COVID-19 pandeemia toob esile uued distantsõppe võimalused ja -viisid  – mida tähendab digipööre hariduses? Kuidas on TalTech tulnud pandeemiaga toime ning mis on olnud distantsõppe õppetunnid? Kas distantsõpe tuli, et jääda?
Hendrik Voll on veendunud, et hübriid- ja kaugõpe tulid, et jääda. Tema sõnul algas TalTechis muutus juba enne pandeemiat, kui 2017. aastal alustati e-õppe reformiga, mille eesmärk oli tagada e-tugi kõigile ülikooli kohustuslikele kursustele. Tänu sellele ei tekkinud pandeemia ajal vajadust õppetöö katkestamiseks. Voll lisas, et ülikool on tulevikku vaadates investeerinud hübriidõppe võimalusse. See on hea võimalus eelkõige töö kõrvalt õppivate tudengite jaoks.
Ameerika ja Aasia puhul on ülikoolide vaheline koostöö tõusuteel, ent Euroopa Liidus on märgata selle langemist. Seega algatati 2018. aastal tehnikaülikoolide õppekavasid ühtsustav ja Euroopa Liidu ülikoolide vahel koostööd tugevdav projekt EuroTeQ, kuhu kutsuti osalema ka TalTech.

Kuidas Saksamaal hakkama on saadud ja mida ülikool sellest pandeemiast õppinud on? Milline on digitaalne hariduse muutus, mille pole kõik püüdleme? 
Gerhard Müller nõustus Volliga, et pandeemia kiirendas digipööret: see aitas tõhustada senist tegevust. Paljud õpetamisse kaasatud inimesed jagasid ideid selle kohta, milliseid uusi võtteid õpetamises kasutada. Tema arvates aitas see luua suurepärase varamu mõtetest, mida poleks enne pandeemia algust ettegi kujutanud. „Meil on kogemused, mis on kokku kogutud, hinnatud ja küsitud ka õppejõududelt ja tudengitelt, millised on paremad lahendused. Nüüd on meil lahendused, mida ei võinud enne olukorra teket isegi kirjandusest leida, aga nüüd viiakse seda kõike hariduses ellu. Tagasi suurtesse auditooriumitesse enam ei taheta. Tudengid hindavad uusi formaate“.
Veel nõustus ta Volliga, et hariduses on tekkinud uusi võimalusi pakkumaks piiriüleseid võimalusi. Müller arvas, et hariduse teemadel avardus arusaam tulevikust ning see annab uusi võimalusi ülikoolihariduseks. Müller usub, et senine kogemus on olnud kokkuvõttes positiivne: „Mis sest, et oli palju  raskusi, mis on seotud selle pandeemiaga, aga kõik on lisandväärtus, mida see kogemus on andnud, ning inimesed saavad aru, kuivõrd oluline ja väärtuslik on inimsuhtlus”.

Mis on muutunud hargmaiste ettevõtete siseste koolituste puhul?
Kirke Saare selgituste kohaselt on kõik rahvusvahelised ettevõtted juba pikalt uurinud, kuidas õppimist rohkem edendada. Rahvusvaheliste ettevõtete edukusse – see tähendab töötajate õppeprotsessi – on vaja investeerida, sest kõik teavad, et töötajad on ettevõtte suurim vara. Kui jätta neisse investeerimata, siis edu ei saavutata. 
Väga oluline on mõista, et täna saadakse haridus kraadidiplomina ülikoolist, aga tuleb olla valmis veel õppima. Maailm meie ümber on pidevalt muutumas ja töötajad peavad seda mõistma: et tööjõuturul edukas olla, tuleb otsida uusi võimalusi arenguks. Selline õppimine toimub küll ettevõtteis, aga tehnika, mida ettevõtted kasutavad, muutub keerukamaks ja nii tekib vajadus väljaspool ettevõtet õppida.
Pandeemia õpetas, et isegi oma valdkonda turvaliseks pidades tuleb valmis olla muutusteks, millegi uue õppimise vajaduseks. Selleks on väga oluline ettevõtetevaheline ning ettevõtete ja ülikoolide vaheline koostöö, sest ettevõtetel pole võimalik kõiki oma töötajaid ülikooli abita vajalike teadmiste ja oskuste puudumise tõttu koolitada.

Kuidas peaksid tööandjad väljendama oma vajadusi ülikoolidele?
Sebastian Pohlmann tõdes, et ettevõtetel on väga oluline näha ülikoole koostööpartneritena, mitte ainult töötajate ettevalmistajatena; vaadata läheduses asuvate haridusasutuste potentsiaalset kasutegurit. TalTechi puhul on tehnilistest teemadest, näiteks füüsikast ja tootmise teemast rääkides viimaste aastatega selgunud, et kiiresti arenevate ettevõtete arendustsüklid lühenevad. Ettevõtted, arendajad ja insenerid peavad juba praegu mõtlema sellele, kuidas see teadmine mõjutab rakendamist.

Kuidas saavad ülikoolid kvaliteetsemalt, motiveeritumalt ja koostöisemalt valdkonna ettevõtetega käsikäes käia?
Volli sõnul saab TalTech kvaliteedi tagamiseks seada konkreetseid eesmärke ja tõsta latti vastuvõtueksamitel. „Tahame tudengitele pakkuda erinevaid õpetamismooduleid ja paremat õpetamiskoolitust oma õppejõududele – mitte, et nad praegu halvasti õpetaksid, aga me tahame olla parimad. „Kogemusele tuginedes tõdeb Voll, et õpetamine vajab täiendavat motiveerimist, sest teadlased on motiveeritud küll teadust tegema, aga neid on keerulisem kaasata õpetamisesse. Igal õppeaastal lõpetab 60-80 TalTechi tudengit doktorikraadi: osa jääb ülikooli, ent osad lähevad ettevõtetesse. Ülikool tahab teada, kus nad on ja kutsuda nad tagasi ülikooli jagama oma erialaseid kogemusi. „Teadmised vananevad kiiresti ja meil on kasutamata suur potentsiaal jätkata elukestvas õppes”. 
Pohlmann nõustus, et koostöö ja motivatsioon käivad käsikäes: teadlased ülikoolides on motiveeritumad, kui näevad oma töö mõju reaalse rakendusena. Alusteadmiste ja -teaduse puhul jäetakse see paraku tähelepanuta, kuigi näiteks tootearenduse valdkonnas saavad kõik lõpptulemused just sealt alguse.

