Millist maailma ja ülikooli me loome tänavu sündivatele lastele, kes on oma esimese kõrghariduse omandanud 20-25 aasta pärast. Tegime konverentsist otse-blogi, millega saad siin lehel tutvuda.
Konverentsi ajakava ja esinejate tutvustused leiad siit.
Konverentsi saad uuesti vaadata siin.
Konverentsil vastamata jäänud küsimuste vastused leiad siit.
Paneeldiskussioonide tervikkokkuvõtted:
Kokkuvõtted on ajalises järjestuses, loe alt üles.
Konverents on lõppenud! Suur tänu, et olite meiega!
Loe viimase paneeli kokkuvõtet.
Tiit Land - Tallinna Tehnikaülikooli rektor
Meil on alusteadust kindlasti vaja. Vastasel korral lakkaksid ülikoolid olemast, ettevõtted võtaksid üle. Meil on vaja alusuuringuid, teadusuuringuid, meil on vaja rohkem koostööd ettevõtetega. Ma ei karda, et ettevõtted võtaksid üle ülikoolides tehtava teaduse rolli. Tuleb saavutada tasakaal alus- ja rakendusteaduse vahel, hea ja halva teaduse vahel (öeldud naljaga pooleks).
Anders Bjarklev, Taani Tehnikaülikooli president
Kui räägime kehvadest teadusuuringutest, siis uuringu tsiteeritavust või loetavust ei saa siduda sellega, kas uuring on hea või halb. Selline sidumine on ohtlik. Ülikoolide uuringute puhul on tähtis, et meie avaldame oma uuringud, ettevõtjad seda ei tee. Meie teadusartikleid saavad kõik lugeda, aga sellest tean ma väga vähe, mida näiteks Amazonis tehakse, sest nemad ei avalda oma töid.
Peame olema väga ettevaatlikud kellegi heaks või halvaks teadlaseks nimetamisega. Halvad teadlased on need, kes tööd ei tee.
Ben Nelson - Minerva projekti asutaja, juhatuse esimees ja tegevjuht
Kõik meie tudengid tegelevad teadusuuringutega. Uuringud rakendavad kõike, mida nad on õppinud. Teame, et ülikoolide teadusuuringutel on omad kitsaskohad. Probleem on, et ülikoolides tehakse ka kehva tasemega teadusuuringuid. Ühiskonna teenimise seisukohalt on oluline teha ka selliseid uuringuid, mida pole kohe kusagil rakendada.
Tuula Teeri - Rootsi Kuninglik Inseneriteaduste Akadeemia president ja tegevjuht
Üks oluline teema on meelitada oma ülikooli tööle talendid ja teine on neid hoida. Tihti räägime, et mitte andekate professorite arv pole oluline, vaid ajaressurss, mida eraldame professoritele. Väga oluline on, et teadlased saaksid ise otsustada oma projektide teemade üle.
Heal tasemel uuringud ja hariduse saab ülikooli ja ettevõtjate koostöös. Mina ei muretse ülikoolide tuleviku pärast, aga väga oluline on lõimida teadust ja ühiskonda.
Tiit Land - Tallinna Tehnikaülikooli rektor
Oluline on leida tasakaal rahvusülikooli ja rahvusvahelise ülikooli rolli vahel. Peame rahvusülikooli rolli kõrval olema ka rahvusvahelised, kaasama õppejõude välismaalt.
Anders Bjarklev, Taani Tehnikaülikooli president
Teeme suuri pingutusi, et ülikool aitaks kaasa innovatsioonile ühiskonnas. Kui lisame muud teadmised, näiteks õiguslikud, on meil paremad võimalused õnnestuda. Oluline on teadmised ellu viia, luues väärtust kõigi jaoks ühiskonnas. Nii saame anda teaduskondadele võimaluse näidata, mida nad teevad.
Ben Nelson - Minerva projekti asutaja, juhatuse esimees ja tegevjuht
Mis juhtub enamikus ülikoolides, on see, et interdistsiplinaarse hariduse tulemus on see, et on killuke siit ja killuke sealt. Meie jaoks on tähtis luua tervik.
Tiit Land - Tallinna Tehnikaülikooli rektor
Rektorina tuleb ära tunda globaalseid ja kohalikke väljakutseid. Rektor ei tööta kindlasti üksinda ja ta peab kaasama, et luua uusi ideid. On väga oluline, et me ei unustaks valdkondade teadmisi, püüdes olla valdkonnaülesed. Kui mõtleme millised on maailma väljakutsed 20 aasta pärast, siis see, kuidas saavutada jätkusuutlik keskkond, on põhiline. Edetabelites olek on üks asi, aga jätkusuutlik keskkond teine asi.
