Teaduskond, olles nime vahetanud mitmetes ülikooli struktuurireformides, omandas "loodusteaduskonna" osa oma nimes 2002. aastal, mil loodi matemaatika-loodusteaduskond. Kuigi teaduskond on selle arvestuse põhjal vaid kahekümneaastane, olid teaduskonna eelkäijad kohal juba ülikooli loomise ajal, sest ka ülikooli algusaegadel õpetati nii matemaatikat, keemiat, füüsikat kui ka mäendust, tegutsesid füüsika ja keemia laborid ning geoloogia- ja mineraloogiakabinetid.

Tänane loodusteaduskond moodustus 2017. aasta struktuurireformi käigus. Sinna kuulub neli instituuti, millest kolm said praeguse kuju sama reformi käigus. Keemia ja biotehnoloogia instituudi tegevus hõlmab keemia, geenitehnoloogia, toidutehnoloogia ja biotehnoloogia valdkondi. Geoloogia instituuti on koondatud ülikooli geoloogia ja mäenduse alane kompetents. Meresüsteemide instituut on keskendunud Läänemere füüsikaliste ja biogeokeemiliste protsesside uurimisele. Küberneetika instituut hõlmab mitmeid valdkondi, mis seonduvad matemaatika, füüsika, mehaanika ja kompleksüsteemidega ning on tihti olemuselt multidistsiplinaarseid. Kõikide instituutide juured ulatuvad suuremal või vähemal määral omaaegsetesse teaduste akadeemia instituutidesse.

Teaduskonna kahekümnendale aastapäevale on pühendatud ka iga-aastane loodusteaduskonna teaduskonverents, mis on järjekorras juba neljateistkümnes. Kavas on ettekanded meie ülikooli audoktorilt Kari Rissanenilit, Eesti Vabariigi 2022. aasta teaduspreemia laureaadilt Siim Veskilt ning teistelt meie instituutide teadlastelt. Konverents algab loodusteaduskonna doktorantide välkettekannetega. Külalisesinejaks on Kalev Kallemets Fermi Energiast.

Teaduskonna kahekümnendale aastapäevale on pühendatud ka iga-aastane loodusteaduskonna teaduskonverents, mis on järjekorras juba neljateistkümnes. Konverents toimub 30. novembril 2022.a. Konverentsile on oodatud kõik meie üliõpilased, vilistlased, töötajad ja partnerid. Info konverentsi kohta on leitav SIIT.