29. mail täitus Eesti Mereakadeemia raamatukogu väike saal viimse istekohani. Kohale olid tulnud värsked bakalaureuseõppe lõpetajad, karjääripööret kaaluvad spetsialistid ning akadeemiliselt motiveeritud õppijad – kõiki ühendas soov saada aus ja vahetu ülevaade sellest, mida tähendab olla magister merenduses ning kuidas magistriõpe aitab avardada karjäärivõimalusi.

Paneeldiskussioonis jagasid oma kogemusi ja vaateid praegused magistrandid Taavi Tamm ja Isabella Glušauskaite ning kogenud merenduseksperdid Riina Palu ja Tauri Roosipuu. Arutelu juhtis magistrant Rasmus Kalep. Õhtu raames andis magistriõppe programmijuht Anatoli Alop ülevaate merenduse- ja merenduse digitaliseerimise õppekavadest.
Ühiselt kõlama jäänud mõte oli lihtne, kuid kõnekas: magistriõpe ei ole pelgalt järgmine aste haridusteel, vaid isiklik ja süvitsi minev arenguteekond, mis aitab paremini mõista nii iseennast kui ka merendusvaldkonda tervikuna. “See õpetab piiride kompamist,” sõnas Taavi Tamm, kelle õpingute käigus on avanenud mitmeid võimalusi nii Eestis kui rahvusvaheliselt. Hetkel on tema sihiks doktorantuur.
Isabella Glušauskaite tõi esile väga praktilise vajaduse, millega merendussektor juba täna silmitsi seisab: „Laevad peavad hakkama andmeid koguma – keegi peab neid asju süsteemselt uurima.“ Tema magistritöö on tihedalt seotud igapäevatöö ja ettevõtlusega – selge näide sellest, kuidas akadeemiline süvendatus võib toetada reaalset, rakendatavat arengut merenduses.
Tauri Roosipuu tuletas meelde, et iga õppeaine kasulikkust ei maksa mõõta ainult ajas või rahas: „Õppimine ise on väärtus. Magistrikraad lisab usaldusväärsust – sinus nähakse probleemide lahendajat.“ Just selline praktiline ja usaldust loov lähenemine on vajalik, et olla merenduses tõeliselt missioonivalmis.
Riina Palu rõhutas, et magistriõpe avab ukse mitmetahulisele merendusharidusele, mis aitab mõista valdkonda laiemalt ja sügavamalt. Uute tehnoloogiate roll on tema sõnul võtmetähtsusega, mistõttu soovitas ta lõputöö teemaks valida midagi, mis tõeliselt kõnetab ja tööelus rakendust leiab. “Ära õpi ega tööta valdkonnas, mida sa ei armasta,” kõlas tema soovitus – selge, otsekohene ja väärtuslik suunanäitaja.
Programmijuht Anatoli Alop tõi elujaatava, ent ausa paralleeli: „Magistritöö on nagu abielu – kui abiellud kellegagi, keda sa ei armasta, kuid pead temaga koos elama, on see piin. Sama kehtib ka magistritöö puhul.“
Õhtu kulmineerus elava aruteluga. Küsimusi jagus, panelistidega jätkati jutuajamisi ka pärast ametliku osa lõppu. See kõnekas järelkaja andis tunnistust siirast ja sügavast huvist magistriõpingute vastu – täpselt nagu merendus ise: keerukas, mitmetahuline, kuid võimalusterohke.
Tutvu Eesti Mereakadeemia magistriõppekavadega merenduses ja merenduse digitaliseerimises.