Anders Bjarklev, Taani Tehnikaülikooli president
Iga tudengi ja professori jaoks on oluline, et ollakse eeskujuks järgmisele põlvkonnale. Need asjad ei muutu. Meie otsime inimesi, kes on pühendunud sellele, mida nad teevad. Meil on vaja näidata, et meie töö on oluline, et sellel on mõju.
Ben Nelson - Minerva projekti asutaja, juhatuse esimees ja tegevjuht
Ülikooliharidus tihtipeale ei valmista inimesi ette komplekssete probleemidega tegelemiseks. See on ka põhjus, miks näiteks koroonapandeemia ajal on ostsuseid tehtud mingist liiga kitsast vaatest. Minervas saavad õppurid esimese aasta jooksul raamteadmised ja järgneval kolmel aastal ei õpi nad mitte ainult erinevaid aineid, vaid ka nende kokkupuutekohti. Meie tudengid reisivad näiteks rühmana õppetöö ajal seitsme riigi vahet.
17.00 Ülikoolide roll globaalsetes väljakutsetes
Loe paneeli kokkuvõtet!
Jürgo Preden - Thinnect, CEO
Haridus on väga oluline ja mitte ainult matemaatikaharidus. Oluline on, et keeruline teadmine jõuaks pärisellu ja selleks on vaja aru saada nii sellest keerulisest teadmisest kui ka sellest, kuidas seda kasutada.
Kristjan Maruste - Comodule kaasasutaja ja tegevjuht
Minule meeldib öelda, et ühiskond on nagu buss: teadlased kallavad kütust, insenerid istuvad rooli taga ja ülejäänud istuvad bussis ja sõidavad sinna, kuhu buss läheb.
Väino Kaldoja - Silberauto juhatuse liige, Auve Tech nõukogu liige
Matemaatika tundidest võite puududa, kui teil algteadmised matemaatikas on väga tugevad. Lugupeetud noored, ärge kõhelge, tulge ja õppige ja tehke!
Kristjan Maruste - Comodule kaasasutaja ja tegevjuht
Meie oleme ülikooli projekt. Ma arvan, et ülikool ei saa õpetada sind ettevõtet tegema aga ta saab anda tunnetuse ja kineetilise energia.
Väino Kaldoja - Silberauto juhatuse liige, Auve Tech nõukogu liige
Minu isiklik seisukoht on, et esiteks üliõpilased peavad esimesed kolm aastat koolis käima; ettevõtjad, palun ärge torkige neid. See vundament, mis kolme aasta jooksul luuakse, on ülitähtis. Teiseks tahan rõhutada, et need kolm tordikihti tuleb lahti mõtestada: õppimine, õpetamine ja koostöö ettevõtetega. Ühte rusikasse see kooslus ära ei mahu, eriti kui on suuremad projektid.
Maarja Grossberg - TalTechi materjaliteadlane
Olen mõelnud, et neli aastat tööstusdoktorantuuri teha on väga pikk aeg. Ettevõtluses on see väga pikk aeg. Peaks olema mingi teistsugune kontseptsioon, mitte et teed neli aastat ühte doktoritööd.
Kristjan Maruste - Comodule kaasasutaja ja tegevjuht
Mida Eestis võiks teha on see, et ülikoolides on fookus-arengusuunad ja ettevõtja saab end sinna sisse osta ja anda ideid, millega see rühm võiks tegeleda.
Maarja Grossberg - TalTechi materjaliteadlane
Positiivne näide riigi rollist või panusest on nutika spetsialiseerumise meede. Meil on üks selline koostöö päikesepaneelide tootmises, mõlemad pooled saavad koostööst reaalse kasu.
Väino Kaldoja - Silberauto juhatuse liige, Auve Tech nõukogu liige
Teame, et tööstuse digitaliseerimine käib praegu terves maailmas. TalTechil on kindlasti üks väga hea eelis, mida tuleks tulevikus rohkem ära kasutada. Kunagi sai asutatud Arengufond, mille eesmärk oli just see, et ettevõtted ja ülikool saaks koos ühiseid asju teha. Me veel nii kaugele pole nende stipendiumitega jõudnud, et märka parimat, aga ettevõtjad teevad selle töö ära, nemad valivad endale parimad, nemad tahavad siit midagi tagasi saada.
Kristjan Maruste - Comodule kaasasutaja ja tegevjuht
Inimestele on oluline juba ülikoolis saada väga hea haridus, positiivne kogemus ja kineetiline energia. Tänu sellele on ka paar ISeauto projektist väljakasvanud noort tulnud Comodulisse tööle.
Kristjan Maruste - Comodule kaasasutaja ja tegevjuht
Alati on nišš, millega saab tegeleda. Oluline on käia kaasas tehnoloogiliste muudatustega maailmas. Ma arvan, et maailm liigub sinnapoole, et erinevaid tehnoloogiaid ja eripärasid on palju rohkem, kogu pilt varieerub palju rohkem. Ja ka väga suurte ettevõtete roll jääb väiksemaks.
