Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi teadlased töötasid välja reostuse leviku prognoosisüsteemi, mida saab kasutada Läänemere idaosas. Süsteem võimaldab analüüsida nii merel kui ka mere põhjast levivat reostust, näiteks õnnetusjuhtumid, tahtlikud reostamised ja uppunud vrakkidest pärinev reostus.

Eesti mereteadlaste uuring avaldati kõrgetasemelises teadusajakirjas “Marine Pollution Bulletin” ja see kirjeldab loodud süsteemi ning selle prognooside võrdlust reaalsete triivieksperimentidega. Võrdluseks korraldati 2022. aastal Eesti rannikumeres kuus triivieksperimenti, kasutades selleks nutipoisid LainePoiss®. Pärast eksperimente võrreldi süsteemi poolt välja arvutatud poide liikumisteekonda nende tegelike trajektooridega. Lisaks uuriti, kuhu oleks jõudnud võimalik reostus, kui eelmise aasta detsembritormi, nimega Birgit, ajal oleks toimunud õnnetus, mille tulemusena oleks merre sattunud 10 m3 rasket kütteõli. Kohtadeks, kus need hüpoteetilised reostused toimusid, valiti suure reostusriskiga alad nagu tiheda mereliiklusega Tallinna laht, tulevase meretuulepargi asukoht Liivi lahes ning potentsiaalselt ohtliku laevavraki asukoht Narva lahes.
Uuringus loodud süsteemi oleks saanud edukalt kasutada näiteks prognoosimaks kuhu oleks jõudnud ligi viis tonni diiselkütust 2022 augustis Tallinna lahes uppunud kaatrilt Hooligan, kui lekkeoht oleks realiseerunud. Teise võimaliku näitena kasutusvõimalusest saaks välja tuua Narva lahes Saksa torpeedolaeva T-30 vrakilt lekkiva kütteõli teekonna ja muutuste hindamise.
Uuringu esimene autor Siim Pärt sõnas, et Eesti teadlaste tööl on ka praktiline väärtus – näiteks saab seda kasutada tuuleparkide planeerimisel riskide hindamiseks: "Meie prognoosisüsteemiga saab modelleerida erinevaid reostusstsenaariume ja määrata nende mõjupiirkonnad merel ja rannikul.“ Lisaks rõhutas ta, et teadmine kuhu reostus liigub ja kuidas see keskkonnas muutub, aitab paremini planeerida vajalikku tehnikat ja inimressursse reostuse likvideerimiseks.
Samuti saab süsteemi kasutada laevavrakkide reostusohu hindamiseks, s.t välja arvutada kuhu võib vrakilt lekkiv reostus jõuda. Eesti rannikumeres on palju laevavrakke, millest suurem osa pärinevad eelmise sajandi maailmasõdadest. Arvestades, et need vrakid on merepõhjas roostetanud rohkem kui seitse aastakümmet, on nende lekkimine üha tõenäolisem.
Läänemerd ümbritsevates riikides, sealhulgas Eestis, on juba kasutuses taolised prognoosisüsteemid, millest kõige enim tuntud on Seatrack Web. Hiljuti on Eesti rannikumere jaoks tööle pandud mere mudelprognoos, mis hõlmab ka hoovuseid ning lainetust, mis koos tuulega ongi peamised tegurid, mis merel triivivaid objekte ja aineid mõjutavad. Kuna kasutuses olev süsteem ei võimaldanud neid mudeleid kasutada, otsustasid Tehnikaülikooli mereteadlased siduda kokku Norras arendatav merereostuse ning ujuvate objektide trajektoori prognoosisüsteem, OpenDrift, ning Eesti oma meremudelid.