhjalikumalt analüüsida jõuavad.
Uus reaalsus: tehnoloogia kujundab oskuste tähtsust
Töö tulemused olid mõneti üllatavad ja erinesid varasemate sarnaste analüüside tulemustest. Ootuspäraselt oli arvutusoskus järjepidevalt seotud kõrgema palgaga enamikes uuritud riikides. Seevastu kõrgem kirjaoskus ei näidanud selget seost kõrgema sissetulekuga.
Probleemilahendusoskus avaldas mõju eelkõige nooremate töötajate seas. Tulemused võivad viidata sellele, et tööturul hinnatakse eelkõige oskusi, mis toetavad ratsionaalseid ja andmepõhiseid otsuseid, ning et baastasemel kirjaoskus on juba niivõrd heal tasemel, et lisavõimekus selles vallas ei anna tööturul kõrgemalt tasustatud ametikohtade puhul enam märkimisväärset konkurentsieelist.
Erinevused minu analüüsi ja varasematel andmetel põhinevate uuringute vahel peegeldavad hästi tööturul toimunud muutusi, kus digitaliseerumine ja automatiseerimine on suurendanud vajadust abstraktse mõtlemise, kohanemisvõime ja tehnilise taiplikkuse järele. Samal ajal asendavad tehnoloogilised lahendused järjest enam rutiinseid tööülesandeid, muutes seeläbi üha olulisemaks just need oskused, mida masinad veel piisavalt hästi jäljendada ei suuda.