Väino Kaldoja - Silberauto juhatuse liige, Auve Tech nõukogu liige
Tänane Auve Tech (isejuhtivate autode arendamise ettevõte) on rajatud mõttele, et äratada huvi noortes ja olla maailmas nähtav. Pandeemia on löönud suure pausi meile sisse. Aga kui küsida, kas meil on võimalik ka maailmas võtta mingit positsiooni selles äris, siis ühest küljest ei ole, kui mõtleksime nt Teslaga võidelda, küll aga on olemas terve rida valdkondi, kus suured ei ole huvitatud nende asjade tegemisest.
Jürgo Preden - Thinnect, CEO
Inimene on lihtne loom ja ei muuda lihtsalt oma harjumusi. Mina usun, et saame rohepööret teha ja maailma muuta siis, kui me ei nõua inimestelt palju muutumist. See on ka ettevõtluses edu võti, kui teeme lahendusi, mis lubavad elada nii, et tundub, et elame nii, nagu oleme kogu aeg elanud. Kas või see, et meie hooned on energiatõhusamad.
Väino Kaldoja - Silberauto juhatuse liige, Auve Tech nõukogu liige
Kui puudutada tulevikku, siis tulevik on suurtes andmetes, andmevoogudes ja analüüsides, palju tööd võtavad üle igasugused robotid ja sellest pole meil pääsu. Mida see endaga kaasa toob? Siin on väga palju teadlastel tööd, et kuidas inimesed reageerivad sellele, kui näiteks pole vaja tööl käia, kõik tehakse ette-taha ära. Kuidas teha nii, et inimesed piltlikult öeldes korke välja ei viskaks? Ma isiklikult loodan, et paarikümne aasta pärast on meil selline olukord, et kui inimene sünnib, siis tal võetakse geeniproov ja tehakse kindlaks tema võimalused ja ohud ning vastavalt sellele peab ta käituma. Usun, et ka meditsiin muutub väga oluliselt. Soliidne oleks, et kui sa ettekirjutatut ei täida, siis remondi ennast ise. Aga jah, meie väljakutse on, et mis on meie panus sellesse homsesse.
Maarja Grossberg - TalTechi materjaliteadlane
Nõustun, et rohetehnoloogia on väga oluline valdkond. Rohetehnoloogiad on juba nii aktiivselt kasutusele võetud igal pool, et ma ei saa aru, miks üldse investeerida tehnoloogiatesse, mis pole konkurentsivõimelised, näiteks põlevkiviga seonduvasse. Investeerima peaks rohetehnoloogiatesse, sest nende väärtus kasvab ajas.
Kristjan Maruste - Comodule kaasasutaja ja tegevjuht
Ma ei tahaks ettevõtluse tulevikust rääkides lüüa lahku vana ja uut tööstust või majandust. Liiga palju arvatakse, et kõik uus põhineb tarkvaral, aga päris asju on ka ikka vaja. Majandus kulgeb 20-30 aasta kaupa tsüklitena. Mina arvan, et uus tsükkel on selgelt rohetehnoloogia päralt. Eesti on väga heas stardipositsioonis siin ja siia peaks täiega panustama.
16.00 Ülikooli roll ettevõtete kõrgtehnoloogilisemaks muutumisel
Loe paneeli kokkuvõtet!
Peeter Ross - Tehnikaülikooli tervishoiutehnoloogiate instituudi e-tervise professor
Ma tahaksin, et andmed tervise kohta oleks tulevikus nii usaldusväärsed, et minu lapselapsed ei küsiks minult mitte raha, vaid seda, kuidas tulevikus sama hea välja näha, kui mina.
Peeter Ross - Tehnikaülikooli tervishoiutehnoloogiate instituudi e-tervise professor
Eesti tiiger tervishoius on terviseandmete vahetamine erinevate terviseasutuste vahel. Edasi oleks samm lubada neid andmeid kasutada ka ettevõtlusel, teadusasutustel. Andmed peavad ühelt poolt olema usaldusväärsed, aga teisalt ka avatud. Kui anname ettevõtlusele ka andmeid kasutada, on sellest suurusjärgu võrra rohkem kasu.
Peeter Ross - Tehnikaülikooli tervishoiutehnoloogiate instituudi e-tervise professor
Suund on kindlasti näidata, millised andmed on usaldusväärsed. Et inimesed teeks oma otsuseid teaduspõhiselt. Me toome fakte, toome teaduspõhiseid andmeid, aga see tuleb ühiskonnale ka kommunikeerida.
Katrin Gross-Paju - TalTechi dotsent ja Lääne-Tallinna Keskhaigla Närvikliiniku juhataja
Kui oleme õppinud ühte geenimutatsiooni ravima, on aja küsimus, millal suudame ka järgmisi ravida. Näiteks Alzheimeri ravis ollakse väga lähedal läbimurdele.
