Samal ajal kui teadlasi ajendab uudishimu looma isemõtlevat tehisintellekti, siis kuidas tagada, et kontroll jääks inimestele ja tehnoloogia ei võta maailma üle? Kui nii targale masinale panna väljalülitamise nupp, õpib ta seda ju ise kontrollima.
 
Sven Illing, TalTechi ettevõtlus prorektor: 
Osa tehisintellekti arendamisega tegelevaid teadlasi tegelevad juba praegu uurimistööga, kuidas tagada, et tehisintellekt ei saaks ohuks inimkonnale. 
Üheks teenäitajaks ja finantseerijaks on siin olnud Skype’i kaasasutaja Jaan Tallinn. Ta on viimase kümnekonna aasta jooksul keskendunud tehisintellekti arenguga eksistentsiaalse riski uurimisele ja finantseerimisele. Tema asutatud instituudi üks suurimaid doonoreid on ka Elon Musk. Instituudi kodulehelt leiab head lugemist sellel teemal: futureoflife.org. Lähemalt saab lugeda siit. 

Kas välisrahastust peaks pelgama või soosima? See on küsimus nii ettevõtjatele kui ettevõtlikule ülikoolile - patrioodina tahaks ju edendada EESTI ettevõtteid ja teadlasi. 
 
Sven Illing, TalTechi ettevõtlus prorektor: 
Eeldan, et välisrahastuse all on mõeldud välismaa investoreid ja suurettevõtteid. Soodsatel majanduslikel tingimustel välisinvestori kaasamine võib-olla vägagi mõistlik. Teinekord on see ainuke võimalus, kuidas ettevõtte arengut finantseerida. Edu korral tekib mitte ainult töökohti vaid ka kohalikku kapitali, mida kohalikud ettevõtjad tavaliselt investeerivad uuesti Eesti majandusse. Tehnikaülikooli eesmärk on oma teadusarendustegevusega aidata eeskätt Eesti ettevõtteid. Samas on ülikool avatud välisfirmadega koostööle sobivatel rahalistel ja muudel tingimustel. Hea koostöö on selline, millest võidavad mõlemad osapooled – tort, mida jagada, muutub suuremaks.
Tänapäeva maailm on nii integreeritud, et välisrahastuse või väliskoostöö vältimine on pigem takistuseks – me ei kasuta ära väliste teadmiste ja turgude võimalusi, seega oleme halvemas olukorras võrreldes konkurentidega.

Ikka veel on tavaline, et loodud süsteemid ei suuda ette näha kõiki inimlikke soove või olukordi. “Süsteem ei lase!” ütlevad inimesed. Millal me jõuame sinnamaale, et tehnoloogia kõikjal tõesti aitab inimest, mitte ei sea takistusi?
 
Sven Illing, TalTechi ettevõtlus prorektor: 
Jah, praegu on meie ümber enamasti tehnoloogiad, mis ei ole veel „targad“. Jätkuvalt on olemas külmkapid ja veekeetjad, mis ei ole internetti ühendatud ega tunne häälkäsklusi, rääkimata sellest, et need oleksid iseõppivad ja ennetaksid kasutaja soove. Kui kaua me sõidame veel suhteliselt rumalate autodega ja kannatame välja lihtsa veekeetja? Ilmselt siiski kümneid aastaid. Tehnoloogiate arengukiirus või kasutuselevõtu kiirus on sageli ülehinnatud. Aga võib-olla ongi hea, et veekeetja ei tea sinust ja sinu harjumustest kõike? Lihtsuses on ka oma võlu. 
Osaliselt on küsimus ka selles, et süsteemi looja peab tagama, et loodud süsteem töötab turvaliselt kõikides kasutus-situatsioonides. Kui me tahame rakendada mingit süsteemi või selle komponenti mingis uues olukorras, siis on keeruline tagada, et antud süsteem ka sellises olukorras turvaline on ning teeb seda, mida kasutaja ootab. Niivõrd suure vabadusega süsteemide loomine toob sisse uue taseme keerukuse, kus süsteem suudab ise kontrollida, kas temalt soovitud funktsionaalsus on jätkuvalt kasutajale turvaline ja kas ta ikka suudab täita kasutaja soove. Sinnani läheb veel aega. 

Päris nii ju pole, et kõik, mis tehakse digitaalselt, kliimat ei mõjuta. Ka digiliigutused võtavad loodusressursse: iga guugeldamine, videosild ja andmeanalüüs võtab energiat, lihtsalt kusagil mujal. Kuidas või kui palju arvestatakse tarku linnu ja linnakuid luues selle nüansiga?