Mida ülikoolid saavad teha kriitilise ja kompleksse mõtlemise arendamiseks, et ei tuginetaks vaid sotsiaalvõrgustike ühetüübilistele uudistele, mis ei pruugi alati faktipõhised olla?
Müller nõustus, et peab pöörama rohkem tähelepanu eri valdkondade seostele, mis aitaksid kaasa tervikliku lahenduse leidmisele. Ta peab parimaks viisiks vastukaalu loomist isoleeritud, ühetüübilistele teadmistele, mida internet soosib, ning tuleks õpetada tudengeid, et nad näeksid ühiskonna vajadusi ja probleeme terviklikumalt, et erinevate valdkondade huvigruppidega suheldes ühiskondlikku väärtust luua. Müller lisas, et näiteks Müncheni ülikoolis õpetatakse digitaalset kirjaoskust ja selle lugemist. Võtmetähendusega lähenemisviis on pakkuda alusmooduleid, mis võimaldavad mõista teisi distsipliine, näiteks poliitilisi, sotsiaalseid ja majandusteaduslikke väljakutseid.

Kuidas suudate tööstuse vajadustele vastata ja kas ettevõtted on pakutava kvaliteediga rahul?
Müller kinnitas, et liigutakse õiges suunas. Seesuguses suures ökosüsteemis on tihe suhtlus ettevõtlussektori võtmetegijatega ning inseneridega kahepoolselt huvitav: saab teada päriselu vajadustest, praktilistest probleemidest, samal ajal saab tööstusega aru pidada, milliseid elemente kindlasti kursustel pakkuma peaks. Elukestev õpe on väga oluline ja Euroopa peab siinosas oma kodutöö ära tegema õppeprogramme vormides.

Kas ja kuidas ülikoolid muutuvad? Kas ülikoolid on valmis nendeks muutusteks?
Saar kinnitas, et TalTech on juba muutumise teekonnal – muudetakse õpetamist ja ollakse koostööaltimad tööandjatega. Ta nõustus, et aina tähtsamaks muutuvad lühiajaline õppimine ja lisaainete läbimine. Täiend- ja magistriõpet tehnoloogiavaldkonnas peetakse ajakuluks ja arvatakse, et töö kõrvalt seda ei jõua. Ülikoolid vajavad paindlikumat mudelit, mis võimaldaks valida tehnilistest valdkondadest eri aineid. Ülikool peaks võimaldama tagasi tulla, lubama üksikuid aineid võtta. „Oluline aspekt on koostöö tööandjate ja ettevõtjatega – oleme pidevalt muutuvas maailmas ja peame hoolega kuulama, mida ütleb turg ja millised on päris vajadused”. 
Vajadus digitaalse vilumuse järele kasvab nii kaugtöös kui ka traditsioonilisemas tööstuses. Ent pole juhte, kes omaks vajalikke teadmisi, et neid muudatusi ellu viia. Siinkohal saakski aidata ülikool, kes toob kombineeritud õppesse kokku akadeemikud ja eriala tippspetsialistid.

Kuidas saaksid ülikoolid tööstuse vajadustele paremini vastata? Mida saaks juba täna ülikoolide ja ettevõtete vahelise koostöö heaks ära teha?
Pohlmanni sõnul on kaks peamist väljakutset. Tänapäeval ei pea õpitavat pähe tuupima, sest kõik on ühe kliki kaugusel, ent ettevõtted vajavadki teistsuguste oskustega töötajaid: neid, kes oskavad eraldada olulist ebaolulisest. See võtmeoskus muutub tulevikus veelgi vajalikumaks. Üks võimalus selle õpetamiseks ongi projektipõhine koostöö. Teine tähtis väljakutse on tuua kokku kaks eri mõtlemist: tööstusuuringud ja sealne materiaalne mõtteviis ning akadeemilised uuringud.

Inimestel on hirmud lühiajaliste kraadide suhtes. Kas see vähendab õpingute kvaliteeti?
Mülleri sõnul tuleb õpingute puhul eristada kaht varianti: lihtsama ja loogilisema valikuna näivad bakalaureuse ja magistriõppe programmid, kus püütakse terviklikult oskusi ja pädevusi ühte profiili seada; teine variant on oma olemasolevate teadmiste värskendamine. Ülikooli juhtide ülesanne ongi välja mõelda, milline on piisav sisu selleks, et ühest küljest anda seda akadeemilist heal teadusel baseeruvat informatsiooni, aga samas jõuda päris eluni, ühiskonnani.

Mille poolest erineb õppimine 2040. aastal?
Müller peab olulisteks märksõnadeks hariduskindlustust ja täienduskoolitust. Veel usub ta, et uus kvaliteetne õppetöö AI võimaluste abil annab rohkem ruumi ja aega interaktsiooniks, et suhelda läbi projektide ja rahuldada tudengite uudishimu ja toetada professorite süvateadmisi.

Konverentsi ajakava ja esinejate tutvustused leiad siit.

Konverentsi saad uuesti vaadata siin.

Konverentsil vastamata jäänud küsimuste vastused leiad siit.