Peep Talving - Regionaalhaigla juhatuse liige-ülemarst
Koroonaviirus ei ole 20-25 aasta pärast kuhugi läinud, ta jääb siia mõneks ajaks. Umbes 25% meie populatsioonist jääb vaktsineerimata, seetõttu jääb ka viirus alles (ei vaktsineerita lapsi, rasedaid, osa inimesi keeldub vaktsiinist).
Peeter Ross - Tehnikaülikooli tervishoiutehnoloogiate instituudi e-tervise professor
Andmete analüüs erinevatest allikatest (toit, keskkond, haridus, loomulikult ka meditsiin) võib kujundada meie lastele tervise inforuumi, nii nagu meile praegu on näiteks panganduse inforuum kujundatud. Me teame, kus meie raha on, aga ei tea, kust meie tervis tuleb.
Peep Talving - Regionaalhaigla juhatuse liige-ülemarst
Kaugteenused on meditsiinis juba olemas, näiteks võime eemalt jälgida inimese südamestimulaatori tegevust. Arvan, et sellised rakendused tulevad järjest võimsamini, praegu on need alakasutatud.
Cecilia Sarmiento - TalTechi geeniteadlane
Mullavaba põllumajandus - see on seotud linnastumisega. See on sisuliselt vesi, kuhu lisatakse taimedele vajalikke mineraale, ja tulemused on väga head.
Cecilia Sarmiento - TalTechi geeniteadlane
Kas geenmuundatud toit on oht või päästja? Mina arvan, et GMOd päästavad maailma. Näiteks vähendavad GMOd pestitsiidide kasutamist, aga sellele inimesed tavaliselt ei mõtle.
Cecilia Sarmiento - TalTechi geeniteadlane
Mina arvan, et veganlus ei võta tavatoitumist üle. Aga arvan, et tulevikus süüakse liha vähem. Näen, et inimesed tahavad rohkem rohelist, rohkem taimset toitu. Taimsed valgud on väga võimsad ja neid uuritakse hetkel palju. Uuritakse, kuidas asendada liha taimsete valkudega. Väga kuum teema on ka liha süntees. Ma ei usu, et paarikümne aasta pärast tuleb liha ainult laborist, aga mingi osa tuleb.
Kristel Vene - TalTechi toiduteadlane
Toidupoliitika on meil natuke tagurlik ja me pole nii liberaalsed kui üle Atlandi olevad Ameerika ja Kanada, kus on lubatud näiteks geenmuundatud toidud. Me jääme sõltuvusse Ameerikast, mis areneb kiiresti meilt eest ära.
Katrin Gross-Paju - TalTechi dotsent ja Lääne-Tallinna Keskhaigla Närvikliiniku juhataja
Ma usun, et paljudele tuleb ootamatult, et meil on palju haigusi, näiteks alzheimer ja parkinson, mille puhul tervislikum toitumine vähendab statistiliselt oluliselt nende haiguste riski. Ja vähendab isegi kuni poole võrra, mitte pisut.
Kristel Vene - TalTechi toiduteadlane
Mina tegelen mõru maitse teemaga. Tihtipeale pannakse toidu sisse soola ja suhkrut, et varjata selle loomulikku mõru maitset. Uurime, kuidas saaks seda mõru maitset peita vähem muid aineid lisades. Ma arvan, et on võimalik vähendada toidus suhkru, soola ja rasva sisaldust. Teine võimalus on inimesel harjutada oma maitsemeelt, et ta ei vajaks nii palju neid aineid
15.00 Terve elu - tervisetehnoloogiad ja toit
Loe paneeli kokkuvõtet!
Annela Anger-Kraavi - Cambridge’i ülikool, kliimamuutuste poliitika ja majanduse teadusdirektor
Me peame igaüks midagi ise tegema kliimamuutuste vastu võitlemiseks. Alustame kohe, ärme mõtleme, et aega on. Vähendame näiteks toidu raiskamist. Miks mitte kampsun selga panna suurema energiatarbimise asemel. Ja valigem ühistransport. Kui paneme palju väikeseid muutusi kokku, saame tegelikult päris suure numbri.
Kadri Simson - Euroopa Komisjoni energeetikavolinik
Oluline on mõelda, kuhu praegu kulutame. Transpordi muutus võiks meid aidata palju lähemale oma eesmärkidele.
Mihkel Krusberg - keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik
Mõelgem, mida ja kuidas tarbime - tarbime mõistlikumalt.
