11. veebruaril toimus Tallinna Tehnikaülikooli aulas seminar, kus keskenduti doktorikraadi rollile Eesti majanduse ja ühiskonna arengus. Seminari keskne küsimus oli, kuidas jõuab Eesti teadusmahukama ja rikkama ühiskonnani ning milline on doktorikraadiga spetsialistide roll selles protsessis. Arutelupäeval osales ligikaudu 100 inimest – doktorandid, ettevõtjad ja ettevõtete esindajad, teadus- ja arendusnõunikud ning poliitikakujundajad.
Doktorikraad kui majanduskasvu eeldus
Seminari avas Tallinna Tehnikaülikooli teadusprorektor Jarek Kurnitski ettekandega „Doktorikraad on majanduskasvu eeldus“. Ta rõhutas, et doktorikraad ei ole pelgalt akadeemiline saavutus, vaid strateegiline ressurss riigi arenguks.
Eestis on praegu doktorikraadiga umbes 1% täisealisest elanikkonnast. Eesmärk on kasvatada see näitaja 2035. aastaks 1,5 protsendini. Kui doktoreid koolitatakse liiga vähe, jääb nende mõju majandusele tagasihoidlikuks. Samas vajab riik edukaks arenguks lisaks akadeemilisele järelkasvule ka ettevõtetes ja avalikus sektoris töötavaid doktorikraadiga spetsialiste.
Kurnitski rõhutas, et möödas on ajad, mil doktoritöö oli elutöö. Tegemist on kõrgetasemelise õppesooritusega, millel on järjest enam praktilised rakendused ja otsene seos päriseluliste probleemide lahendamisega. Jarek Kurnitski ettekandest saab lähemalt lugeda siit.
Kogemus räägib enda eest
Seminaril jagasid doktorikraadiga juhid ja eksperdid oma karjäärilugusid ning praktilisi kogemusi. Stoneridge Electronics Estonia tegevjuht Nadezda Dementjeva ütles, et doktorantuur on eelkõige vastutuse võtmise teekond. Juhi igapäevatöös tuleb teha kiireid ja sageli väga kuluka mõjuga otsuseid olukorras, kus kogu vajalikku infot ei ole. Doktorikraad annab selleks tööriistad – süsteemse mõtlemise, oskuse probleem pulkadeks lahti võtta, julguse öelda „ma ei tea, aga uurime välja“ ning distsipliini viia analüüs otsuseni.
Marko Paavel AS Tech Groupist rõhutas doktorikraadi mõju kohanemisvõimele ja lisandväärtuse loomisele. Ettevõtteid ja tööandjaid ei huvita niivõrd kraad, vaid see, millist väärtust inimene ettevõttele loob. Samas lisas ta, et doktorikraad suurendab tõenäosust, et see väärtus on suurem ja strateegilisem. Ta kutsus tulevasi doktorante üles juba teemat valides mõtlema, millist kasu loob nende töö Eesti majandusele ja konkreetsele ettevõttele.
R8 Technologiesi juhtkonna liige Allan Hani tõi esile kriitilise mõtlemise ja sügavuse, mis kujunevad välja just doktoriõppes. Tema sõnul annab doktorikraad võime analüüsida probleeme uuel tasemel. See on oskus, mida saab edukalt rakendada ettevõtluses.
Arutelu: kuidas jõuda teadusmahukama ühiskonnani?
Seminar kulmineerus paneeldiskussiooniga „Kuidas Eesti jõuaks teadusmahukama ja rikkama ühiskonnani?“, mida modereeris AIRE keskuse juht Kirke Maar.
Arutelus osalesid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi innovatsiooni ja tehnoloogia osakonna juhataja Sigrid Rajalo, Eesti Energia arendusjuht Ragle Raudsepp, Tallinna Tehnikaülikooli kaasatud professor Mario Kadastik ning inseneriteaduskonna teadusprodekaan Argo Rosin.
Paneeldiskussioonis jäi kõlama ühine arusaam, et doktorikraad iseenesest ei loo rikkust ega innovatsiooni – väärtuse loovad teadmised, oskused ja mõtlemisviis, mis doktoriõppes kujunevad ning mida rakendatakse ühiskonna hüvanguks. Ühiselt tõdeti, et doktorikraadiga spetsialistide suurem osakaal ettevõtetes ja avalikus sektoris on eelduseks teaduspõhistele otsustele, kõrgema lisandväärtusega toodetele ja teenustele ning tugevamale rahvusvahelisele konkurentsivõimele.
Miks on see strateegiliselt oluline?
Teadusmahukam majandus ei teki iseenesest. See eeldab inimesi, kes suudavad analüüsida keerulisi probleeme, siduda teadust ja praktikat ning mõelda pikaajaliselt. Doktorikraad arendab just neid kompetentse.
Majanduskasv ei teki iseenesest ja selleks on vaja erinevate komponentide koosmõju. Ülikool ei koolita üksnes akadeemilisi teadlasi, vaid loob teadmisi ja oskusi, mis liiguvad ettevõtetesse, tööstusesse ja avalikku sektorisse. Doktorikraadiga spetsialistid aitavad kujundada innovatsioonipoliitikat, juhtida tehnoloogilisi arendusi ning tugevdada Eesti majanduse vastupidavust ja kaitsevõimet.
Seminar näitas, et doktorikraad ei ole eraldiseisev akadeemiline etapp, vaid investeering Eesti tulevikku. Küsimus ei ole ainult selles, kui palju doktoreid meil on, vaid selles, kuidas nende teadmised ja oskused jõuavad ühiskonda laiemalt väärtust looma.
Projekti "Ülikoolide koostöö doktoriõppe edendamisel“ (2021-2027.4.04.24-0003) kaasrahastab Euroopa Liit.