Mäeinseneride koolitamine ning maapõue-alane uurimistöö sai Tallinna Tehnikaülikoolis hoo sisse 85 aastat tagasi – 1938. aastal. Keemia- ja mäeteaduskonna mäeosakonnas, mis oli just loodud, kinnitati uus õppekava ning ametisse valiti praktilise geoloogia professor Jaan Kark ja mäetööde professor Artur Aleksander Linholm-Linari. Sestsaadik on tehnikaülikooli lõpetanud üle tuhande mäeinseneri ja maapõue spetsialisti, kelle roll meie maavarade uurimisel ja kasutuselevõtul – ning sealtkaudu majanduses – on olnud märkimisväärne.
1997. aastal liitus Tallinna Tehnikaülikooliga algselt Teaduste Akadeemia instituudi ja seejärel riikliku teadusasutusena tegutsenud Geoloogia Instituut. 20 aastat hiljem tõi ülikooli struktuurireform kaks sarnase profiili ja fookusega instituuti ühise katuse alla loodusteaduskonna geoloogia instituuti.
Praktilise meelega inseneride ja geoloogide-loodusteadlaste kokkukasvamine võttis aega, kuid on tänaseks ennast õigustanud. Geoloogide ja mäeinseneride-geotehnoloogide ühistegevuse üheks heaks näiteks on instituudi algatus luua tehnikaülikoolis ringmajanduse-alaseid kompetentse ühendav koostööplatvorm. Praeguseks edukalt käivitunud Ringmajanduse Tuumiklabor aitab ühiselt taotleda suuremaid teadusprojekte ning vastata paremini riigi- ja erasektori ootustele. Toormetega seonduvaid väljakutseid oleks tänapäeval mõeldamatu käsitleda ühest kitsast vaatenurgast ning seetõttu on klassikalisele inseneeriale vaja üha enam täiendust nii loodus- kui sotsiaalteadustest.
Geoloogia instituudis esindatud tippteadus, olgu selleks näiteks mineviku kliimamuutuste rekonstrueerimine, ja mäeinseneride praktilised oskused, sobituvad hästi TalTechi arengukava juhtmõtete ning ülikooli hüüdlausega Mente et manu.
Geoloogia ja mäenduse-alased teadmised on tihedalt integreeritud ka tehnikaülikooli õppekavades, mis täna maapõueinsenere ette valmistavad. Bakalaureuse õppekava "Maa süsteemid, kliima ja tehnoloogiad" hiljutine uuendamine on huvi eriala vastu oluliselt suurendanud ning sarnased muudatused ootavad ees ka magistrikava. Geoloogid ja geotehnoloogid teavad hästi, et rohepööre ja üleminek süsinikuneutraalsele energeetikale ei saa toimuda pelgalt sekundaartoormete baasil.
Paljude maapõueressursside vajadus on hoopis kasvamas ja ringsesse majandusmudelisse tuleb veel pikka aega lisada ka primaartoormeid. Seetõttu on maapõueinseneri suuna valinud tudengitele lihtne kinnitada: teadmised maapõuest, seal peituvatest ressurssidest ning oskused nende jätkusuutlikuks kasutamiseks on täna ja homme sama aktuaalsed ja vajalikud nagu 85 aasta eest.
Geoloogia instituudi aastapäeva tähistamiseks toimub 28. septembril kl 14–18 tudengimajas konverents "Mäendus ja geoloogia Tehnikaülikoolis 85", kus esinevad nii ülikooli teadlased kui kolleegid riigiasutustest ja erasektorist. Kõik huvilised on oodatud kuulama ja kaasa mõtlema.