Annela Anger-Kraavi - Cambridge’i ülikool, kliimamuutuste poliitika ja majanduse teadusdirektor
Ma näen ülikoolil kolme rolli kliimamuutuste kontekstis. Üks on haridus. Kliimamuutused on hiiliv probleem. Probleemist ja selle lahendustest tuleb aru saada. Teiseks tehnoloogiad. Igal erialal on midagi pakkuda kliimamuutuste vastu võitlemisel. Me ei räägi ainult käegakatsutavatest lahendustest, vaid näiteks ka sellest, kuidas muuta inimeste suhtumist ja käitumist. On ka sotsiaalset innovatsiooni. Kolmandaks tuleb ka iseennast, oma ülikooli vaadata, olla teenäitaja. Siin kuulutati ka ennist ilusasti välja, et Tehnikaülikool kliimaneutraalseks.
Mihkel Krusberg - keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik
Milleski esirinnas olles on oluline seda ka näidata ja mitte karta, et keegi seda kopeerib.
Kadri Simson - Euroopa Komisjoni energeetikavolinik
Eesti saab rohepöördes kindlasti olla eeskujuks. Meie Elering on tunduvalt avatum innovatsioonile kui sarnased ettevõtted näiteks vanas Europas, kes leiavad, et üks tuumajaam on ikka kindlam kui näiteks tuhanded päikesepaneelid. Eesti on ka selles mõttes väga eeskujulik, et meile ei pea selgitama, et hoonete energiatõhusus on oluline. Loomulikult on meie trump ka nutikad lahendused, näiteks et katusel ei pea olema paneelid, vaid katus ise võib olla vastava lahendusega.
Ralf-Martin Soe - TalTechi targa linna tippkeskuse asutaja ja direktor
Meie kindel eesmärk uue, targa linna tippkeskusena on, et tahame tuua tulevikulahendused Eesti linnadesse. Mis probleeme need lahendused peaks adresseerima? Kindlasti on kliima üks valdkond, kuhu peame sisse minema. Kindlasti on see meile strateegiliselt väga oluline suund. Teine eesmärk on, et tuleksime välja lahendustega, mis töötaks samaaegselt rohkem kui ühes linnas.
Jarek Kurnitski - TalTechi energiatõhususe ja sisekliima teadlane
Aastaks 2035 kliimaneutraalne Tehnikaülikool oli tugev lubadus, mille Aivar Uutar välja käis, seda ei saa anda järgmiste põlvkondade arvel. Küsimus on, kas suudame selle ära teha. Loodan, et see asi on võimalik ära teha ja et meil on selles häid partnereid, kes on samas paadis.
Annela Anger-Kraavi - Cambridge’i ülikool, kliimamuutuste poliitika ja majanduse teadusdirektor
Inglismaal on tuule- ja päikeseenergia odavam kui söeenergia, kliimaneutraalsuse teemat võetakse väga tõsiselt.
Mihkel Krusberg - keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik
Meil on Euroopa Liidus väga suur imporditava kauba osakaal. Ja ega neid jäätmeid keegi tagasi ei taha. Ringmajanduse positiivne näide on meie pandipakendi süsteem.
Ralf-Martin Soe - TalTechi targa linna tippkeskuse asutaja ja direktor
TalTechi Targa linna tippkeskuse peamine eesmärk on aidata muutuda linnadel nutikateks. Linnad ongi praeguseks paljuski nutikaks muutunud, nii nagu telefonid ja kellad. Suured eesmärgid linnade perspektiivis on, et nutikust on vaja millegi jaoks. Näeme linna tasemel, et väga palju saastet tuleb linnadest. Oleme oma eesmärki ümber sõnastanud - kuidas saame nutikalt heitmeid vähendada.
Jarek Kurnitski - TalTechi energiatõhususe ja sisekliima teadlane
Puhast õhku ja sooja tuba tahavad kõik, keegi pole nõus sellest loobuma. Usaldame seda, et hooned kaitsevad meid ilmastiku eest. On elementaarne, et peame siseruumides tagama tervisliku ja väga hea sisekliima. Kõigepealt sisekliima korda ja siis väiksema energiahulgaga - nii päästame maailma ära, sest heiteid on vähem, ja teiseks loome endale hea keskkonna.
Kadri Simson - Euroopa Komisjoni energeetikavolinik
Kõigepealt peab olema tahe kliimamuutuste probleeme adresseerida ja see tahe on Euroopas inimeste ja poliitilisel tasandil olemas. Teine asi, mis meil olemas on, on tehnoloogilised lahendused ja teadmised, tõsi, need on erinevas faasis. Kolmandaks vajame rahastust.
Annela Anger-Kraavi - Cambridge’i ülikool, kliimamuutuste poliitika ja majanduse teadusdirektor
Kliimamuutuste vastu võitlemine on meie endi kätes. Maailm näeb 2050. aastal välja selline, milliseks me ta ise teeme. Kui me midagi ei tee, on tagajärjed selleks ajaks hirmuäratavad. Eestile tähendaks see suvist põuda, rohkem torme, rohkem üleujutusi, metsapõlenguid. Tegu on globaalse probleemiga ja midagi on vaja ära teha kõigil riikidel, sektoritel ja inimestel.
