Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemias koolitatakse spetsialiste, kes hoiavad silma peal meie vetel, kaardistavad merepõhja, hindavad riske ja tagavad, et laevad liiguvad turvaliselt. Inga Zaitseva-Pärnaste, Tallinna Tehnikaülikooli Targa mere ja rannikutehnoloogiate fookuskeskuse juht, on selle valdkonna elav eestkõneleja.

“Kui kaks autot maismaal kokku põrkavad, on see traagiline, kuid tavaliselt lokaalne. Kui midagi juhtub merel, mõjutab see laiemalt nii keskkonda, kaubandust kui ka rahvusvahelist julgeolekut,” rõhutab Zaitseva-Pärnaste. Tema sõnul teame oma ookeanidest ja meredest vähem kui 25 protsenti – seepärast ongi veeteede haldamise ja ohutuse spetsialistid nagu “veealused insenerid”, kelle töö tagab merekeskkonna parema tundmise ja kaitsmise.

Avamerel töötamine nõuab rahvusvahelist kompetentsi

Zaitseva-Pärnaste meenutab, kuidas temast sai avamere tuuleparkide navigatsiooniriskide spetsialist. “Kui Eestis polnud veel vastavaid teadmisi, läksin ja õppisin ise – Inglismaal, Prantsusmaal, Ameerikas. Ja kui esimesed tuulepargid hakkasid tekkima, vajati kedagi, kes mõistab nii navigatsiooni kui ka mereohutust,” selgitab ta.

Sellest sai alguse tugev kompetents Eesti-siseselt ning tänapäeval on meie spetsialistid osa rahvusvahelistest meeskondadest, kes hindavad kaablite, tuuleparkide ja teiste mere infrastruktuuri objektide mõjusid ja ohutust.

“Need ei ole lihtsalt suured objektid merel, vaid ka potentsiaalsed sihtmärgid sabotaažiks. Neid peab kaitsma nii maismaalt kui merelt ja see töö ei saa toimuda ilma tugeva ekspertiisita,” selgitab Zaitseva-Pärnaste.

Ekspertide töö hoiab ära katastroofe, enne kui need juhtuvad

Veeteede haldamise ja ohutuse spetsialistide töö ei tähenda ainult navigatsioonimärkide kontrollimist ja laevateede joonistamist. Tegemist on kriitilise valdkonnaga, millel on otsene mõju nii keskkonnale, inimeludele kui ka geopoliitilisele stabiilsusele.

“Üks silmatorkav näide on vanad vrakid, mis lebavad merepõhjas ja mille kütusemahutid võivad aja jooksul hakata lekkima,” räägib Zaitseva-Pärnaste. Need uppunud alused ei ole mitte ainult ajaloolised artefaktid, vaid potentsiaalsed keskkonnakatastroofide allikad. “Neid tuleb uurida, kaardistada ja vajadusel ühiselt, sealhulgas rahvusvaheliselt, neutraliseerida.” See tähendab koostööd teadlaste, inseneride ja ametkondade vahel üle riigipiiride – et vältida saastumist, mis võiks ulatuda rannikust kaugele avamerele.

Ohutuse tagamine ei lõpe aga sellega. Sama oluline on pädev andmete kogumine ja nende analüüs. “Liiga sageli ei koguta andmeid piisavalt hästi, mis raskendab omakorda kompetentsete otsuste langetamist,” nendib Zaitseva-Pärnaste. Kuigi uued tehnoloogiad võimaldavad andmeid koguda kiiremini ja täpsemini kui kunagi varem, ei toimu nende tõlgendamine iseenesest.

“Me vajame inimesi, kes oskavad nendega töötada – kes tunnevad süsteeme ja mõistavad, mida need andmed tegelikult tähendavad. See on see teadlik ekspertiis, mis muudab info teadmisteks ja teadmised otsusteks.”