Aivar Uutar, TalTechi haldusjuht:
Digitaalne areng peab arvestama jätkusuutlikkuse põhimõtetega. Arvutitele/elektroonikale on omad nõuded, mis tagavad ka nende seadmete energiatõhususe. Andmesidel on energiakasutuses oma osa, mis osaliselt sisaldub ka hoonete energiatõhususes. Sisuliselt tuleb andmesidega arvestada samal viisil nagu näiteks sooja tarbeveega – ühtviisi olulised on mõlemad ning peavad toimuma energiatõhusal viisil ja kasutajamugavust tagades. Digitaliseerimine ei ole eesmärk iseenesest vaid siiski vahend. Tarkade linnade kontekstis on oluliseks eesmärgiks saamas kliimaneutraalsus – see tähendab, et küsimus on selles, kuidas digitaalsed lahendused sellele kaasa aidatavad. 

Mis oleks, kui maksustada kasumi asemel jalajälge ehk ressursside kasutamist? Kuidas see mõjutaks ettevõtete käitumist, kliimat ja planeedi tervist?

Aivar Uutar, TalTechi haldusjuht:
Kindlasti mõjutaks selline lähenemine käitumismustreid. Samas taandub iga maksu seadmine sellele, kas seda on võimalik teha õiglaselt. Jalajälje arvutamine ei ole nii ühetaoline, et seda oleks võimalik hetkel rakendada. See teema taandub laiemale küsimusele energia ja ressursside lõpptarbimise CO2 maksustamisele. On riike, kus selline maks on kasutusel, näiteks Rootsi. Üldiselt ettevõtted maksavad makse nii vähe kui võimalik, ehk sellisel juhul võtavad kasutusse väiksema CO2 mahukusega lahendusi. Teiste sõnadega, CO2 maksustamine muudab tasuvaks mitmed väiksema jalajäljega lahendused, mis muidu ei oleks tasuvad – on võrreldav CO2 kvoodi hinna mõjuga. 

Tahame mõjutada igaühe personaalselt käitumist siiski. Kui TalTech oma jalajälge mõõdab, siis see võimalus võiks jõuda tarkvaraliselt persooni tasemele.

Aivar Uutar, TalTechi haldusjuht:
Jalajälge mõõdetaksegi inimese kohta, seda küll jagades inimeste koguarvuga. Täpsemalt öeldes, tahaksime luua võimalused, et inimeste personaalne käitumine võiks muutuda. Inimesed teatavasti käituvad neile kõige mugavamal viisil, nt ühistransporti või ratast hakatakse kasutama siis, kui sellega saab kiiremini kohale kui oma autoga või jalgsi. Tõenäoliselt muutub ka jalajälje mõõtmine tulevikus lihtsamaks nii, et suurem osa inimestest saab paremini ka oma personaalsete käitumismõjude osas vahetumalt tagasisidet. 

Kuidas digitaliseeruvas maailmas dataservereid kliimaneutraalsena või -positiivsena hoida? Kuidas suhtute Eesti puidu (s.o puidupelletite) massilisse põletamisse energiajaamades Lääne pool, nt Suurbritannias?

Aivar Uutar, TalTechi haldusjuht:
Dataserver on kliimaneutraalne siis, kui kasutab nullheitega toodetud elektrit, nt tuule-, hüdro- või tuumaenergiat. 
Pelleti laevatamine ei muuda oluliselt selle süsinikujalajälge, selles mõttes ei oma tähtsust, kus see ära põletatakse. Küll on oluline, et pelleteid toodetakse ainult jäätmetest, mis kõrgema lisandväärtusega puittoodete tootmisest üle jäävad, mitte aga puidutoodete toorainest. Eesti kontekstis võib olla probleem ümarpalgi (väärindamata tooraine) eksport, mitte pelletite eksport.

Kui palju TalTech tunneb end vastutavana, millesse tema lõpetajad panustavad? Ida-Viru põlevkivitööstuses on palju TalTechi vilistlasi tööl ja see pole just kõige keskkonnasäästlikum majandusharu Eestis. 

Aivar Uutar, TalTechi haldusjuht:
Kliimaneutraalsusse panustamine ülikooli kõikidel tasemetel – õppes, teaduses ja igapäevases tegevuses, eeldatavasti mõjutab ka lõpetajate vastutustunnet. Samuti on oluline elukestev õpe ja juba insenerikutse saanud on võimekad ka teistel aladel. Praegused lõpetajad saavad hakata Ida-Viru tööstust ümber kujundama keskkonnasäästlikkumas suunas.