14.00 Kliimaneutraalsus ja ülikooli roll selles
Loe paneeli kokkuvõtet!
Hendrik Voll - Õppeprorektor
Tulevikus on meil hariduskindlustus, nii nagu praegu on tervisekindlustus. See annab õiguse elukestvaks täiendõppeks.
Kirke Saar - Nordic Investment Bank, CIO
Praegu on arusaam, et täiendkoolitusele tulekuks peaks olema mingi kraad juba all, aga siin peaks olema paindlikkust. Arvan, et sotsiaalne roll, kus ülikool toob oma ala spetsialistid kokku, on suurenemas.
Gerhard Müller - Müncheni Tehnikaülikooli õppeprorektor ja kõrghariduse ja teaduse visionäär
Ülikooli professorite väljakutse on, et kuidas täita akadeemilist eesmärki, aga jõuda ka päris eluni, näiteks täiendõpe, kus inimestel on vaja end täiendada. Peame muutma ka tööstuse spetsialistide mõttemalli, kes võivad öelda: “Räägi mulle tehisintellektist, aga mul pole rohkem aega kui 15-20 tundi.” Kui mõttemall mõlemalt poolt muutub, jõuame edasi. Täiendõppe tähtsust ja struktuurset rakendamist on alahinnatud. Meil on kindlasti vaja väiksema koormusega programme ja ühiskonna poolt arusaama, et õppimiseks tuleb teatud osa oma ajast siiski investeerida.
Hendrik Voll - Õppeprorektor
Püüame teha nii, et mõtleme loovalt ja tegutseme akadeemiliselt. Loome praegu tööstusmagistri programmi. Praegu teeme seda IT-s, aga tulevikus võiks neid olla kümmekond. Plaanime luua hübriidõppe programme.
Sebastian Pohlmann - Innovatsiooni asepresident, Skeleton Technologies
Tänapäeval õppides ei pea andmeid omale pähe taguma, need on klikkide kaugusel. Aga üks oskusi, mida vajatakse suure andmekogusega maailmas, on oskus teha kindlaks, mis on oluline näiteks oma ettevõtte jaoks. Teine oluline oskus on akadeemilise uurimise ja mitteakadeemilise uurimise kombineerimine, näiteks tööstuses.
Kirke Saar - Nordic Investment Bank, CIO
Tulevikus muutub aina tähtsamaks, et võimaldame inimestel lühialaiselt täiendõpet saada. See on just juhtimis- ja tehnikaülikoolide eripära. Väga tähtis on kombineeritud õpe, näiteks, kui vilistlane tahab tulla tagasi ja õppida näiteks pool aastat mingeid aineid. Näeme, et ka traditsioonilistes tööstustes on pidev vajadus muutuste järele. Peame olema paindlikumad, et pakkuda täiendavat täiskasvanuharidust. Peame kuulama, mida on vaja.
Gerhard Müller - Müncheni Tehnikaülikooli õppeprorektor ja kõrghariduse ja teaduse visionäär
Kuna teadmust tuleb nii palju juurde, pole pööratud tähelepanu erinevate valdkondade ühendumisele. Võtmetähendusega on pakkuda alusmooduleid, mis võimaldavad teisi distsipliine mõista. Näiteks poliitika väljakutsed, sotsiaalteaduse väljakutsed, majandusteaduse väljakutsed. Erinevad valdkonnad tuleb tuua kokku. Valmistame tudengeid ette nägema probleeme terviklikumalt. Näiteks Saksamaal räägitakse praegu inimkesksest insenerteadusest. Koostöö tööstustega on kahepoolselt kasulik. Me saame teada, millised on probleemid nii-öelda pärismaailmas ja millised on ettevõtete vajadused. Elukestev õpe on väga oluline ja Euroopa peab siin oma kodutöö ära tegema.
Sebastian Pohlmann - Innovatsiooni asepresident, Skeleton Technologies
Ettevõtjad peavad teadvustama, kui oluline on alusteadus.
Hendrik Voll - TalTechi õppeprorektor
Tahame paremat teadust ja paremat õpetamist. Tahame tõsta latti, et kes meie ülikooli sisse saavad. Tahame veelgi paremini õpetada ka oma õppejõude, mitte, et praegu õpetaksime kehvasti, aga tahame olla maailma parimad. Tahame teha koostööd ettevõtjatega. Tahame teada, kus on meie vilistlased - tahame kutsuda nad tagasi, jagama oma kogemusi. Näen ka, et täiendkoolituse roll kasvab märkimisväärselt ja tulevikus jagunevad bakalaureusetase, magistritase ja täiendkoolitus võrdseteks osadeks, praegu on täiendõppel väike osakaal, bakalaureuse moodustab kaks kolmandikku.
