Tulemustest järeldub, et valitud majanduslikest ebakindluse teguritest olid statistiliselt olulised töötuse määr, valitsuse eelarve tasakaal ja tarbija kindlustunde indeks. Valitsuse eelarve, tarbija kindlustunde indeks ja töötuse määr on negatiivselt seotud kodumajapidamiste säästumääraga. Lisaks leiti, et tarbija kindlustunde indeksi suurenemisel kodumajapidamise säästumäär langeb.

Maili rääkis, kuidas ta oma lõputöö teema valis ja kuidas selle läbi viis

Magistritöö valik oli keeruline, sest huvipakkuvaid teemasid oli mitmeid. Majandusliku ebakindluse mõju analüüsimise kodumajapidamiste säästumäärale valisin sellepärast, et seoses pandeemiaga on maailmas üleüldine ebakindlus jõudsalt suurenenud muutudes vägagi tähelepanuväärseks ja esilekerkivaks probleemiks. Sellega seoses soovisin teada, kuidas on majanduslik ebakindlus eelnevalt kodumajapidamise säästumäära mõjutanud. Antud teema on ka aktuaalne riikide juhtimisel, sest aitab kaasa poliitiliste meetodite ja otsuste hindamisele.

Kasutatud andmeid vaatlesin aastaste intervallidega perioodil 2000-2019 ning need põhinesid Eurostati ja Ameco andmebaasile. Töö kirjutamist raskendas ebaühtlane andmete olemasolu andmebaasides. Ideaalis oleks valimisse kaasanud kõik Euroopa riigid, kuid siiski jäid valimisse 20 riiki, mille puhul esines vähem puudulikke andmeid. Andmete analüüsimiseks kasutasin fikseeritud efektiga ja juhuslike efektiga meetodit. Lisaks kasutasin ka endogeensuse probleemi ehk andmete vastastikseose arvestamiseks üldistatud momentide meetodit. Kuigi eelnevalt oli kasutatavatest ökonomeetrilistest mudelitest magistriprogrammi käigus saadud ülevaade, õppisin uurimistöö käigus neid meetodeid paremini mõistma ja rakendama.

Magistritöö empiirilise analüüsi tulemused näitavad, et neljast hüpoteesist leidsid kinnitust kaks. Esimene hüpotees, mis väidab, et inflatsioonimäära tõus suurendab kodumajapidamise säästumäära ei osutunud statistiliselt oluliseks. Lisaks eelnevale ei leidnud kinnitust ka hüpotees, et töötuse määra suurenedes tõuseb kodumajapidamise säästumäär. Uurimistööst tulenes aga, et töötuse määra ja kodumajapidamise säästumäära vahel on negatiivne seos, mis võib näidata, et kodumajapidamiste säästuvõimekus on antud valimis väike ning suureneva ebakindluse korral tööjõuturul ei suuda kodumajapidamised säästupuhvrit suurendada. Kinnitust leidis hüpotees, et valitsuse eelarve tasakaalu suurenemisel langeb kodumajapidamise säästumäär ning tarbija kindlustunde indeksi suurenemisel langeb kodumajapidamise säästumäär.

Magistriprogramm on olnud mulle hariv, kuna andis oluliselt suurema arusaama erinevatest ökonomeetrilistest mudelitest ja nende rakendamise võimalustest. Peale selle õppisin ka andmeid paremini töötlema ja visualiseerima nii, et saaks edastada lihtsa ja kiire ülevaate keerukamatest andmetest ning suurtest andmemahtudest. Magistriõppe käigus sain ka hea ülevaate erinevatest andmetöötlusprogrammidest ja nende kasutamisest läbi teooria ja praktika, kuigi eelnevalt oli antud programmidega kokkupuude minimaalne.

Majandusanalüüsi magistrikava eesmärk on anda põhjalik majandusteaduslik haridus koos praktiliste oskustega. Meil on väga tihe koostöö nii era- kui avaliku sektoriga, õppeainete väljaarendamisesse ja õpetamisesse on kaasatud Eesti Panga, Rahandusministeeriumi, Praxise, Swedpanga ja SEB esindajad. Enamik õppejõududest on noorema põlvkonna doktorikraadiga teadlased, kellel lisaks tugevatele teoreetilistele teadmistele on olemas ka praktiline töökogemus erinevates majandusvaldkonna ettevõtetes. Tutvu õppekavaga: taltech.ee/majandusanaluus