Kas TalTechi ühikad ja õppehooned on juba kõik nullenergiahooned?
 
Aivar Uutar, TalTechi haldusjuht:
Akadeemia tee 5a ühiselamu ja Mäepealse 3 Ehituse mäemaja on praegused kaks liginullenergiahoonet. Ja kindlasti ei jää need viimasteks.

Kui räägite vaktsiinist ja koroonaviiruse reaalsetest mõjudest, tahaks küsida: kuidas ometi veenda skeptikuid ja vandenõuteooriate fänne, et hoopis teadlased on need, keda tasub kuulata ja usaldada?

Margus Viigimaa, TalTechi tervisetehnoloogiate professor ja PERHi kardioloogiakeskuse ülemarst:
Minu poole on pöördunud paljud patsiendid ja küsinud, kas südamehaigetel on vajalik vaktsineerida Covid-19 vastu või on neil vaktsineerimise tüsistuste risk liiga kõrge.
Minu vastus on kindel „jah“. Põhjendan seda faktide keeles. Maailmas on koroonaviiruse tagajärjel surnud üle 1,7 miljoni inimese ja nende hulgas on üle 65-aastaseid ca 80%. 
Jah, vaktsiinidel on kõrvaltoimed. Eestisse saabunud Pfizer-BioNTech ja saabuva Moderna Covid-19 vaktsiinide kliinilistes uuringutes on leitud olulisematena süstekoha valulikkust, allergilisi reaktsioone, nõrkust, peavalu, lihasvalu, palavikureaktsiooni. Selles osas ei erine Covid-19 vaktsiin oluliselt teistest vaktsiinidest. Need kõrvaltoimed esinevad harva ja on lühiajalised kestvusega kuni paar päeva.
Selle võimaliku ebamugavustunde kaalub kuhjaga üle pikaajaline kaitse selle potentsiaalselt surmava haiguse vastu. Hea uudis eakatele on, et üle 65-aastastel esineb Covid-19 vaktsiini kõrvaltoimeid vähem. Selle võimalik selgitus on väiksem põletikureaktsioon ja immuunvastus vanemas eas. 
Covid-19 vaktsiinid eakatele südamehaigetele on väga vajalikud kaitstes neid koroonaviiruse vastu. Vaktsineerimisega seljatame koroonaviiruse ja pöördume tagasi tavapärase elu juurde. Need vaktsiinid on kasutud ainult juhul, kui me neid ei kasuta.

E-tervisega ja e-meditsiiniga kaasneb üha enam andmeturve. Kuidas andmeid hea tervise juures hoitakse?

Peeter Ross, TalTechi e-tervise professor: 
Andmeturve on tõesti väga oluline aspekt. Seda mitmes vaates. Oluline on see, et asjasse mitte puutuvad inimesed delikaatseid andmeid ei näeks, kuid ka see, et jagatavad andmed oleksid terviklikud ja kättesaadavad. Esimest on vaja inimesele turvatunde andmiseks, teist tagamaks võimalikult suur kasu andmete kasutamisest tervishoius.
Eestis on inimese meditsiini- ja terviseandmed erinevates kohtades. Riiklik andmekogu, Eesti tervise infosüsteem ehk digilugu, on kõige paremini turvatud, olles kõige paremini kaitstud andmekogu Eestis. Sellesse ligipääs on kaheastmelise autentimisega ainult kas inimesele endale või selleks volitust omavale tervishoiutöötajale. Kõik on selgelt reguleeritud ka õiguruumis. Eraldi meditsiiniandmete kogud on ka enamikel haiglatel ja perearstidel. Ka need serverid on üldjoontes väga hästi kaitstud, kuid turvalisus sõltub eelkõige meditsiiniasutuse võimest kõiki meetmeid rakendada. Kolmandaks tuleb arvestada, et palju inimese delikaatseid terviseandmeid asub ka sotsiaalmeedia platvormidel või erinevate aktiivsusmonitoride tootjate andmebaasides. Kuidas need andmed, ja kas üldse, on pahalaste või muidu uudishimulike päringute eest kaitstud, on iga ettevõtte ärisaladus, ehkki need peavad lähtuma GDPR-i nõuetest.

Konverentsi saab järelevaadata siit.

Konverentsi kokkuvõtteid loe siit.