Sebastian Pohlmann - Innovatsiooni asepresident, Skeleton Technologies
Tööandjad peavad nägema ülikoole kui koostööpartnereid. Ettevõtjana on väga oluline vaadata oma läheduses asuvaid haridusasutusi ja nende pakutavat, et mis kasu saab see tuua meie ettevõttele. See puudutab laiemalt kiiret digitaliseerimist. Ka ülikoolid peavad pöörduma ettevõtjate poole.
Kirke Saar - Nordic Investment Bank, CIO
Me kõik teame, et meie töötajad on meie suurim vara ja kui nendesse mitte investeerida, edu ei saavuta. Harva on inimesed oma rollides pikemalt kui paar aastat. Selleks, et tööjõuturul edukas olla, peab pidevalt õppima. Tihti õpitakse töökohal, aga näeme vajadust, et õppida ka väljaspool töökohta, näiteks ülikoolis. Pandeemia on meile näidanud, et võib muutuda sekunditega. Viirus on meile õpetanud, et isegi kui pead oma valdkonda turvaliseks, peab olema valmis muutusteks - homme võin olla hoopis uues rollis. Uus koostöövorm ettevõtete ja ülikoolide vahel hakkab mängima väga olulist rolli.
Gerhard Müller - Müncheni Tehnikaülikooli õppeprorektor ja kõrghariduse ja teaduse visionäär
Pandeemia andis meile kiirenduse, et luua uusi õppevorme. Saime kasutada ära oma professorite teadmisi. Sellega lõime suurepärase varamu mõtetest, mida poleks enne pandeemia algust ettegi kujutanud. Nüüd on meil lahendused, mida meil polnud isegi kirjandusest leida enne selle olukorra teket, viime seda kõike ellu oma hariduse pakkumises.
Hendrik Voll - TalTechi õppeprorektor
TalTech alustas e-õppe reformi juba 2017. aastal. Kui puhkes korronapandeemia, olime heas olukorras ega pidanud oma õppetööd katkestama. 2018. aastal sai alguse Euroopa Liidu projekt, mille eesmärk oli tõhustada koostööd ELi ülikoolide vahel, projekt oli edukas. Kui vaatame ülikoolide edetabeleid, siis Euroopa ülikoolid langevad, nad ei tee piisavalt koostööd. Hübriidõpe saabus meile palju varem kui pandeemia, arvan, et see jääb meiega.
13.00 Tuleviku ülikoolide mudelid
Esseekonkurss/ideekonkurss
Täna kuulutati välja TalTechi esseekonkursi „Piirideta ülikool, Eesti parim võimalus“ võitja, kelleks on kahekordne tehnikaülikooli vilistlane ning Admiral Marketsi tegevjuht Sergei Bogatenkov. Ideekonkursi võitis toiduteadlane ja ettevõtlusspetsialist Kristel Vene plaaniga teadustulemuste intensiivsest rakendamisest. Loe Sergei Bogantekovi võiduesseed SIIT
Tiit Land - TalTechi rektor
Tehnikaülikooli tunnuslause „Mente et manu“ tähendab „Mõistuse ja käega“. See tunnuslause on meie väärtuste aluseks. Peame ühteviisi oluliseks nii kriitilist ja loovat mõtet kui ka ettevõtlikku ning praktilist tegutsemist. Väärtustame avatust, usaldusväärsust ning koostööd. Hindame oma akadeemilist vabadust, aga oleme teadlikud oma ainukordsest missioonist ja vastutusest. Oleme ühtehoidvad, kuid hindame iga ülikooli pereliikme õigust vabalt mõelda ja eriarvamusele jääda. Väärtustame mitmekesisust, kuid otsime ühisosa. Soovime panustada ja kaasame. Lahendame erimeelsused akadeemilistes debattides. Räägime, aga mitte ainult. Räägime lühidalt ja siis tegutseme. Märkame probleeme, aga otsime lahendusi. Oleme ettevõtlikud ja teeme lahendused teoks. Oleme Eesti ainus tehnikaülikool.
Maarja Kruusmaa - teadusprorektor
Ülikoolis on vabadus mõelda. Ülikoolis on vabadus teisiti mõelda. Ülikoolis on kohustus kriitiliselt mõelda ning oma mõtteid selgelt arusaadavaks teha. Ülikoolis suudetakse osaleda teravates debattides, säilitades väärikuse enese ja teiste suhtes. Seda kõike saame teha, kui meie ülikoolipere on kokkuhoidev, väärtustab mitmekesisust ning arvamuste paljusust.