Selles valdkonnas ei piisa aga ainult heast tahtest. Vaja on interdistsiplinaarset pädevust, mida ei saa mujal kui hästi läbimõeldud ja praktilisele kogemusele toetuvast haridusest. Veeteede ohutuse eksperdid on sageli need, kes märkavad probleeme enne, kui need muutuvad kriisideks – olgu selleks siis ohtlikult paigutatud navigatsioonimärk, vigane andur või merepõhjas varitsev reostusoht.

Unikaalne õppekava, mis annab rahvusvahelised võimalused

TalTechi Eesti Mereakadeemia pakub ainulaadset õppekava veeteede haldamine ja ohutuse korraldamine, mille läbinud saavad töötada nii hüdrograafi, merekartograafi, laevateede projekteerija kui ka navigatsioonimärgistuse spetsialistina.

Tegu on inseneeriapõhise, rahvusvahelisele IHO (International Hydrographic Organization) standardile vastava haridusega.

“Meie spetsialistid on nagu silmad vee all. Ilma nendeta ei saa me tagada ohutut laevaliiklust ega mõista, mis meie merekeskkonnas tegelikult toimub,” rõhutab Zaitseva-Pärnaste.

Eesti Mereakadeemia veeteede haldamise ja ohutuse korraldamise õppekava tudeng, Helene Armilde Kudre rõhutab, et õpe on üles ehitatud väga praktiliselt ja toetab noort professionaali igal sammul. “Juba esimese aasta lõpus saavad tudengid minna praktikale – esmalt koolis, seejärel praktikale ettevõttesse. See aitab luua tugeva seose teooria ja reaalse tööelu vahel,” selgitab ta.

Kudre lisab, et teisel aastal keskendutakse süvitsi erialastele teemadele nagu meregeoloogia, merefüüsika, merekartograafia ja hüdrograafia. Kolmandal aastal minnakse päriselt merele – hüdrograafia ettevõttesse praktikale, kus tudengid mõõdistavad merealasid. Lisaks projekteeritakse veeteid ja luuakse kaardimudeleid.

“Tänaseks on see õppekava unikaalne kogu Baltikumis ja tunnustatud ka rahvusvaheliselt,” lisab Kudre.

Tema sõnul on programm rahvusvaheliselt tunnustatud ja annab lõpetajale oskused, mis avavad töövõimalusi nii Eestis kui ka mujal maailmas. “Meie lõpetajatest saavad Rahvusvahelise Hüdrograafia Organisatsiooni standarditele vastavad spetsialistid, kes on valmis töötama väga mitmes rollis – alates hüdrograafist ja merekartograafist kuni navigatsioonimärgistuse spetsialisti või veeteede projekteerijani.”

Tulevikus suur nõudlus

Veeteede ohutuse spetsialistid on väljaõppinud töötama interdistsiplinaarselt, mõistes nii inseneeria, IT kui ka loodus- ja sotsiaalteaduste seoseid. Tööd pakuvad lisaks erasektorile ka riigiasutused nagu transpordiamet, maa-amet, keskkonnaagentuur.

“Küsimus pole ainult navigatsioonis, vaid meie tulevases julgeolekus ja keskkonna heaolus. Meri pole enam pelgalt kaugustes loksuv pind, vaid osa meie igapäevaelust,” ütleb Zaitseva-Pärnaste.

Ta lisab, et küsimus on, kas me suhtume merre kui millegisse, mis on lihtsalt meie kõrval või näeme end mereriigina, kes peab oma vete eest hoolt kandma.

Veeteede haldamise ja ohutuse korraldamise eriala ei ole pelgalt kutse, vaid missioon. See on töö, mis võib järgmisel hetkel päästa elusid, hoida keskkonda ja tagada riiklikku turvalisust. Ja see on töö, mida tulevikus vajatakse välispoliitilistest pingetest hoolimata veelgi rohkem.

Kui tunned, et soovid ühendada merearmastuse, tehnoloogilise täpsuse ja ühiskondliku vastutustunde, siis on see eriala just sulle. Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia ootab õppima uusi tulevikukujundajaid – neid, kes tahavad mõista, mõõta ja muuta maailma paremaks. Veeteede ohutus algab teadmistest, ja need teadmised algavad siit.

Tutvu õppekavaga lähemalt siin.