„Akadeemiline rada tuli minu kodusest taustast, kus on olnud väga akadeemiline õhkkond. Minu mõlemad vanaisad ja isa olid õppejõud, kes tegid teadust erinevates valdkondades. Akadeemiline keskkond oli minu jaoks loomulik,“ räägib Maarja, kes juba lapsepõlvest nägi teaduse võimalusi ja väljakutseid üsna vahetult.

Gümnaasiumi lõpetamise järel oli tema jaoks enesestmõistetav suunduda ülikooli. Seejuures päikeseenergeetika ja materjaliteaduse väljakutsed võlusid teda oma mitmekesisusega. „Mind paelub see elu: see on põnev, vaheldusrikas ja võimaldab mul anda panuse meie tulevikku. Materjalid on igalpool – plastid, metallid, looduslikud materjalid. Materjaliteadlase ülesanne ongi õppida selgeks nende materjalide omadused, et mõista, kus neid võiks üldse kasutada, mida saab koos kasutada, kuidas luua uusi kasutusvõimalusi,“ ütleb Maarja.

Uus põlvkond ja materjaliteadus

TalTechi päikeseenergeetika materjalide teaduslaboris keskendutakse uute, keskkonnasõbralike päikesepaneelide ja nendes kasutatavate materjalide väljatöötamisele. See on töö, kus teadus ja praktilisus põimuvad. Maarja on labori juhtfiguur. „Meie eesmärk on arendada uusi materjale, mida kasutada päikesepaneelides ning luuagi uut tüüpi päikesepaneele, mis oleksid mitte ainult efektiivsed, vaid ka keskkonnasõbralikud ja tootmise seisukohalt jätkusuutlikud,“ selgitab Maarja. Tema juhendamisel tehakse laboris tööd, mis võib aidata kaasa rohepöördele – väljakutsele, mida Maarja peab üheks meie aja suurimaks.
 

Lisaks teadustööle on Maarja kirglik õpetaja. „Tudengeid kaasatakse juba esimesest kursusest teadusprojektidesse. See annab neile võimaluse rakendada oma teadmisi ja saada praktilist kogemust kohe algusest peale. Näiteks on õpingute käigus tavapärane läbida ka praktikat koostööpartnerite juures ja see annab õpingutejärgseks iseseisvaks eluks hea alguse.“ Maarja usub, et teaduse jätkusuutlikkuse tagab ainult tugev põlvkond noori teadlasi ja insenere.

Väljakutsed ja inspiratsioon

Maarja igapäevatöö ei ole aga alati lihtne. Uute tehnoloogiate arendamine on pikk protsess, mis võib võtta rohkem kui kümme aastat. „Selline ajaraam võib motivatsiooni proovile panna, eriti kui tuleb ette tagasilööke. Kuid samas on iga probleem justkui detektiivitöö – selle lahendamine on tohutult põnev,“ kirjeldab ta.

Maarja armastab lugeda just detektiiviromaane, ja see kajastub ka tema töös. „Minu jaoks on teadus justkui probleemide kihthaaval lahtiharutamine. Teadlane püüdleb alati millegi uue – innovatsiooni – poole.“

Kui vaadata teadus- ja arendustööd, mida tehakse ülikoolides, siis kindlasti neil peab olema väljund ühiskonda. „Konkreetselt päikeseenergeetika valdkonnas teeme teadlastena tihedat koostööd oma valdkonna tööstusega. Seda on Eestis võrdlemisi vähe. Nende arendajatega, kes meil on ja kes on loonud innovaatilisi lahendusi, on väga tugev koostöö ja ülikool saab anda enda panuse uute toodete arendamisse,“ räägib Maarja.

Eestis üldiselt on kõrgtehnoloogilist tööstust vähe. Selle taga on Maarja hinnangul osaliselt see, et meil on puudu üks väga oluline vaheetapp tehnoloogiate kommertsialiseerimisel. „Kui laboris jõutakse laboriprototüübini, siis järgmine etapp oleks pilootliinid ja sealt edasi suuremahuline tööstus. Piloteerimise etapp on kõige kallim. Eestis ei ole piisavalt kogemust ja rahastust, et seda edukalt läbida. Tihti sinna mitmed arendused pidama jäävadki. Loomulikult on edukaid näiteid, millelt tasuks õppida. Kindlasti on oluline, et rohkem seda, mida välja mõeldakse, jõuaks ka tegelikult tavakasutusse,“ märgib Maarja.

Noortele ja tulevikule

Maarja sõnum noortele, kes kaaluvad karjääri rohetehnoloogia valdkonnas, on selge: „Kui sul on sisemine soov muuta maailma paremaks ja luua midagi uut, siis on materjaliteadus ja taastuvenergia tehnoloogiad ideaalsed valdkonnad. See on mitmekesine ja rakenduslik ala, kus saab midagi reaalselt oma kätega ära teha.“

TalTechi peab Maarja Eesti tehnikateaduste lipulaevaks, kus õppimise ja tööstuskoostöö kaudu saadakse hindamatu praktiline kogemus. „Tehnikaülikoolis on absoluutselt suurepärane võimalus panna oma omandatud teadmisi ja oskusi proovile ka tudengiprojektides, mis on olnud ka rahvusvaheliselt edukad – näiteks päikeseauto või tudengivormeli projekt, mis viis sel aastal maailmameistri tiitlini. See annab hiljem suure eelise ka tööturul,“ kinnitab Maarja.

Maarjat ja tema teadustööd juhibki soov panustada paremasse homsesse – tuues uusi teadmisi, arendades jätkusuutlikke tehnoloogiaid ning inspireerides järgmise põlvkonna teadlasi ja insenere.