Ülikoolil on kohustus olla eeskujuks, et kõrge akadeemiline kultuur aitaks ühiskonnal keerulistest teemadest rääkida ilma isiklike rünnakute, solvangute ning solvumisteta. Praegu on õige aeg näidata eeskuju, harida uut põlvkonda vastutustundlikke kodanikke ning pakkuda ühiskonnale uuest vana äraproovitud viisi erimeelsusi lahendada – teaduslikku debatti, teaduspõhist nõu ning maailmavaadet. Me oleme Eesti ainus tehnikaülikool.
Sven Illing - ettevõtlusprorektor
Öeldakse, et hea õpetaja on see, kellest tema õpilane on parem. Meie ootused ei tohiks olla tagasihoidlikumad, kui see, et suurepärasest Tehnikaülikoolis pakutavast tehnikaharidusest ning teadusest võrsuvad järgmise viia aasta jooksul hargettevõtted, mis on suuremad kui Tehnikaülikool, mille mõju maailmas on laiem kui TalTechil. See on väikese riigi ainukesele tehnikaülikoolile jõukohane ülesanne, sest andmed ja algoritmid võivad asuda ükskõik kus. Eesti järgmine ükssarvik võib asuda Saaremaal ja järgmine edulugu saada alguse Ida-Virust. Eesti ainuke tehnikaülikool on ettevõtlik ülikool.
Sven Illing - ettevõtlusprorektor
Maailm muutub, aga inimesed vajavad endiselt toitu, riideid, sõidukeid ja ehitusmaterjale. Lihtsalt neid arendatakse, toodetakse ja kasutatakse nüüd teisiti ja see on kõik osa andmemajandusest. Andmed ja algoritmid on viimase kümnendi edukaimate suurettevõtete edu võti. Eesti ainukese tehnikaülikooli ülesanne on loovalt mõelda ning leida üles need eluvaldkonnad, kus andmed, algoritmid ja inseneriteadmised teevad toormest ekspordiartikli ja teenusest börsiettevõtte.
Sven Illing - ettevõtlusprorektor
Tehnikaülikoolil seisab ees ülesanne otsida üles päriseluprobleemid, kus erinevad eluvaldkonnad põimuvad ootamatul moel ning kus meie ettevõtlikkus ja algatusvõime koos hea tehnikaharidusega pakub uudseid lahendusi.
Hendrik Voll - TalTechi õppeprorektor
Peamiselt maksumaksja raha eest käigushoitavas ülikoolis on meil kohustus luua avaliku raha eest võimalikult palju lisaväärtust. Uuringud näitavad, et meie lõpetajad on nõutud ja hinnatud. Nende sissetulek on praegu liigi veerandi võrra suurem teiste ülikoolide lõpetajatest. See tähendab, et nad maksavad ka selle võrra rohkem makse ning panustavad sellevõrra rohkem ühiskonda. Järgmise viie aasta jooksul tahame veelgi rohkem töötada selle nimel, et Eesti ainukesest tehnikaülikoolist tuleksid lõpetajad, kes oskavad lahendada keerulisi päriselu väljakutseid omavahel koostööd tehes.
Tiit Land - TalTechi rektor
Eesti ainukese tehnikaülikoolina panustame sellesse, et Eesti keel oleks arvutikeel, Eesti kultuuripärand oleks digitaalselt ligipääsetav ja töödeldav parimate algoritmidega, Eesti inimeste tervisekäitumine ja pärilikkusaine kergesti analüüsitav, eestikeelne oskussõnavara säiliks kõnetehnoloogiate toel, Eesti puit oleks jätkusuutlikult väärindatud ekspordiartikkel, Eesti toit oleks tervislik ja pakuks uusi maitseelamusi.
Tiit Land - TalTechi rektor
Meie järgmise viie aasta väljakutseks on leida tasakaalupunkt ning oma eripära rahvusvahelise tehnikaülikoolina ning samas ühe väikese aga erakordselt rikka keele ning omapärase kultuuri hoidjana. See on võimalik. Ja selleks pakub meile kinnitust meie endi 100 aasta pikkune ajalugu.
Tiit Land - TalTechi rektor
Oleme seadnud endale ambitsioonika eesmärgi paista silma, eristuda ning olla võrreldav Euroopa tippülikoolidega oma nutikate lahenduste poolest digitaalse ja kliimaneutraalse tuleviku loomisel.
Tiit Land - TalTechi rektor
Inimkond on näidanud teadlaste ning ettevõtjate eestvedamisel ning kaasabil enneolematut edu ülemaailmse pandeemia ning selle tagajärgedega võitlemisel. Usk teaduse ja tehnoloogia võimalustesse on selle läbi mõneks ajaks jälle suurenenud. Eesti koos kõigi teiste maailma riikidega seisab ees pandeemiast räsitud majanduse taaskäivitamine muutunud globaalses maailmas. Järgmised aastad annavad Tallinna Tehnikaülikoolile harukordse võimaluse olla Eesti majanduse taaskäivitamise mootoriks.
12.30 Konverentsi algus