Eesti Mereakadeemia teadus- ja arendusdirektor ning vanemteadur Loreida Timberg on õpetanud TalTechis juba üle kümne aasta. Tema ained ulatuvad toidutehnoloogia sensoorsest analüüsist kuni külmutustehnoloogiate ja meretranspordi kvaliteedijuhtimiseni - teemad, mis esmapilgul võivad tunduda väga erinevad, kuid mida ühendab üks läbiv joon: koostööl põhinev õppimine.

Õppimine kui partnerlus

Timberg rõhutab igale uuele kursusele minnes, et tudengid ei ole lihtsalt õppijad, vaid tema "noored kolleegid". "Õppimine tähendab oskuste ja töövõtete selgeks saamist nii, et tudeng suudaks päriselt oma erialal tegutseda. Mina loon keskkonna ja näitan suunda, aga õppima peab ikkagi õppija ise," selgitab ta. Tema jaoks on õppimine ka pidev täiustumine - soov leida viise, kuidas teha asju kiiremini ja paremini.

Õppejõuna kirjeldab Timberg end kolme sõnaga: "miks?", sest ta peab oluliseks, et nii tudeng kui õpetaja mõistaksid iga tegevuse eesmärki; koostöö, sest õppimine ei toimu üksinda; ning teadmistepõhisus, sest arutlused ja lahendused peavad tuginema faktidele, mitte oletustele.

Õpetajatöös peab ta suurimaks väärtuseks tudengite kriitilist meelt. "Nad ei usu pimesi kõike, mida ma räägin. Nad küsivad, analüüsivad ja panevad proovile. See sunnib ka mind end pidevalt arendama," ütleb ta. Eriliselt innustab teda tudengite valmidus katsetada uusi meetodeid ja tehnoloogiaid - avatus, mida ta peab hindamatuks.

Üldpädevused: enesejuhtimine, koostöö ja eetika

Timberg nimetab oma õpetamisteel suurteks mõjutajateks TalTechi kolleege Birgy Lorenzit, Tiia Rüütmanni ja Marianne Kallastet, kelle töö õppimiskesksete lahenduste ja ettevõtlikkuse pädevuste arendamisel on olnud talle inspiratsiooniks. Tudengipõlvest meenub talle aga anorgaanilise keemia professor Toomas Tamm, kes Ameerika ülikoolist toodud vaadetega eristus ja on eeskujuks siiani.

Tema sõnul algavad kõik ülikoolis õpitavad üldpädevused tudengi enda motivatsioonist. "Kui motivatsiooni ei ole, ei vii ka ükski õppejõud sind kooli lõpuni. See peab tulema seestpoolt," rõhutab ta. Lisaks peab ta hädavajalikuks koostöö- ja suhtlemisoskust - võimekust kolleege mõjutada ja meeskonnas toimida - ning eetikat. "Noortel võib olla keeruline mõista, et iga väike otsus nende erialases töös mõjutab tulevikus majandust, keskkonda ja inimesi," ütleb ta. Loovus aga ei tähenda tema jaoks kaunite kunstide oskuseid, vaid võimet leida probleemidele erinevaid lahendusi.

TalTechi õpetamise hea tava dokumenti peab Timberg kasulikuks, ent tema meelest võiks see olla praktilisem, koos näidete ja metoodikatega. Eriti väärtustab ta loovuse rõhutamist: "Ka kõige tehnilisemates ainetes on loovus vältimatu - see seisneb selles, kuidas me tõlgendame andmeid ja lahendame probleeme."

Õppimise käänuline tee ja arenguuskumus

Timberg ei varja tudengite eest, et õppimine on raske. Ta kasutab sageli visuaalseid mudeleid, näiteks õppimiskõverat, et näidata, kuidas alguses teadmised tulevad kiiresti, kuid keskel tekib paratamatult raskem faas. "See on normaalne - raskus tähendab, et sa arened," kinnitab ta. Ta räägib tudengitele ka arenguuskumusest: oskusest näha end pidevalt areneva õppijana, mitte jääda kinni sildistustesse nagu "tark" või "keskmine".

Kui Timberg saaks kujundada TalTechi tulevikuõpet, siis see oleks kolme märksõnaga loov, motiveeriv ja eesmärgistatud. Loov, et noored julgeksid otsida uusi lahendusi; motiveeriv, et iga tund oleks väärtuslik ja dialoogiline; ning eesmärgistatud, et õppekavad annaksid tudengitele paindlikkust ja sidusust, mitte ei muutuks kitsasteks kastideks. 

Tutvu hea õppimise ja õpetamise kohta lähemalt: taltech.ee/õppimine